Lugemistest Kadri. 1.Kui vana oli Kadri? 2. Kellest sai Kadri parim sõbranna? 3. Kuidas sai direktor koolis teada, kes oli Kaldamäel juhtunud õnnetuse põhjustanud? 4. Miks oli Kadril küljes keldrihais? 5. Kus kohtusid tädi Elsa ja Kadri esmakordselt? 6. Miks ei lubanud vanaema Kadril küünlavalgel raamatut lugeda? 7. Miks oli "Tsaar Saltaanist" Kadri lemmikraamat? 8. Kuidas lõppes Kadrile esimene kord isa külastamine? 9. Miks avas Kadri vanaemale saadetud kirja? 10. Mida kinkis tädi Elsa Kadrile näärideks? 11. Miks ei olnud teose algul Kadrit võetud pioneeriks? 12. Miks sai Kadri oma 13. sünnipäeval vanaema käest pahandada? 13. Miks kahtlustati Kadrit Milka salli varguses? 14. Mis raamatut luges Kadri vanaemale ette? 15. Millist tädi Elsa poolt saadud nõuannet Kadri sageli meelde tuletas? 16. Mida pidas Urmas Kadri juures kõige ilusamaks? 17
tagasi surnud, nii et Kadri ei mäleta teda, ning isa Ülo Jalakas jäänud sõjakeerises teadmata kadunuks, elades ilmselt Rootsis. Perekonna kodu on sõjas hävinud. Esialgu ei ole Kadril sõpru, ta on õnnetu, vaene ja üksik. Sageli haletseb Kadri end oma päeviku veergudel, leidmata eneses väärtuslikke omadusi. Klassiõed hoidsid temast eemale, sest tal oli keldrihais juures ja klassiõde Anne ei tahtnud sellepärast Kadriga koos kõrvuti jõululuuletust lugeda. Kadrile meeldisid väga raamatud ja palju lugeda. Tema lemmik raamat oli “Tsaar Saltaan”. Samtui oli Kadril ülevalt naaber kellel oli väiksem laps ja Kadri käis aegajalt tema lasteraamatuid lapsele ettelugemas. Kadri peres ei peetud ka sünnipäevi, sest vanaemal ei olnud talle raha kingitusi osta. Oma sünnipäeva päeval kui Kadri sai 14 loeti klassis ette tema kirjand. Seda võttis Kadri kui oma sünnipäevakingitust. Ta oli rõõmus selle üle. Koju tulles pakkus
püüab ) , ning tal peaaegu ühtki sõpra . Anne , Anne ongi see üks ja ainus sõber kes Kadril on ta on rikas ja lahke tüdruk . Koolis arvati , et kuna Kadri pole pärit nii jõukast perest kui teised , siis peab ta ka kohe varastama .Kuigi tegelikult Kadri poleks isegi sellisele mõttele tulnud ( Ta ei varastanud , siidisalli mis kuulus Milkale , kes oli Kadri klassikaaslane ) .Samal päeval koolist koju tulles ja suures halas ja nutus mida Kadrit sel hetkel valdas , sõitis Kadrile otsa auto . Kadri minestas ja ärgates oli ta juba haiglas . Haiglas olid enamused vanurid kellega Kadri eriti rääkida ei soovinud , sest nad pärisid koguaeg ta vanemate kohta . Kadri ema oli surnud , surma põhjuseks oli sündinud Kadri . Kadri ema suri sünnitusel ja Kadri isa oli teadmata kadunud . Ta elas Vanaemaga , kellele ei meeldinud Kadri soov raamatuid lugeda , kuid ajapikku hakkas ka see vanaemale meeldima . Ühel päeval toodi haiglasse kirjanik kes oli Elsa Sarap
