valgevene keelde. (Uibo 2011: 20) 7 3. Pahupidi kadakasaksad. Rahvaetümoloogiaid eesti keelest 20. sajandi esimesel poolel vohas Eestis kadakasakslus. Jõukamad eestlased arvasid, et nad on paremad kui talupojad. Selle paremuse väljendamiseks hakkasid nad rääkima saksa keeles ning võtsid ka mõningaid baltisaksa sõnu üle eesti keelde. Vaesemad talupojad hakkasid neid inimesi pilgates kadakasaksadeks nimetama. Kohalikud sakslased ei tunnistanud tegelikult neid isehakanuid ja kutsusid kadakasakslasi õlgjunkruteks ehk poolsakslasteks. (Rätsep 2012: 11) Huno Rätsep kirjeldab rahvaetümoloogiat kui püüet asendada võõras sõna kõlalt enda omaga. Rahvakeelseteks mugavndusteks võib pidada sõna kadalipp, mis on toodud eesti keelde laensõnana vanarootsi keelest. Kadalipuks nimetatakse karistusviisi, mis tuli kasutusele 16. sajandi teisel poolel ning see pärines Rootsi sõjaväest. Eesti talupojale kõlas see võõralt ja rahvasuu hakkas seda eestipäraseks kohendama
Baltisakslaste ümberasumine on saksa rahvusest isikute ümberasumisele pärast 23. augustil 1939 Saksa Kolmanda Riigi ja NSV Liidu vahelise Molotovi-Ribbentropi pakti sõlmimist pakti alusel NSV liidu mõjusfääri jäävatest riikidest (Eesti, Läti, Leedu) ja samuti ka Itaaliast ning NSV Liidust aastatel 1939-1941. Tagajärg Eestile : · Oktoobrist 1939. kuni maini 1940 lahkus Eestist ca 14 000 saksa rahvusest ning ka nendega suguluses olnud isikut, nende seas ka hulk kadakasakslasi. · Baltisaksa rahvusgrupp lakkas allumast. See kahandas ühiskonna majanduslikku ja vaimset potentsiaali. 2. Baaside leping: ,,Orzeli" juhtum; santaaz ,,Metallistiga", lepingu sisu, baaside paiknemine, eestlaste suhtumine lepingusse. 28. septembril 1939 kirjutati alla Nõukogude liidu ja Eesti vahelisele vastastikuse abistamise paktile. · Kohustuvad andma üksteisele igasugust abi, kaasa arvatud ka sõjalist, otsese
võimendavad väga hõõrdumist ja maailmade erinevust. -hübriidsus, kaks maailma lootusetult kokku kasvanud, valitsev julgustab alluvat jäljendama enda moraali (hariduse kaudu talupoja suhtumise muutmine mõistvaks jne Mõis=kultuur, aed, valgus Küla=loodus, kehv põld, pimedus Ühine=mõisarahvas toapoisid, teenijad, vallakirjutajad, käsitöölised, haritlased e õpetajad, mõisasundijad (reeturi aspekt, olnud talupoeg, nüüd reedab) Kitzberg ,,Veli Henn"- eestlane on uhke olla, kadakasakslasi naeruvääristatakse. (keelte segunemine hübriiduse puhul), tüdruk õppis Tallinnas juuksuriks, tagasi tulles oli võtnud üle uusi kultuurilisi hoiakuid(valimatult), kokkuvõttes mõjub koomiliselt (K naeruvääristab, kujutab tüdrukut karikatuurina). Kadakasakslane (kate =hurtsik), sakslase jäljendaja kommetes, keeles, välimuses jne. Johanson kirjeldab alaväärsustunnet 20. 30l aastatel , idee et haridus kuulub sakslastele, seega haridus ka kadakasakslase tunnus, päritolu varjaine (nt
sisepoliitikat. Uueks valitsusjuhiks (peaministriks) määrati Jüri Uluots. K.Päts üritas ebaõnnestunult laiendada senise valitsuse kandepinda ja kaasata koostöösse ka opositsiooni tegelasi (erandiks välisministriks saanud tööerakondlane Ants Piip). Uus valitsus jätkas senist ebademokraatlikku juhtimisstiili. Vastavalt NSVL-Saksa kokkuleppele lahkus alates oktoobrist Eestist u 14tuhat baltisakslast ja arvestatav hulk “kadakasakslasi” (nn Umsiedlung). Kasvasid majandusraskused, kuna kaupade eksport ja import oli sõjategevuse tõttu takistatud. Samal ajal aktiviseerusid eesti kommunistid, kes kasutasid ära Eesti võimude soovi mitte rikkuda suhteid NSVL-ga. Eesti välispoliitika sattus baaside lepingu tõttu suurde sõltuvusse NSV Liidust vaatamata sellele, et viimane teatas oma soovist austada väikeriigi iseseisvust. Oluliselt vähenesid kontaktid lääneriikidega
· Uueks valitsusjuhiks (peaministriks) määrati Jüri Uluots. · K. Päts üritas ebaõnnestunult laiendada senise valitsuse kandepinda ka kaasata koostöösse ka opositsiooni tegelasi. · Uus valitsus jätkas senist ebademokraatlikku juhtimisstiili. Mariia Kurisoo ajaloo konspekt · Vastavalt NSVLSaksa kokkuleppele lahkus alates oktoobrist Eestisse ~14 tuhat baltisakslast ja arvestatav hulk ,,kadakasakslasi". · Kasvasid majandusraskused, kuna kaupade eksport ja import oli sõjategevuse tõttu takistatud. Kasvas tööpuudus ning kerkisid esmatarbekaupade hinnad. · Aktiviseerusid Eesti kommunistid, kasutades ära Eesti võimude soovi mitte rikkuda suhteid NSVLiga. 4. Baaside ajastu välispoliitika: Eesti sattus baaside lepingu tõttu suurde sõltuvusse NSVList, vaatamata sellele, et viimane teatas oma soovist austada väikeriigi iseseisvust.
