Sel juhul kaarevahemiku takistus ja pingelang muutuvad konstantseks ega sõltu ajast.Igale voolu väärtusele vastab kindel pingelang.Niisugust olekut nimitatakse staatiliseks.Seda iseloomustab staatiline pinge-voolu-tunnusjoon-kõver1. Sea käpp keevitatava pinna suhtes 70- kraadise nurga alla ja vajuta käpa lülitile. Tekib kaarlahendus. Kui kaarlahendus on tekkinud, liiguta käppa aeglaselt vasakule, piki keevisõmblust. Kasutades traadi kiiruse regulaatorit, seadke kiirus selliseks, et kaarlahendusega kaasneb krõpsuv heli ja ilus sula õmblus (joon. 6), mis on märk heast MIG- keevitusest. Optimaalse tulemuseni on võimalik jõuda vaid muutes nii voolutugevust kui ka traadi kiirust. Sobiva häälestuse leidmisel lähtub iga keevitaja oma kogemustest. Liialt aeglase traadi kiiruse korral läheb kaarlahendus pikaks ja tekivad pritsmed, liiga suure kiirus aga kustutab leegi.Plasmapihustusprotsess kasutab niinimetatud plasmatroni,selleks,et tekitada
andmine. Võidakse kasutada keemiliselt koostiselt sarnast lisamaterjali. Keevitatakse metalle, plaste, klaasi, komposiite jm. keevitamist kasutatakse ka pealesulatuseks. Kaarkeevitus Kaarkeevitusel kasutatakse keevituskaart, mis on kaarlahendus. See tekib keevitamisel elektroodi otsa ja detaili vahel metalliaurude ning kaitsegaaside, elektroodikatte või räbusti koostisse kuuluvate ainete aurude ioniseeritud segus. Kaarlahendusega kaasneb suure soojushulga ja valguse eraldumine. Kaarlahenduse tekkeks peab elektroodide vaheline gaas olema ioniseeritud. Süsinikteraste keevitamine Süsinikterased on keskmise (0,3...0,5%) ja suure (0,5...1,0%) süsinikusisaldusega terased. Keskmise süsinikusisaldusega teraste keevitamisel võivad tekkida praod nii põhi- kui ka õmblusmetallis. Kvaliteetse liite saamiseks tuleb toode enne keevitamist kuumutada temperatuurini 200...350 C°
tunnusnumbritega. sulakeevitus (gaaskeevitus , metall kaarkeevitus , kaitsegaasis kaarkeevitus , laserkeevitus) ja survekeevitus(kontakt- , ultraheli- , difusioon- , vastakkaar- , hõõrd- , külmsurve keevitus) Kaarkeevitus Keevituskaar on kaarlahendus, mis tekib keevitamisel elektroodi otsa ja detaili vahel metalliaruude ning kaitsegaasise, elektroodikatte või räbusti koostisse kuuluvate ainete aurude ioniseeritud segus. Kaarlahendusega kaasneb suure soojushulga ja valguse eraldumine. Kaarlahenduse tekkeks peab elektroodide vaheline gaas olema ioniseeritud. Keevitamisel päripolaarse alalisvooluga ühendatakse elektrood vooluallika miinusklemmiga. Päripolaarne alalisvool tagab väga püsiva elektrikaare ja keevitatav detail kuumeneb rohkem kui elektrood. Vastupolaarse alalisvooluga keevitamisel ühendatakse elektrood vooluallika plussklemmiga. Vastupolaarse alalisvooluga keevitamisel on
·Hoia käppa keevitatavast detailist umbes 10 mm kaugusel ja hoiata kõiki lähedalseisjaid, et nad kaitseksid oma silmi. ·Sea käpp keevitatava pinna suhtes 70- kraadise nurga alla ja vajuta käpa lülitile. Tekib kaarlahendus. ·Kui kaarlahendus on tekkinud, liiguta käppa aeglaselt vasakule, piki keevisõmblust. ·Kasutades traadi kiiruse regulaatorit, seadke kiirus selliseks, et kaarlahendusega kaasneb krõpsuv heli ja ilus sula õmblus (joon. 6), mis on märk heast MIG- keevitusest. NB! 1. Hoia käpa otsik pritsmetest puhas, kasuta selleks pritsimise vastast pulverisaatorit. 2. Keevitamise lõppedes hoia käpp veel paari sekundi jooksul samas asendis. 3. Kui traat on kinni jäänud või ära põlenud, eemalda kontakti otsik, sööda traati edasi ja lõika rikutud osa maha. 4