Teisalt, teoses on vastuolu, sest vanaema põletab salapäraseid kirju, mida talle aeg-ajalt saadetakse. Ühel päeval, kui vanaema ei viibi kodus, avab Kadri oma vanaemale adresseeritud kirja, millest selgub, et see on isalt, Ülo Jalakaselt. Isa on ammu välismaalt tagasi ning otsib tütrega kontakti. Kadri kohtub isaga ning hiljem viib kokku ka vanaemaga, ehkki viimane teeb mehele etteheiteid perekonna hülgamise ning Kadri "enda juurde meelitamise" eest. Isa soetab Kadrile ning vanaemale uue korteri ning avaldab vanaemale siirast tänu selle eest, et see Kadrile palju aastaid ema eest on olnud. Kadri päevik lõpeb õnneliku tõdemusega kallite inimeste juuresviibimisest ning heade sõbrasuhete olulisusest. Tekst võtud: http://et.wikipedia.org/wiki/Kadri_(Rannamaa)
alguses. Kristiina ema on alkohoolik. Kadri ema suri, kui tüdruk oli alles väike Kristiina elab koos ema ja õega ning tema Kadril pole õdesid-vendi, elab koos ülesandeks on õe eest hoolitsemine. vanaemaga väikeses keldrikorteris. Kristiinal kõrval ei olnud algul Kadril oli usaldusisik tädi Elsa, kirjanik, täiskasvanut, kellele oma muresid kellele ta oma muresid usaldas. Tädi usaldada. Alles hiljem .....???? Triinu ema Elsa oli Kadrile ema eest. Ta õpetas talle Mõtle sellele punktile veel! lauakombeid, lugu pidama hügieenist ja sisendas Kadrisse rohkem eneseusku. Õppimine oli koolis algul hea, hiljem läks Õppimine oli algul halb, oli klassis halvemaks, kuna pidi hoolt kandma nii õppimise poolest kõige viimane. Hiljem väikeõe kui ka ema eest. Sellepärast jäi läks paremaks, sest tädi Elsa aitas
Lause vahemärgistus LISAND: 1)kui lisand on põhisõna ees, komaga ei eraldata Kingid anti lapselastele Toomale ja Kadrile. Remonti tehti omanik Maarika Muru soovil. 2)lisand asub põhisõna järel, eraldatakse mõlemalt poolt komadega Mina, Riin Raasuke, nimetan.. Käisin Jaaniga, oma sõbraga, kohvikus. 3)kui põhisõna järel olev lisand on omastavas käändes, pannakse koma põhisõna ja lisandi vahele Tallinna, Eesti vabariigi pealinna vanalinn on kogu maailmas tuntud. 4)kui-, nagu-lisandit komaga ei eralda Mina kui ajalooõpetaja pean tähtsaks õpilaste maailmavaate kujundamist.
värisema ja ta andis meestele maad ning ise sünnitas nende lapsi. Kui laps oli karjuse-ealine, viis ta selle kaevu juurde, pesi puhtaks, andis 10 rubla hõbedas, näitas talle oma isa maja ja saatis ta minema. Kadri sai iga aasta uue lapse. Isegi kirikuõpetaja käis teamaga rääkimas. Lapsi sigis aina juurde ja varsti polnudki tal enam maad. Ta hakkas kõrtsmikuks. Siis kohtus ta Martin Vaiglaga. Tahtis talle kõrtsi anda, poiss ütles, et ei taha niimoodi, ta tahtis maksta igal aastal Kadrile ühe summa. Kadri oli juba 50, kui sündis tema neljateistkümnes laps poeg. Kuna see poeg oli isa nägu, tahtis ta selle endale jätta ja lapse nimeks sai Toomas. Kadri Parvi oli loonud küla. Mõned korrad aastas kutsus ta oma küla kokku ning hakkas laste nimesid meenutama, kuid tal ei tulnud kõik meelde. Külla oli siginenud palju uut rahvast, tal polnud õrna aimu ka, kes on kes. Ta tegi oma Terikeste küla peal tutvumisringe, mis külarahvale ei meeldinud. Siis tuli
