Õnn ei tähenda alati rikkust. Nagu Immanuel Kant on öelnud: "Meie rikkust ei mõõdeta asjades mida omame, vaid milleks me oleme võimelised ilma neid omamata." Sellest tsitaadist võin ma järeldada seda, et rikkus ei tähenda alati õnne ning rikkus ei ole alati materiaalne, vaid on olemas ka vaimset rikkust. Kõik see tekitab väga palju küsimusi: kuidas rikkust määratleda? Kas rikkusele on olemas kindlat definitsiooni? Tänapäeva noored väärtustavad aina rohkem materiaalset rikkust, just nimelt selleks, et massi sulanduda. Noorte jaoks on oluline see, et raha oleks taskus koos "vinge" telefoniga ning vanematelt nurutakse aina sagedamini uusi tehnoloogia viimaseid saavutusi, et teistele silmad ette teha. See pidev võidujooks järjest uuemate ja kallimete tehniliste saavutustega tundub lõputu ülessanne. Maailmas leiutatakse iga päev midagi põnevat ja uut, mis oma võimalustega annab eelnevatele aparaat...
meisterlikult neile küsimustele vastuste leidmist. Iseendaks jäämine on keeruline, sest kõigepealt peab välja selgitama, kes see 'mina' ikkagi on. Tuleb märgata erinevust olemisel ja omamisel, mille vahelised jooned on meie kultuuris tuhmunud. Romain Rolland on öelnud: "Mida vähem mul on, seda enam ma olen." Inimesed unustavad ära, et 'mina' ei ole kallis meik ja välimus ega ka kõige uuem elektroonikavidin, mida nii uhkelt kaaskondlastele eksponeeritakse. Tuleb mõista, mis on 'mina'. See on minu isiksus: mõtted, tunded, arvamused ja ideed. Need kõik kujunevad välja sõltuvalt mu kultuurist ning geenidest. Kuna igaühel on kultuur ja geenid erinevad, on maailm täis erinevaid inimesi. Teades, et arvamused on subjektiivsed, peaksin ma justkui koheselt mõistma, et igaüks on erinev sellest tulenevalt austama igaühe arvamusi, seda peaks tegema ka teised inimesed. Ometi ei ole ma endas kindel, kui on
Turupuudujääk ei puuduta ainult toidukaupu. Mitmekülgsusest jääb tihtipeale puudu ka hügieenitarvetes, riietevalikus, varuosades ja igapäevastes tarbeesemetes. Riietevalik on küll jõudsalt laienenud, on tulnud uusi tuntuid riidekette (nt. H&M), aga sellegipoolest saaks moeosakonda jõudsalt täiendada. Ülemaailmselt on nii palju erinevaid tooteid, aga see on suisa hämmastav, kui vähe neid tooteid jõuab meie kodumaale. Mõeldes oma sõpradele ja kaaskondlastele, siis koostasin läbi interneti väikese rahvaküsitluse. Vastuseid oli erinevaid ja seinast-seina, aga üks on kindel: naised teavad, mida naised tahavad. Alustades erinevatest meigibrändidest (Mac, Too Faced jne.) ning lõpetades erinevate moebrändidega. Naiste lemmikuks osutus Primark, mis on Iirimaa riietefirma ja levinud paljudes riikides, aga Eestis mitte. Küsitlejate koostöö oli väga entusiastlik ja nende
nomen est omen ( nimi näitab seda, milline inimene on). Karakteriseerimine tüübi kaudu tähendab alati teadlikku valikut ja liialdatud kujul iseloomulike joonte väljatoomist. Tervikliku indiviidi asemel ilmuvad stereotüüpsed tegelased, mis loovad muuhulgas aluse sotsiaalsete, usundiliste, rahvuslike jt eelarvamuste tekkeks. Tüüp, isiksus ja mask Mis eristab tüüpi ja isiksust? Kreeklaste jaoks tähendaks isiksus ilmselt 'mõistusega inimest'. Mask on 'persona', see, kuidas inimene oma kaaskondlastele välja paistab. Mask toob esile ühe kindla külje ja varjab teisi. Isiksust tänapäeval tähistavate sõnade taga ( ing. Personality) peitub persona, ehk 'mask'. Sotsiaalne ja psühholoogiline külg loovad koos tüüpide eetilise karakteristiku.
See on kõige suurejoonelisem amfiteater ja Rooma kolossaalseim ehitis, mille ehitamine lõpetati 80.a. keiser Tituse ajal. Mahutas umbes 50 000 pealtvaatajat, oli ettenähtud gladiaatorite kui ka gladiaatorite ja metsloomade võitluseks. Areen võimaldas korraga välja lasta kuni 3000 paari gladiaatoreid. Colosseum on ellipsikujulise põhiplaaniga hoone, välismüüri kõrgus on 48,5 meetrit, neli korrust pealtvaatajatele, esimene imperaatoritele, tema sugulastele, kaaskondlastele, teisel korrusel ratsanikud, kolmandal Rooma kodanikud, neljas vabaks lastud orjadele. Ümar fassaad koosneb kolmekorruselistest arkaadidest, alumised kaared(80) on mõeldud sissepääsudena. o Triumfikaar ehitati puhtdekoratiivseid ehitismälestisi ehk triumfikaari. Tuntuim on Tituse triumfikaar, valmis 81.a. See oli ehitatud Jeruusalemma võidu auks. Ranged, monumentaalsed(küllalt suured), kaetud reljeefidega sõjakäigust.
