Välismõju: On kolmandale osapoolele tekitatud kulu või tulu, kus juures tulusaaja või kulutekitaja ise selle eest maksma ei pea. Ühiskondlik kaup: On iga selline majanduslik kaup, mille puhul on raske selle kasutajate ringist kõrvaldada mittemaksjaid ja kauba tarbimist saadav kasu ei kahane tarbijate lisandumise korral. Tasuta kaasasõitja: On indiviid, keda on väga raske takistada ühiskondliku kauba tarbimisest kasu saamast ja kes sellest kaubast kasu saades ei soovi selle eest maksta. Sisemajanduse koguprodukt: Mõõdab mingi ajavahemiku jooksul kindlates territoriaalsetes piirides toodetud lõpphüviste turuväärtust. SKPkulutuste lähenemisviis: Tarbimiskulutused (C) sisaldavad kõiki kodumajapidamiste
Välismõju: On kolmandale osapoolele tekitatud kulu või tulu, kus juures tulusaaja või kulutekitaja ise selle eest maksma ei pea. Ühiskondlik kaup: On iga selline majanduslik kaup, mille puhul on raske selle kasutajate ringist kõrvaldada mittemaksjaid ja kauba tarbimist saadav kasu ei kahane tarbijate lisandumise korral. Tasuta kaasasõitja: On indiviid, keda on väga raske takistada ühiskondliku kauba tarbimisest kasu saamast ja kes sellest kaubast kasu saades ei soovi selle eest maksta. Sisemajanduse koguprodukt: Mõõdab mingi ajavahemiku jooksul kindlates territoriaalsetes piirides toodetud lõpphüviste turuväärtust. SKPkulutuste lähenemisviis: Tarbimiskulutused (C) sisaldavad kõiki kodumajapidamiste
erinevatele ostjatele või gruppidele oma tooteid erineva hinnaga. Näide: Erinevad kinopiletite hinnad hommikustel ja õhtustel seanssidel Turuhäire Reguleerimata turud ei anna optimaalseid tulemusi. Näide: Konkurentsipoliitika Välismõju (nii kulu kui tulu). Kolmandale osapoolele tekitatud tulu (positiivne) ja kulu (negatiivne), tulu saaja või kulu tekitaja ei pea ise selle eest maksma. Näide: Kulu>tehaste tekitatud keskkonnasaaste, Tulu>haridus, teadusuuringud Tasuta kaasasõitja Indiviid, keda on väga raske takistada avaliku kauba tarbimisest kasu saamast ja kes sellest kaubast kasu saades ei soovi selle eest maksta. Kui paljud seda kaupa kuritarvitavad siis võib juhtuda nii et seda kaupa enam ei valmistata Näide: Inimene, kes hiilib kontserdile, ilma et ta maksaks pileti eest Ühiskondlikud kaubad Avalikud hüvised Näide: Riigikaitse Gini koefitsient Ühiskonna tuludejaotuse ebavõrdsuse näitaja Sisemajanduse koguprodukt (SKP)
inflatsioonimäär jne. (Makroökonoomik a - uurib majandust kui tervikut) 2. Riigi neli peamist makropoliitilist eesmärki. 3. J.M. Keynes ja Tema roll. 4. Milton Friedman ja Tema roll. 5. Makoökonomistide koolkonnad. 6. Konkurentsipoliitika- on riiklik poliitika monopolide tegevuse reguleerimiseks ja konkurentsi tagamiseks majadnuses ,mille väljendusesk on vastavad seadused, määruse ja teised riiklikud aktsioonid 7. Lorenzi kõver- 8. Tasuta kaasasõitja- on idiviid, keda on väga raske takistada avaliku kauba tarbimisest kasu saamast ja kes sellest kaubast kasu saades ei soovi selle eest maksta. Kui paljud seda kaupa kuritarvitavad siis võib juhtuda nii et seda kaupa enam ei valmistata 9. Turuhäire situatsioon, mille puhul täiesti reguleerimata turud ei anna ühiskonna kui terviku seisukohtalt optimaalseid tulemusi. Peamised põhjused turu ebatäiuslikkus välismõjud ja ühiskondlikud kaubad 10
7. Lorenzi kõver- Lorenzi kõver on sissetulekute jaotuse ebavõrdsuse graafiline kujutis. Diagramm koostatakse järgmiselt: vaatlusalused sissetulekud järjestatakse kõige suuremast kõige väiksemani ja jagatakse võrdsetesse protsentuaalsetesse gruppidesse. Siis jagatakse elanikkond gruppidesse, alates kõige vaesematest kuni kõige rikkamateni. Elanikkonna jaotus näidatakse graafiku horisontaalteljel ja sissetulekute kumulatiivne jaotus vertikaalteljel. 8. Tasuta kaasasõitja- indiviid, keda on väga raske takistada ühiskondliku kauba tarbimisest kasu saamast ja kes sellest kaubast kasu saades ei soovi selle eest maksta 9. Turuhäire – reguleerimata turud ei anna ühiskonna kui terviku seisukohalt optimaalseis tulemusi. Põhjusteks on turu ebatäiuslikkus, välismõjud ja ühiskondlikud kaubad. 10. Vaesus – sissetulek pole piisav esmavajalike hüviste ostmiseks. absoluutne vaesus - seisund, kus inimese tulu jääb allapoole teatud minimaalset
