Kui P = 50, siis THV = BLC · Kui P = 40, siis THV = ALE · THV juurdekasv on ABCED, valitsus tegi selleks kulutuse subsideerides ABFE, subsideerimise kulu sisaldab THV kasvu CED. · CFE võrra on subsideerimise kulu suurem kui THV kasv, seega valitsuse kulutus on suurem kui tarbijate heaolu kasv. Joonis 23 ja 24 (maksu kehtestamine, subsiidiumi kehtestamine) 6.Tarbijate eelistused ja efektid 6.1.Kaasajooksmisefekt 6.2.Snobismiefekt 6.3.Vebleni efekt Kardinaalse ja ordinaalse kasulikkuse teooria puudused: 1. eeltoodud teooriates on eeldatud täielikku info olemasolu, reaalses maailmas seda ei ole; 2. ei pöörata tähelepanu hüvise kasutamise eesmärgile ega kohale; 3. praktikas ei ole leidnud kinnitust tarbija kasulikkuse maksimeerimine; 4. eeldus, et tarbija on erinevate hüviste kogumite suhtes ükskõikne,ei vasta tegelikkusele. Joonis 5.7. Kaasajooksmisefekt õpik, lk.109
ükskõiksed, ei vasta tegelikkusele. Kahte viimast püüab kõrvaldada eelistuste teooria, lähtudes eeldusest, et tarbijatel kujunevad välja erinevate hüviste kogumite suhtes oma eelistused, kusjuures eeldatakse, et ratsionaalselt käituv tarbija valib vastavalt oma võimalustele maksimaalset rahulolu tagava hüviste kogumi. Eksogeensed tegurid kõik mittemajanduslikud tegurid. Mõned tarbimisotsused, mida on mõjutanud eksogeensed tegurid: · Kaasajooksmisefekt inimese soov või püüe tarbida hüvist, mida tarbivad teised(nt moekaupu). Kui hüvise hind langeb, kasvab nõudlus. Kaasajooksmisefekti puhul kasvab nõudlus veel enam, sest võtmegrupp hakkab hüvist kasutama veel enam ja need, kellele polnud hüvis varem kättesaadav, hakkavad seda ka kasutama. Joonis 5.7 lk 109. · Snobismiefekt kui hinna alanemise tulemusena muutub hüvis kättesaadavaks suuremale hulgale inimestele, loobuvad snoobid nende tarbimisest
mille nõudlus kasvab (kahaneb), kui tarbija sissetulek väheneb (suureneb) Isokost – Isokost (isocost) on nende sisendite kombinatsioonide graafiline koht, mida firma võib antud summa eest muretseda. Isokvant – Isokvant (isoquant) on antud tootmiskoguse valmistamiseks vajalike tootmissisendite geomeetriline koht. Tunnused: negatiivse tõusuga, koordinaatide alguspunktist kaugemal (suuremad kogused), ei lõiku omavahel kunagi, kumerad koordinaatide alguspunkti suhtes. Kaasajooksmisefekt – Kaasajooksmisefekt (bandwagon effect) väljendub inimeste soovis või püüdes tarbida hüvist, mida tarbivad teised. Kahaneva piirkasulikkuse seadus – Kahaneva piirkasulikkuse seadus (law of diminishing marginal utility) sätestab seda, et hüvise tarbimise kasvades tema piirkasulikkus kahaneb. (erand – alkohoolik) Kahaneva piirtootlikkuse seadus – Kahaneva piirtootlikkuse seadus (law of diminishing marginal productivity) sätestab seda, et mistahes majandustegevuses
5. Tarbijate eelistused ja efektid Kardinaalse ja ordinaalse kasulikkuse teoorial on puudused: 1. Eeltoodud teooriates on eeldatud täielikku info olemasolu, reaalses maailmas seda ei ole. 2. Ei pöörata tähelepanu hüvise kasutamise eesmärgile ega ega kohale. 3. Praktikas ei ole leidnud kinnitust tarbija kasulikkuse maximeerimine 4. Eeldus, et tarbija on erinevate hüviste koguste suhtes ükskõikne, ei vasta tegelikkusele. Joonis lk 109-57 · Kaasajooksmisefekt- inimesed soovivad tarbida seda kaupa, mida teised tarbivad, ühiskonnas on võtmegrupp, kui nemad seda tarbivad, tomub kõvera nihe. · D1 on esialgne nõudluskõver. Kui hind P1, kogus x1. Kui hind P2, kogus x2. Kogus kasvab Y1-lt x2-le, hinnaefekt x2-x · Võtmegrupp hakkab hüvist veel rohkem tarbima, see on kaasajooksmisefekt X3-X2, tekib uus nõudluskõver D2 Joonis 58, lk 109
