MAGUS HOIDIS Karm kuremari 1 või rohkem kabatsokki 3 l jõhvikaid 600 g suhkrut, natuke soola Kabatsokk koorida, eemaldada viljaliha, lõigata väikesteks kuubikuteks. Lisada tükikestele pisut soola, segada, lasta veidi seista. Panna keema, mõne minuti pärast lisada jõhvikad, suhkur ja keeta kümme-viisteist minutit. Panna moos purkidesse ja sulgeda õhukindlalt. Karmilt magushapu maitsega moos sobib hästi verivorsti juurde, lihatoitude kõrvale, pannkoogi peale, tordikihtide vahele ja liha marineerimiseks.
Tehti palju käsitööd. Ehitati tootemisambaid(seedripuust). Peeti pidusööke, mis näitasid jõukust. Kirdepiirkond: Põhja pool tegeleti koriluse ja küttimisega, lõuna pool kasvatati maisi, ube, kõrvitsat ja melonit. Räägiti algonkiri keelt. Põhja pool elati tipiides ja vigvamides. Lõuna pool puitsõrestikuga pikkmajades. Mängiti lacrosse. Kagupiirkond: Niiske, viljakas, taime ja loomarikas. Tegeleti põlluharimisega(kasvatati maisi, kabatsokki, kõrvitsat, pudelkõrvitsat, päevalilli ja lõuna pool ka banaane ja suhkrurooga), veel kalapüük ja jahipidamine. Elati mudakrohviga nelinurksetes majades, talvemajad olid suured ja koonuselised. Ravitseti taimedega. Kagupiirkonna elanikud kannatasid kõige rohkem eurooplaste sisserände käes. Suurtasandik: Tasandikud ja preeriad. Küllalt viljakad alad. Hiigelsuured piisonikarjad. Kiskjad puudusid. Piisoneid tapeti tulirelvade ja hobuste abil.
Indiaanalased Koostaja: Sander Siimann Tserokiid Tserokiid elasid Ameerikas kagupiirkonnas. Nad rääkisid irokeesi keelt. Tserokiidel oli esimese põliselanike keelena oma tähestik, mille loojaks oli Sequoyah(1770-1843) Tserokiid olid põlluharijad, kes erinevalt põhjanaabritest said aastas kaks maisisaaki ning kasvatasid lisaks kabatsokki, kõrvitsat, pudelkõrvitsat ja päevalilli. Tserokiide jahipidamine nõudis erilisi oskusi, kuna kagupiirkonnas ei ole lund, mis takistaks hirvede kiiret põgenemist. Tüüpilised elupaigad, nagu näiteks kriikidel, koosnesid nelinurksetest viiluga ja mudakrohviga suvemajadest ning suurtest koonulisest talvemajadest, mis ehitati soojuse hoidmiseks pooleldi maa sisse. Raske on saada üksikasjalikumast ettekujutust kultuurilisest mitmekesisusest,
Amazonase alamjooksul esineb peale tõmmukaimanite veel krokodill-kaimane ja silelaupkaimane. Tõmmukaiman võib kasvada kuni 4,5 meetri pikkuseks. Nimi ,,tõmmukaiman" on tulnud sellest, et tõmmukaimani nahka katab must pig- ment,mis aitab tal keha temperatuuri reguleerida ja on samal ajal talle ka suurepärane maskeering. Lõuna-Ameerikas elava AARA värvikaid sulgi kasutavad indiaanlased ehte- ja noolesulgedena. Sinine & kuld aarad söövad vilja, pähkleid, seemneid, salatit, porgand, kabatsokki, herneid, apelsini, banaani, õuna, kiivit, aprikoosi jpm. Puu- viljade toitmise juures tuleb kindlasti eemaldada seemned, sest need sisaldavad teatud mürkaineid mis on linnu tervisele kahjulikud. GORILLA on 2 m pikkune ja kuni 230 kg raskune suurim inimahv. Ta toitub lehte- dest ja võrsetest. Sissetungijate peleta- miseks trummeldab isasloom rusikatega rinnale. Kuigi gorilladel on pikad käed, ei hoogle nad oksalt oksale, vaid tegutsevad peamiselt maapinnal, liikumisel toetuvad