oma ema ning kodus tuli tal parim inspiratsioon). Joosep jõudis liiga hilja, ema oli surnud. Joosep mängis nukralt oma viiulit. Paljud käisid kaastunnet avaldamas ( isegi Rabaraud) ning peeti ka peied. Härra Skalle tegi Joosepile ettepaneku välismaale sõita, üks tema laevadest oli minemas. Rabaraud tegi ettepaneku, et Joosep müüks Tuulemäe temale( Rabaraud pakkus suurt summat, kuna oli tahtnud juba ammu Tuulemäge osta, et ometi Anust ja Joosepist lahti saada, pannes Kai-Kadrile valetades raha kõrvale). Joosep nõustus kuna ta tahtis sealt ära ning tal oli raha vaja. Esmalt suundusJoosep Itaalia, ta nautis kunstniku elu külastades näitusi, kontserte ning biblioteeke. Ta käis siin ja seal ning kohtas ka afisse Kaie Skalle nimega, kuid alati jäi ta hiljaks. Lõpuks jõudis Joosep Pariisi, kus kohtas kaasmaalast Martin Vaar'i. Joosep sai teada, et Kaie esineb Pariisis ning Vaar ütles et sellest kujuneb läbikukkumine- nii see oligi
uurima ,ka Jariusel tuli vana iseloom tagasi ja lubas Nipernaadi ja Joona maha lüüa.Anne-mari oli selle peale õnnelik ,et Jariuse iseloom oli tagasi tulnud.Nipernaadi ja Joona põgenesid ohutult tagasi maantee peale. Ühes vaikses kohas ,linnadest eemal asus üks terikeste küla.Seal oli parve Mati kellel olid suured maad ja palju rikkust,kuid ta oli juba vana, aga tal oli tütar Kadri.Kui vana mees suri siis pärandas ta oma varanduse ainukesele pärijale Kadrile. Kadril oli nõrkus meeste ees ja põlgus naiste ees. Igale mehele kes talle ukse taha sattus andis talle tasuta tüki maad. Kadrist hakkasid kuulujutud levima ,kui ühest hullust naisest ,kes annab tasuta oma rikkust ära.Pikka aja peale oli tema varandusest alles jäänud ainult väike õunapuuaed koos väikse majaga.Tasapisi hakkati teda imelikult vaatama,isegi need mehed ,kellele ta oli oma maad andnud.Kadril tuli
Kohale tulnud ei suutnud aga nalja mõista, eriti kuna nende suur hulk raha ja vara oli ära kulutatud ning tseremoonia asemel oli toimunud avalik mõnitamine. Algas rüselus, mis kasvas üles üldkakluseks, kus rahva sekka visati seda, mida visata andis, kõik lõid kõiki. Joona ja Nipernaadi olid peitu pugenud. Osa külalisi hakkab oma vara päästma ja toitu kokku koguma, et neid ära viia. Aeg-ajalt tundub, et valeköster on üles leitud, kuid ikka tuleb välja, et see on keegi muu. Kadrile oli Joona meeldima hakanud, ta leidis poisi aianurgast üles, kus ta kivide vahele end peitnud oli. Temagi oli kannatada saanud. Kadri viis ta enda juurde, hüüdis karmilt õue peale, et pidu on lõppenud ja kaitseliitlased tulevad ja viivad ära iga viimase kui lärmaja, kui mäsu kohe ära ei lõpe. Nii viimaks kõik vaibubki. Nipernaadi oli minema pääsenud, istub jõe ääres ja hoolitseb oma haavade eest ning mõtleb: too seal oligi Terikeste! Nõnda lõppeb see novell.