Tegelikult võib hüvise individuaalne nõudlus reageerida sissetuleku tõusule kolmel erineval moel. Nimelt võib juhtuda, et: • sissetuleku tõustes hüvise nõudlus suureneb. Sellisel juhul on tegu normaalhüvisega. • Hüvise nõudlus jääb samaks. Tegu on siis erandjuhuga. Nt. ravimid. • Hüvisenõudlus väheneb. Tegu on siis n.ö väheväärtuslike hüvistega. Nt. kaubad, mida pole enam “seisusekohane” tarbida. Kaasajooksmisefekt: Püütakse tarbida selliseid kaupu, mida teisedki. Snobismiefekt: Vastupidiselt kaasajooksmisefektile võib teatud osa inimesi loobida kauba ostmisest, kuna see on saanud kõigile kättesaadavaks. Demonstratsiooniefekt: Kui hind tõuseb, siis nõudlus kasvab. Hinnadiskriminatsioon: Ühe ja sama toote müümine ühele kallimalt kui teisele. Kolmanda astme diskriminatsioon: Erinevatelt ostjatelt nõutakse erinevat hinda. Nt. hinnasoodustused tudengitele.
Kui P=50, siis THV = BLC Kui P=40, siis THV=ALE THV juurdekasv on ABCED, valitsus tegi selleks kulutuse subsideerides ABFE, subsideerimise kulu sisaldab THV kasvu CED. CFE võrra on subsideerimise kulu suurem kui THV kasv, seega valitsuse kulutus on suurem kui tarbijate heaolu kasv. Tarbijad ei ole alati siiski väga ratsionaalselt otsustavad. Seega ka kaupade nõudlus ei käi ühegi sirge ega parabooli-hüperbooli järgi. Tihti esineb olulisi erinevusi. Kaasajooksmisefekt tarbija ei mõtle ise, vaid arvestab kellegi teise arvamusega. Kui arvamusliider või populaarne tegelane ostab midagi teatud hinnalanguse korral, siis kaasneb sellega hulgaliselt inimesi, kes ka seda ostavad. Seetõttu nõudluskõveral ostetava kaubakoguse hind kasvab enam, kui oodatud. Kui hind kasvab ja arvamusliider loobub toote tarbimisest, siis tegelikult võib ka vastupidine efekt esineda, et loobutakse enam kaubast, kui
Tihti on püstitatud ka küsimus, et kui vabad on tarbijad oma tarbimisotsustes ja kas tarbijate valikuid piiravad ainult sissetulekud ja turuhinnad. Majandusteadlaste hulgas puudub ka selge üksmeel reklaami mõjust tarbimisotsuste kujundajana. Tarbija võib oma kasulikkust maksimeerida isoleeritult, kuid tarbimisvalikuid põhjustavad lisaks endogeensetele teguritele ka eksogeensed ehk mittemajanduslikud tegurid, mille all võib vaadelda kaasajooksmisefekti, snobismiefekti ja Vebleni efekti. Kaasajooksmisefekt väljendub inimeste soovis tarbida seda hüvist, mida tarbivad teised. Näiteks avaldub see erinevate moevoolude puhul. Nimetatud efekti tugevus sõltub suuresti ühiskonnas olevast nn võtmegrupist, kes seda hüvist tarbib. Kui hüvise hind langeb, siis nõutav kogus suureneb tänu hinnaefektile. Võtmegrupp, kes antud hüvist varem tarbis, hakkab seda nüüd veelgi rohkem tarbima. Teine grupp, kes nimetatud hüvist varem üldse ei tarbinud, hakkab seda tänu hinna alanemisele nüüd tarbima