kasutada mitmel moel, Eestis peamiselt keedetult salati või supina. Kabatsokk ehk puhmikkõrvits ehk melonkõrvits on hariliku kõrvitsa teisend. Tema varred pole arenenud ja seetõttu on ta üsna väike tihe puhmik. Viljad on valkjaskollased, vahel isegi rohelised, kujult piklikud. Üks vili kaalub keskmiselt 200- 700 grammi, üks puhmas annab 10-20 vilja. Vananedes hakkab viljaliha puituma. Viljad ei säili, aga sobivad marineerimiseks ja muude roogade valmistamiseks . Kabatsokki kasvatatakse ka Eestis. Patisson ehk taldrikkõrvits on, nagu kabatsokkki, hariliku kõrvitsa teisend. Kabatsokile sarnaneb ka sellepärast, et on puhmakujuline. -3- Toiduks kasutatakse valminud vilju. Neist tehakse kompotti, marmelaadi või valmistatakse keedutoitu. Mõnedes piirkondades kasutatakse peamiselt loomasöödana . Kõrvitsa-õunasalat Kogus Koostis- ja maitseained 2 tk hapukas õun 200 g Kõrvits 2 sl (võib ka vähem) suhkur
otsustusõigus. Suurem osa rahvastikust, kes külades põldu harisid, karja kasvatasid või käsitööd tegid, olid töötegijad hatunruna Põllumajandus Inkad tegelesid väga palju põllumajandusega. Eriti palju kasvatasid nad maisi. Mais oli neile kõige püham toit ja isegi kalendri tegid nad maisi külvamise-kasvatamise-korjamise järgi. Veel kasvatati puuvilla, tomatit, avokaadot, pipart, maasikaid, pähkleid, kabatsokki, magusat kartulit, ube, ananassi, banaani vürtse ja kokalehti, et valmistada sokolaadi (nad kasutasid neid ka narkootikumidena). Ning inkad pidasid ka mesilasi. Inkad ei kannatanud kunagi nälga nad kasvatasid isegi rohkem toitu kui neil vaja oli ja ülejäänud toidu said nad hõlpsasti kuivatada kuna Alpides on selleks head võimalused. Majandus põhines kõplapõllundusel, viljeldi põhiliselt maisi ja kartulit, loodi terrasspõllundus ja niisutussüsteem .
Hispaania, - Rumeenia, - Prantsusmaa, - Kreeka, Bulgaaria. 1. Valminud kõrvitsa viljad sisaldavad milliseid toitaineid? Valminud viljad sisaldavad: - rohkesti süsivesikuid (suhkruid, tärklist),- kuivainet 6 8%, - suhkruid (polüsahhariide) keskmiselt 5 6, mõnedel sortidel kuni 10%, - tärklist 2 7%,- C vitamiini 15 20 mg, - karotiini, lämmastikaineid, orgaanilisi happeid, kiudu, pektiinaineid. Seemned sisaldavad kuni 50% õli. 2. Kõrvitsa säilitamise nõuded. Kabatsokki ja patissoni saab säilitada: - kuni 14 päeva 0 - 4°C, - suhtelise õhuniiskuse 90 95% juures.Toatemperatuuril säilivad 5 6 päeva. Harilikku ja suureviljalist kõrvitsat saab säilitada: - kuni pool aastat 10 - 12°C, - 70 75% õhuniiskuse juures. 3. Suurimad arbuusi tootjad maailmas, arbuusi olulisus, kasutusvõimalused. Suurimad tootjad Hiina, Venemaa, Türgi, Iraan, USA. Euroopas Itaalia, Hispaania, Kreeka, Bulgaaria, Makedoonia, Ungari,