Inimesena tagasihoidlik ja lahke, füürerina suurushull ja halastamatu, täitis ta oma ,,missiooni", mis tema enda jutu järgi pidi talt võtma loendamatuid ohvreid. 1943. aastal viibis Hitler Berghofis ainult sõprade ja kaastööliste seltsis. Erilist poolehoidu tundis ta Albert Speeri vastu, kes oli kunstnik ja sugulashing. Aprillikuu esimestel päevadel alustasid nad füüreriga suurte riiklike vastuvõttude ettevalmistustega. 1983. aastal eriringidega Rooma sõites ütles Traudl oma kaaskondlastele, et kui perroonil kekutab härjapõlvlane, kelle vormirõivad on üle kullatud ja karratud, siis ärgu nad naerma puhkegu, sest see mees on Itaalia kuningas oma täies elusuuruses. Riiklikud vastuvõtud said mööda, lähenes 20. aprill, füüreri sünnipäev. Juba mitu nädalat varem hakati Berghofi tooma pesukorvitäite kaupa õnnesoovikaarte. Lõviosa kingitustest ei olnud määratud Hitlerile endale, vaid need pidid tema korraldustel välja jagatama
kultuurist ja kutsus oma õukonda kõige kuulsamaid õpetlasi üle kogu Lääne-Euroopa. Ta rajas Aachenisse kooli frangi ülikute poegadele. Karl Suur oli vara keskaja paremaid valitsejaid ja järgnevatele põlvedele jättis ta unustamatu mulje. Feodaalkord. Feodaalne killustatus. Frangi riigi valitsejad vajasid tugevat ratsaväge. Aga ratsamehe varustus oli kallis ja pealegi polnud talupoegadel põlluharimise kõrvalt aega väeteenistusse tulla. Seepärast hakkasid Frangi valitsejad jagama kaaskondlastele maid koos seal elavate talupoegadele. Maa saanu pidi endale soetama ratsaväelase varustuse ja ilmuma väeteenistusse. Maatükk, mis anti sõjamehele ja mille eest tuli hoolt kanda, kandis nimetust feood ehk lään. Maatüki saaja oli feodaal ehk läänimees ja feodaalid, kes said valitsejalt maad, olid valitseja vasallid. Valitseja oli aga nende isand ehk senjöör. Feodaalid olid elukutselised sõjamehed, kelle maad harisid talupojad. Seda nimetatakse feodalismiks
valitsejad tugevat ratsaväge. Raskelt relvastatud ratsamehe varustus oli kallis ja selle muretsemine polnud frangi talupoegadele jõukohane. Ka talupoegade sõjaline ettevalmistus jättis soovida. Pealegi olid nad suure osa aastast seotud põllutöödega ega saanud seetõttu alati väeteenistusse tulla. Frangi valitsejad vajasid sõjamehi, kes oleksid alati käepärast ja piisabalt jõukad, et hankida endale ratsaväelase varustus. Selleks hakkasid Frangi valitsejad juba enne Karl Suurt jagama kaaskondlastele maid koos seal elavate talupoegadega. maatüki saanu pidi sealt saadava sissetuleku eest soetama endale raskeratsaväelase varustuse ja ilmuma sellega valitseja kutsel väeteenistusse. Maatükk, mis anti sõjamehele ja mille eest tuli tasuda väeteenistusega, mis anti sõjamehele ja mille eest tuli tasuda väeteenistusega, kandis nimetust feood ehk lään. Sellise maatüki andmist nimetati läänistamiseks, maatüki saaja oli aga feodaal ehk läänimees.
Majordoomus Pippin Haristal saavutas võimu terves riigis ja pani aluse majordoomuste Pippiniitide ja hilisemate Karolingide dünastiatele. Pärast teda valitsesid kolm suurt valitsejat: 1) Karl Martell Tema ajal tungisid Prantsusmaale sisse araablased ja ta saavutas nende üle võidu. Võitluses araablaste vastu oli Karl Martell sunnitud ümber korraldama Frangi sõjaväge, ta lõi raskeratsaväe. Selle võimaldamiseks hakkas ta andma oma kaaskondlastele andma maad, ning pani aluse keskaegsele rüütliseisusele. 2) Pippin Lühike Merovingide dünastia kuningal polnud mingit võimu, reaalne võim oli Pippin Lühikesel, kes tahtis kuninga tiitlit endale saada. Seda sai võimaldada Paavst. Sealt alates tekkis Frangi kuningate ja paavsti tugev liit. Pippin sai Frangi kuningaks. 754, 756a tungis Pippin Itaaliasse, ning andis ilmaliku võimu Kesk-Itaalias paavsti kätte
annaabi.ee 
