aastal asutatud Laiuse kihelkonnakool. 1823. aastal asutas eestlasest koguduseliige Jüri Sommer kohalikest õpilastest ja talupoegadest koori, mis pani aluse sealsele väga aktiivsele koorilauluharrastusele. Eesti koolipoisid olevat laulnud Laiusel juba koguni Bachi ja Händeli keerukaid polüfoonilisi kooriteoseid. Laiuse koori eeskujul loodi 1830. aastatel veel mimeid laulukoore: Simunas, Väike-Maarjas ja Põltsamaal, samuti Tartu eesti koguduse juures ning Saaremaal Kaarmas. Tallinna muusikaelus oli Hageni tegevus väga oluline: ta tegutses muusikaõpetajana mitmes koolis ning Oleviste kiriku organistina suunas ka linna muusikaelu. 1835. aastal rajas ta Oleviste kiriku juurde poiste laulukooli. Tema heliloomingust on kõige suurejoonelisem oratoorium "Wir haben sie wieder", mille ta esitas oma kiriku kooride ja orkestriga (kokku 150 muusikuga) 1840. aasta juunis. Aastal 1841 avaldas Hagen esimese eestikeelse muusikaõpiku "Öppetus, kuida laulomehhed..
mis kuulusid saksa ordule või olid selle otsese mõju all(Preisis ja Liivimaal). Konvendihoone tekkimisel etendas olulist tühtsust Saksa ordu sisestruktuur. Kuressaare linnuse püstitamine on otseselt seotud eestlaste suure ülestõusuga aastail 1343-1345. Kuni ülestõusuni püstitatud ainuke linnus Saaremaal Pöide tornlinnus asus ordule kuulunud Saaremaa idaosas. Piiskopile kuulunud maa-alal täitsid kaitseülesannet arvukad kindlus-kirikud Valjalas, Kaarmas, Kihelkonnas, Karjas ja Pühas. Ülestõus tõestas vanemate kaitseehitiste kõlbmatust nii oli Pöide linnuse meeskond sunnitud ülestõusnutele alistuma, samuti ei suutnud pakkuda kuigi tõhusat kaitset ka kindluskirikud. Tuli püstitada erakordselt võimas kants, mis oleks olnud kindlaks tugipunktiks maa anastajatele eestlaste poolt ähvardava hädaohu korral ja mis tulevikus oleks võimaldanud igasuguse ülestõusukatse kohest mahasurumist.
Koolide kaudu tutvuti mitmehäälse laulmisega, õpiti ka nootide tundmist ning mõningate instrumentide kasutamist, milleks olid eeskätt kooliorelid ning harmooniumid, kuid ka viiulid. Instrumentaalmuusika jõudis Eesti maaühiskonda siis, kui hakkasid tekkima väikese põhikoosseisuga puhkpilliorkestrid. 1830. aastail hakati mitmel pool maal asutama ilmalikke laulukoore näiteks Laiusel, Simunas 1833, Väike- Maarias, Põltsamaal, Kanepis 1835, Saaremaal, Kaarmas jm. 1840. aastad tõid uusi koore Saaremaal Ansekülas, Põlvas 1845, Tormas 1844, Pilistveres 1847 ja järgneval kümnendil ms. Palistus, Toris, Amblas jm. Juhatajateks olid kooliõpetajad, mitmel pool ka pastorid. Laulukooride tekkimisele andis tuge maal tekkinud muusikaseltsid.Esimene asutati aastal 1866 Jüris. Suurema ulatuse sai muusikaseltside loomine 1880.-90. aastail. Neil aastakümnetel loodi muusikaseltse ka Lätis.