Tema varred pole arenenud ja seetõttu on ta üsna väike tihe puhmik. Viljad on valkjaskollased, vahel isegi rohelised, kujult piklikud. Üks vili kaalub keskmiselt 200-700 grammi, üks puhmas annab 10-20 vilja. Vananedes hakkab viljaliha puituma. Viljad ei säili, aga sobivad marineerimiseks ja muude roogade valmistamiseks. Kabatsokki kasvatatakse ka Eestis. Patisson ehk taldrikkõrvits on, nagu kabatsokkki, hariliku kõrvitsa teisend. Kabatsokile sarnaneb ka sellepärast, et on puhmakujuline. Patissoni viljad on ribilise servaga taldriku või kausi kujulised. Valminud vili muutub seest tühjaks ja osa puitub. Seepärast tarvitatakse toiduks 5-8 päeva vanuseid vilju, mis tavaliselt kaaluvad 100-500 grammi. Patissoni viljad sobivad hästi marineerimiseks. 2.12.2012
· On valguse ja soojalembeline kultuur · Kasvuks optimaalne temp.20-25C · Eelistab keskmisi ja kergeid muldi · Istikud kasvatatakse ette Baklazaan · Maavitsaliste sugukonna esindaja · Toiduks tarvitatakse 25-40 päevaseid vilju · Soojusnõudlikum kultuur kui tomat · Opt. Idanemistemp 20-30 C. Kasvuks 23C · Eelistab kergeid, viljakaid muldi · Istikud kasvatatakse ette Kõrvits · Meil kasvatatakse harilikult kõrvitsat ja suvikõrvitsat e. kabatsokki · 1.a · Kõrvits sisaldab kuivaineid 6-8% · On külmaõrn kultuur eelistab kasvuks rammusaid ja kergeid muldi · Kõrvitsa juur on tugevalt arenenud(2-5m) Kurk · Kõrvitsaliste · 1.a · Toiduks tarvitame noori kurki, samuti hapnenud, soolatud, marineeritud, konserveeritult Tomat · Maavitsaliste sugukonda · Vilja süüjakse värskelt, soolatud, marineeritud ja mitmesuguste toitude lisandina · 1.a · Opt
eelkasvatavate kultuuride valik, mis tervendavad mulda haigustest ja kahjuritest ning puhastavad mulla umbrohtudest. Aedades on otstarbekas istutada maasikad peale selliseid juurvilju, nagu sibul, küüslauk, redis, porgand, peet, salat,petersell, spinat, till, seller, hernes, põlduba, türgi uba ja lilli(peiulill, petuunia, tulp, nartsiss). Sellesse valikusse ei ole soovitav lülitada kartulit, tomatit, kurki, pipart, kõrvitsat, kabatsokki, sest neil on maasikatega ühine haigus - vertitsiloosne närbumine, mille tagajärjel taim närbub kapillaaride sulgumise tagajärjel. · Maasikakasvatuses tuleb arvestada, et maasikat ei kasvatata ühel kasvukohal kauem kui 3-6 aastat ja ta ei tohiks pidevalt ühel maal kasvada. Vahepeal tuleb kasvatada teisi kultuure. · Istutuskoha muld valmistatakse ette varakult. Ettevalmistatud muld peab olema kohev, täiesti umbrohu vaba, hästi väetatud ja silutud
S Mineraalainetest on enim: - kaaliumi, - kaltsiumi, - fosforit, - rauda. Soodne on viljalihas naatriumi ja kaaliumi suhe. Leidub fermente, mis: - soodustavad seedimist, - valkude omastamist. Madal kalorsus: 100 g kõrvitsat annab 24 kcal enetgiat. eemned sisaldavad kuni 50% õli. 19. Kõrvitsa säilitamise nõuded. Kabatsokki ja patissoni saab säilitada: - kuni 14 päeva 0 - 4°C, - suhtelise õhuniiskuse 90 95% juures. Toatemperatuuril säilivad 5 6 päeva. Harilikku ja suureviljalist kõrvitsat saab säilitada: - kuni pool aastat 10 - 12°C, - 70 75% õhuniiskuse juures 20. Suurimad arbuusi tootjad maailmas, arbuusi olulisus, kasutusvõimalused. Suurimad tootjad Hiina, Venemaa, Türgi, Iraan, USA.
annaabi.ee 