sünnitas nende lapsi. Kui laps oli karjuse-ealine, viis ta selle kaevu juurde, pesi puhtaks, andis 10 rubla hõbedas, näitas talle oma isa maja ja saatis ta minema. Kadri sai iga aasta uue lapse. Isegi kirikuõpetaja käis teamaga rääkimas. Lapsi sigis aina juurde ja varsti polnudki tal enam maad. Ta hakkas kõrtsmikuks. Siis kohtus ta Martin Vaiglaga. Tahtis talle kõrtsi anda, poiss ütles, et ei taha niimoodi, ta tahtis maksta igal aastal Kadrile ühe summa. Kadri oli juba 50, kui sündis tema neljateistkümnes laps poeg. Kuna see poeg oli isa nägu, tahtis ta selle endale jätta ja lapse nimeks sai Toomas. Kadri Parvi oli loonud küla. Mõned korrad aastas kutsus ta oma küla kokku ning hakkas laste nimesid meenutama, kuid tal ei tulnud kõik meelde. Külla oli siginenud palju uut rahvast, tal polnud õrna aimu ka, kes on kes. Ta tegi oma Terikeste küla peal tutvumisringe, mis külarahvale ei meeldinud
Kui laps oli karjuse-ealine, viis ta selle kaevu juurde, pesi puhtaks, andis 10 rubla hõbedas, näitas talle oma isa maja ja saatis ta minema. Kadri sai iga aasta uue lapse. Isegi kirikuõpetaja käis teamaga rääkimas. Lapsi sigis aina juurde ja varsti polnudki tal enam maad. Ta hakkas kõrtsmikuks. Siis kohtus ta Martin Vaiglaga. Tahtis talle kõrtsi anda, poiss ütles, et ei taha niimoodi, ta tahtis maksta igal aastal Kadrile ühe summa. Kadri oli juba 50, kui sündis tema neljateistkümnes laps poeg. Kuna see poeg oli isa nägu, tahtis ta selle endale jätta ja lapse nimeks sai Toomas. Kadri Parvi oli loonud küla. Mõned korrad aastas kutsus ta oma küla kokku ning hakkas laste nimesid meenutama, kuid tal ei tulnud kõik meelde. Külla oli siginenud palju uut rahvast, tal polnud õrna aimu ka, kes on kes. Ta tegi oma Terikeste küla peal tutvumisringe, mis külarahvale ei meeldinud
ning ise sünnitas nende lapsi. Kui laps oli karjuse-ealine, viis ta selle kaevu juurde, pesi puhtaks, andis 10 rubla hõbedas, näitas talle oma isa maja ja saatis ta minema. Kadri sai iga aasta uue lapse. Isegi kirikuõpetaja käis teamaga rääkimas. Lapsi sigis aina juurde ja varsti polnudki tal enam maad. Ta hakkas kõrtsmikuks. Siis kohtus ta Martin Vaiglaga. Tahtis talle kõrtsi anda, poiss ütles, et ei taha niimoodi, ta tahtis maksta igal aastal Kadrile ühe summa. Kadri oli juba 50, kui sündis tema neljateistkümnes laps poeg. Kuna see poeg oli isa nägu, tahtis ta selle endale jätta ja lapse nimeks sai Toomas. Kadri Parvi oli loonud küla. Mõned korrad aastas kutsus ta oma küla kokku ning hakkas laste nimesid meenutama, kuid tal ei tulnud kõik meelde. Külla oli siginenud palju uut rahvast, tal polnud õrna aimu ka, kes on kes. Ta tegi oma Terikeste küla peal tutvumisringe, mis külarahvale ei meeldinud. Siis tuli
sünnitas nende lapsi. Kui laps oli karjuse-ealine, viis ta selle kaevu juurde, pesi puhtaks, andis 10 rubla hõbedas, näitas talle oma isa maja ja saatis ta minema. Kadri sai iga aasta uue lapse. Isegi kirikuõpetaja käis teamaga rääkimas. Lapsi sigis aina juurde ja varsti polnudki tal enam maad. Ta hakkas kõrtsmikuks. Siis kohtus ta Martin Vaiglaga. Tahtis talle kõrtsi anda, poiss ütles, et ei taha niimoodi, ta tahtis maksta igal aastal Kadrile ühe summa. Kadri oli juba 50, kui sündis tema neljateistkümnes laps poeg. Kuna see poeg oli isa nägu, tahtis ta selle endale jätta ja lapse nimeks sai Toomas. Kadri Parvi oli loonud küla. Mõned korrad aastas kutsus ta oma küla kokku ning hakkas laste nimesid meenutama, kuid tal ei tulnud kõik meelde. Külla oli siginenud palju uut rahvast, tal polnud õrna aimu ka, kes on kes. Ta tegi oma Terikeste küla peal tutvumisringe, mis külarahvale ei meeldinud