palvetunde peeti koolimajas. 1823. aastal asutas eestlasest koguduseliige Jüri Sommer kohalikest õpilastest ja talupoegadest koori, mis pani aluse sealsele väga aktiivsele koorilauluharrastusele. 1830. aastate lõpul olevat eesti koolipoisid laulnud Laiusel juba koguni Bachi ja Händeli keerukaid polüfoonilisi kooriteoseid. Laiuse koori eeskujul loodi 1830. aastatel veel mimeid laulukoore: Simunas, Väike-Maarjas ja Põltsamaal, samuti Tartu eesti koguduse juures ning Saaremaal Kaarmas. Muutused koguduselaulus Kuni 18. sajandi lõpuni kasutati luteri kirikus orelit koguduselaulu saateks väga harva - suurtes kirikutes oli orel põhiliselt kunstmuusika jaoks ja maakirikutes seda sageli polnud üldse. Kogudus laulis tavaliselt eeslaulja (köstri) järgi ning enamasti väga venivas tempos. Koraaliviisidele lisati ohtralt improviseeritud kaunistusi - selliselt laulduna ei kõlanud laul muidugi ühehäälselt vaid heterofooniliselt
lauldi Bachi ja Händeli loomingut fuugasid, motette · 19. saj 40. aastail lauldi Laiuse külakoolides kirikulaule noodi järgi (noodilugemisoskus) · Nieländer viis kooride kuulsuse kihelkonnast kaugemale · Sajandi teisel poolel oli juhtivaks kultuurikeskuseks Laiuse kihelkonnakool · 1054 õpilast, kes said lauluõpetust nootide järgi · 1832/33 a. segakoor Simunas · 1830 a. laulukoorid Väike-Maarjas, Saaremaal Kaarmas, Põltsamaal, eesti koguduse juures Tartus · Kooride hulga kasv · Hellenurmes ,,Betheli" nimelises koolis mitmehäälne laul · Torma pillikoor ja laulukoor; neljahäälne laul; kanti ette osi Mozarti Reekviemist; A. Jakobson · Põltsamaa 1847 a. esimene eestikeelne ilmalik laulukogu (Hörschelmann) · ,,Mönned armsad laulud" saksa keelest tõlgitud laulud · Wilberg tema juhtimise all kanti ette osi Haydni ,,Loomisest" ja Händeli
1823. aastal asutas eestlasest koguduseliige Jüri Sommer kohalikest õpilastest ja talupoegadest koori, mis pani aluse sealsele väga aktiivsele koorilauluharrastusele. 1830. aastate lõpul olevat eesti koolipoisid laulnud Laiusel juba koguni Bachi ja Händeli keerukaid polüfoonilisi kooriteoseid. Laiuse koori eeskujul loodi 1830. aastatel veel mimeid laulukoore: Simunas, Väike-Maarjas ja Põltsamaal, samuti Tartu eesti koguduse juures ning Saaremaal Kaarmas. [4] Nii Tartus ja Tallinnas kui ka väiksemates linnades arenes 19. sajandi I poolel üpris elav muusikategevus. Võis kohata heatasemelisi koolikoore, baltisaksa seltskond asutas mitmel pool ühinguid, mis hakkasid korraldama avalikke kontserte ja kutsuma külalisesinejaid. Rohkesti sündis ka lauluseltse, mille koorid esitasid mitte ainult lihtsaid koorilaule, vaid ka vokaalsümfoonilisi suurteoseid. Lauluseltsidega olid algselt seotud baltisakslased. 1823. aastal
sajandil tõuseb tähelepandavaks arhitektuurikeskuseks tähtis kaubalinn Tallinn. Hilisgootika perioodil kujuneb siin omanäoline Tallinna koolkond, kus arvestati paekivi omapära. Ehitatakse Oleviste ja Niguliste kirik, kloostritest Tallinnnas dominiiklaste ordu Katariina klooster ja Tallinna külje all Püha Birgitta ordu Pirita klooster. Riia toomkirik on olnud eeskujuks ka Eesti ala kirikutele. Lääne-Eestis ja saartel kerkivad ühelöövilised kirikud (Haapsalu linnusekirik, maakirikud Kaarmas, Kihelkonnas, Ridalas, Pöides, Karjas, Muhus jt). Oma rikkaliku skulpturaalse dekooriga väärib erilist tähelepanu Karja kirik. Kesk- ja Lõuna-Eestis domineerib kolmelöövilise kodakiriku tüüp (kirikud Amblas, Koerus, Türil, Suure-Jaanis, Pilistveres, Peetris, Paistus jm). Pärnu Nikolai kirik oli basiilika. Tallinna toomkirik valmis esialgsel kujul XIII sajandil. Sellest ajast on säilinud domikaalvõlvidega kaetud kooriruum. Niguliste kirik ehitati XIII sajandi lõpul esialgu
Paas on Põhja- ja Kesk-Eesti olulisim ja kättesaadavaim maavara. Seda on traditsiooniliselt ja laialdaselt kasutatud ehituses, tsemendi-, lubja- ja paberitootmisel, aga ka muuks otstarbeks. Suuremad paemurrud asuvad Väos, Vasalemmas, Ungru-Sepakülas, Kundas jm. Dolokivi on välisilmelt üsna sarnane lubjakiviga, värvuselt võib olla valge, hall, rohekas, pruunikas, punakas - ainult musta ei ole. Kvaliteetset viimistluskivi kaevandatakse Saaremaal Kaarmas. Üleriigilise tähtsusega maardlad on veel Anelema, Koonga ja Orgita-Haimre. Olulisemad savi leiukohad seostuvad Põhja-Eestis Kambriumi sinisaviga (Kunda, Aseri, Kallavere) ja Lõuna-Eestis Kesk-Devoni saviga (Joosu, Küllatova). Devoni savid on enamasti punakaspruunid, Kvaternaari savid hallikad või kollakashallid. Ligi kolmnandik kaevandatavast savist läheb Kundas asuvale tsemenditööstusele, savist valmistakse ka kuivendustorusid, telliskive, keraamikat.
annaabi.ee 