Diagramm koostatakse järgmiselt: vaatlusalused sissetulekud järjestatakse kõige suuremast kõige väiksemani ja jagatakse võrdsetesse protsentuaalsetesse gruppidesse. Siis jagatakse elanikkond gruppidesse, alates kõige vaesematest kuni kõige rikkamateni. Elanikkonna jaotus näidatakse graafiku horisontaalteljel ja sissetulekute kumulatiivne jaotus vertikaalteljel. Õpik 67 on joonis. 7. Tasuta kaasasõitja- on indiviid, keda on väga raske takistada ühiskondliku kauba tarbimisest kasu saamast ja kes sellest kaubast kasu saades ei soovi selle eest maksta. 8. Turuhäire on olukord, kus täiesti reguleerimata turud ei anna ühiskonna kui terviku seisukohalt optimaalseid tulemusi. Turuhäire peamisteks põhjuseks on turu ebatäiuslikkus, välis mõjud ja ühiskondlikud kaubad. Riigi ülesandeks on turuhäirete ära hoidmine ja likvideerimine. 9
töötaja ning maa ja kapitali kogus ei muutu. Töö piirprodukti tulu on firma tulu juurdekasv, kui on palgatud üks täiendav töötaja. 20 10. Riigi majanduslikud funktsioonid Konkurentsipoliitika on riigi poliitika, mille ülesandeks on konkurentsi kindlustamine. Lorenzi kõverat kasutatakse sissetulekute ebavõrdsuse graafiliseks kajastamiseks. Tasuta kaasasõitja on indiviid, keda on väga raske takistada ühiskondlikku kaupa tarbimast ja kes kauba tarbimisest kasu saades ei taha selle eest maksta. Turuhäire on olukord, kus eraturud funktsioneerivad tavaliselt efektiivselt, kuid täiesti reguleerimata turud võivad viia tulemuseni, mis ühiskonna kui terviku seisukohalt pole alati optimaalsed. Vaesus on spetsiifiliste sissetulekute tase, millest allapoole jääva tulu saajat peetakse vaeseks
suurendada oma tulubaasi ka läbi liikmemaksude, kuna inimesed pole tihtipeale lihsalt huvitatud grupiga liituma, saamata vastu erahüviseid. Ainus, millega kodanikerühmad saavad indiviidide heaolu parandada on nn. ühishüved (collective goods), mis kuuluvad kõigile ja mida ei saa anda üksikule inimesele. Selliste hüvede alla kuuluvad nt puhtam õhk, säilitatud metsaalad jne. (Patterson, 2013, 227-228) Ühishüvede pakkumisega käib kaasas ka "tasuta kaasasõitja" probleem (free-rider problem), mis seisneb selles, et inimesed võivad kollektiivseid hüviseid kasutada ka siis, kui nad ei panusta huvigrupi tegevusse ei oma aega ega raha. "Tasuta kaasasõitja" probleem on ka põhjuseks, miks enamik kodanikualgatuslikke rühmasid pole nii efektiivselt organiseerunud kui majanduslikud huvigrupid. Viimasel ajal on siiski õnnestunud probleemi veidi vähendada, kuna huvigrupid püüavad leida fondide
Avaliku kauba puhul MC = 0, erakaubal MC ei ole null. Nendest kahest omadusest tuleneb järeldus: ei ole mõtet puhaste avalike kaupade tarbijate arvu piirata ja normeerida. Puhtaid avalikke kaupu on suhteliselt vähe. Paljudel kaupadel on rahuldatud 1 eeltoodud omadustest. Arstiabi ja haridus pole puhtad avalikud kaubad, neid ei saa tarbida konkurentsitult ja lisanduvat tarbijat on kerge välja lülitada. Erakaupu võib toota avalikus sektoris ja avalikke kaupu erasektoris. “Tasuta kaasasõitja” – indiviid, keda on väga raske takistada avaliku kauba tarbimisest, aga samal ajal ei soovi ta kauba eest maksta. Erakaubad on välistatavad ja rivaalid. 4.Välismõjud ja valitsuse käitumine Välismõju – tulu või kulu, mis saab osaks indiviidile või firmale ja mida ei soovi tunnistada selle tekitajad. Välismõjud võib jaotada välistuludeks ehk positiivseks välismõjuks ja kuludeks ehk negatiivseteks välismõjudeks.
Ühiskondlikud kaubad võivad erafirmadele olla mittekasulikud mitmel põhjusel. Esiteks nad võivad olla mittevälistatavad st. et neid ei saa anda ainult ühele tarbijale varustamata ka teisi, kes sellest välistulu saavad (tänavavalgustusest saavad kasu kõik tänaval kõndijad). Neid, kes hüvist tarbivad, ise selle eest maksmata, nimetatakse tasuta kaasasõitjateks ehk täpsemalt tasuta kaasasõitja on indiviid, keda on väga raske takistada ühiskondliku kauba tarbimisest kasu saamast ja kes sellest kaubast kasu saades ei soovi selle eest maksta Teiseks võivad ühiskondlikud kaubad olla mitterivaalsed, st. et kui hüvist tarbib veel üks inimene, siis ei vähene seetõttu teistele inimestele kättesaadav kogus ( sõltumata sellest kas tänaval kõnnib kaks või kakssada inimest on see valgustatud kõigi jaoks ühtemoodi) 1.35.3 Sissetulekute jaotumine
annaabi.ee 