liideti, kord reorganiseeriti ja avati ka uusi. 1880ndail töötas poeglaste elementaarkool,18 tütarlaste elementaarkool, venekeelne õigeusu kihelkonnakool, mis oli kuni 1885. aaastani segakool, mil tütarlastele avati eraldi kool;19 kabinettsüsteemiga Võru kreiskool, mil 1887. aastal nimetati linnakooliks;20 Võru linna tütarlastekool. 1880ndate algul oli Võru linnas paarsada õpilast. Sakslaste seltsidesse võeti kadakasakslasi, aga sakslased ise eestlaste kui alamrahva seltsidesse ei astunud. ,,Ressource`i" (asus Jüri tn 42) kuulus jõukam saksa seltskond korraldati balle ja teisi pidusid. ,,Kannel" asutati 1881.aastal, tegutseti Kreutzwaldi majas. Fr. R. Kreutzwaldi taheti auliikmeks valida, aga ta keeldus halva tervise tõttu.21 Võrus peeti ka laulupidusid: esimene toimus 1881. aastal; ka linna juubeliga seoses taheti korraldada
Vene väed viidi esmajärjekorras sisse Saaremaale, Hiiumaale ja Paldiskisse. Nõukogude sõdurid käitusid tagasihoidlikult. Sarnase "Baaside leppingu" allakirjutamise võimalus pakuti ka Soomele, kuid viimased ei nõustunud. Peaministriks määrati Jüri Uluots ning loodeti, et see meeldib NL-ile rohkem ja agresioone ei alustatud. 1939 oktoober- Saksamaa kutsus kõikki sakslasi kodumaale. Eestis lahkus 14'000 inimest, nende hulgas ka palju kadakasakslasi. 1939. aastal tekkinud kriisi olukorras hakkasid esmatarbekaupade hinnad tõusma ning samal ajal vähenes ka eksport. Suurenes tööpuudus. Majanduslik kaos põhjustas vasakpoolsete ideede levimist. Enne seda oli Eestis kommuniste 100 kuni 200. Välispoliitika - iseseisvuse säilitamisel loodeti esmalt lääne-riikidele, siis baltiriikide koostööle ning ka Saksamaale. 17.01.1940 - Jõgeval mõõdetakse Eesti külmarekord -43,5°C 16.06
pärisärkamisaega. Kreutzwald kasutas esimesena järjekindlalt Põhja-Eesti keelt, normeerituna. Oli uue kirjaviisi propageerija. Tema väljaandes ,,Maailm ja mõnda, mis seal sees leida on" kasutab normeeritud eesti keelt. Ajakiri ise oli populaarteaduslik. Oma lugejaskonda võitis ka tänu sellele, et oli illustreeritud (oli üks esimestest illustreeritud ajakirjadest talurahvale). Kreutzwald oli ka üks eestikeelse hariduse pooldaja. Kritiseeris kadakasakslasi. Tegeleb siiski ka saksakeelse ajakirjandusega. Saab Faehlmannilt ka rahvaluule pisiku. Räägib rahvaluule vajalikkusest. Tegi ka kunstmuinasjutte, tõlkis ka saksakeelseid muinasjutte eesti keelde. Kreutzwald on ka üks esimestest, kes kutsus üles rahvaluulet koguma, talletama järgnevatele põlvedele. Kreutzwald innustub ka Faehlmanni Kalevipoja-ideest. Kui Faehlmann sureb, võtab Kreutzwald selle mõtte ja idee üle. Tal on mitmeid teisigi mõjutusi. Üheks selliseks on soomlaste Kalevala
annaabi.ee 