ning ise sünnitas nende lapsi. Kui laps oli karjuse-ealine, viis ta selle kaevu juurde, pesi puhtaks, andis 10 rubla hõbedas, näitas talle oma isa maja ja saatis ta minema. Kadri sai iga aasta uue lapse. Isegi kirikuõpetaja käis teamaga rääkimas. Lapsi sigis aina juurde ja varsti polnudki tal enam maad. Ta hakkas kõrtsmikuks. Siis kohtus ta Martin Vaiglaga. Tahtis talle kõrtsi anda, poiss ütles, et ei taha niimoodi, ta tahtis maksta igal aastal Kadrile ühe summa. Kadri oli juba 50, kui sündis tema neljateistkümnes laps – poeg. Kuna see poeg oli isa nägu, tahtis ta selle endale jätta ja lapse nimeks sai Toomas. Kadri Parvi oli loonud küla. Mõned korrad aastas kutsus ta oma küla kokku ning hakkas laste nimesid meenutama, kuid tal ei tulnud kõik meelde. Külla oli siginenud palju uut rahvast, tal polnud õrna aimu ka, kes on kes. Ta tegi oma Terikeste küla peal tutvumisringe, mis külarahvale ei meeldinud
vastutab. Järelduseks, Ants kindlast kannab riisikot, sest ta andis alkoholijoobes olevale inimesele Ettevõtja sõiduauto üle ning Kristina vastutab kindlasti õigusvastase kahju tekitamise eest. Antsil on nagu töötajal Ettevõtja eest varaline vastutus olemas. Järeldus: Ettevõtja saab esitada kahju hüvitamise nõuda nii Antsi kui ka Kristina vastu VÕS § 115 lg 1 ja VÕS § 137 lg 1 alusel. Kaasus nr 2.1 Kadrile kuulub rubiinkiviga sõrmus, mille ta on saanud oma emalt. Sõrmust on suguvõsas juba mitu põlve edasi antud emalt vanimale tütrele või miniale. Sõrmuse on valmistanud 19. sajandi lõpus Tallinnas tegutsenud kuulus ehtemeister Cornelius von Füchsenberg. Rahahädas Kadri kavatseb sõrmuse müüki panna. Ta pakub sõrmust mitmele juveeli- ja antiigiärile ning otsustab sõrmuse müüa parimat hinda pakkunud kauplusele “Old Gold”. Sõrmuse müügi
Kui laps oli karjuse- ealine, viis ta selle kaevu juurde, pesi puhtaks, andis 10 rubla hõbedas, näitas talle oma isa maja ja saatis ta minema. Kadri sai iga aasta uue lapse. Isegi kirikuõpetaja käis teamaga rääkimas. Lapsi sigis aina juurde ja varsti polnudki tal enam maad. Ta hakkas kõrtsmikuks. Siis kohtus ta Martin Vaiglaga. Tahtis talle kõrtsi anda, poiss ütles, et ei taha niimoodi, ta tahtis maksta igal aastal Kadrile ühe summa. Kadri oli juba 50, kui sündis tema neljateistkümnes laps – poeg. Kuna see poeg oli isa nägu, tahtis ta selle endale jätta ja lapse nimeks sai Toomas. Kadri Parvi oli loonud küla. Mõned korrad aastas kutsus ta oma küla kokku ning hakkas laste nimesid meenutama, kuid tal ei tulnud kõik meelde. Külla oli siginenud palju uut rahvast, tal polnud õrna aimu ka, kes on kes. Ta tegi oma Terikeste küla peal tutvumisringe, mis külarahvale ei meeldinud
Kuidas saan sileda üle käin üle tulega, kust võtan küünla ma, sobib ka pirrr...d! 5. Ketrasin-kudusin, ketrasin-kudusin, kudusin pojale püksid. Poeg läks metsa kännu otsa, tõmbas püksid lõhki tsirr-tsirr. 6. Sitsim-vitsim, sitsim-vitsim, ostsin orja, ostsin härja, tegin orjale kasuka, härg tõmbas lõhki kärrr! 7. Tegin püksid, tegin püksid, kaks reit korraga, tõmbasin lõhki kärr! 8. Kraasisin, ketrasin, kerisin, kudusin, kinkisin Kadrile kapukad. Kadri läks vihmaga välja, räästa alla, kastis kapukad märjaks sorrr... 9. Seedispuu, eedispuu, mohusuu, lätispuu, õmblesin uhke uue kuue, kuub läks seljas pädipidi, pidipädi, pahupidi. Sikutasin, sikutasin, sikutasin, kuni käriseski kärrr... 10. Hiireke, hiireke, too vett, kassike, kassike, kasta saia, lõoke, lõoke lõhu puid, tihane, tihane, tee tuli ahju! Kustpoolt ma teen? Kustpoolt ma teen?
annaabi.ee 