voolutugevuse nupp sobivasse asendisse. • Hoia käppa keevitatavast detailist umbes 10 mm kaugusel ja hoiata kõiki lähedalseisjaid, et nad kaitseksid oma silmi. • • Sea käpp keevitatava pinna suhtes 70- kraadise nurga alla ja vajuta käpa lülitile. Tekib kaarlahendus. • Kui kaarlahendus on tekkinud, liiguta käppa aeglaselt vasakule, piki keevisõmblust. • Kasutades traadi kiiruse regulaatorit, seadke kiirus selliseks, et kaarlahendusega kaasneb krõpsuv heli ja ilus sula õmblus. NB! • Hoia käpa otsik pritsmetest puhas, kasuta selleks pritsimise vastast pulverisaatorit. • Keevitamise lõppedes hoia käpp veel paari sekundi jooksul samas asendis. • Kui traat on kinni jäänud või ära põlenud, eemalda kontakti otsik, sööda traati edasi ja lõika rikutud osa maha. • Traadi kinnijäämise korral reguleeri traadi ettesöötmistugevust. Keevitusdefektid:
kiirgusenergia, aerosoolid, müra, vibratsioon, gaasiplahvatused jne. Seepärast keevitaja töö polegi eriti populaarne, kuigi palgad on päris head. Tundub, et töö ise on huvitav, nõuab palju teadmisi, kasutusel on palju uudset tehnoloogiat. Kaarkeevitus Kaarkeevitusel kasutatakse keevituskaart, mis on kaarlahendus. See tekib keevitamisel elektroodi otsa ja detaili vahel metalliaurude ning kaitsegaaside, elektroodikatte või räbusti koostisse kuuluvate ainete aurude ioniseeritud segus. Kaarlahendusega kaasneb suure soojushulga ja valguse eraldumine. Kaarlahenduse tekkeks peab elektroodide vaheline gaas olema ioniseeritud. Gaaside ionisatsiooni põhjustavad: · kõrge temperatuur (termoionisatsioon), katood- ja anoodkiired, ultraviolett-, röntgen- ja radioaktiivne kiirgus (kiirgusionisatsioon) · elektronide, ioonide või kiiresti liikuvate aatomite põrkumine gaasi aatomite või molekulidega (põrkeionisatsioon).
Kõik ühesugused metallid on omavahel keevitatavad. Erinevate metallide sulamisalas ei toimu alati keevitamiseks vajalikke füüsikalis-keemilisi protsesse, mistõttu sellised metallid ei tarvitse olla omavahel keevitamise teel ühendatavad. 1.1 Kaarkeevitus Kaarkeevitusel kasutatakse keevituskaart, mis on kaarlahendus. See tekib keevitamisel elektroodi otsa ja detaili vahel metalliaurude ning kaitsegaaside, elektroodikatte või räbusti koostisse kuuluvate ainete aurude ioniseeritud segus. Kaarlahendusega kaasneb suure soojushulga ja valguse eraldumine. Kaarlahenduse tekkeks peab elektroodide vaheline gaas olema ioniseeritud. Gaaside ionisatsiooni põhjustavad: kõrge temperatuur (termoionisatsioon), katood- ja anoodkiired, ultraviolett-, röntgen- ja radioaktiivne kiirgus (kiirgusionisatsioon) elektronide, ioonide või kiiresti liikuvate aatomite põrkumine gaasi aatomite või molekulidega (põrkeionisatsioon).
omavahel keevitamise teel ühendatavad. Joon.1 Keevitamise protsess 3 Kaarkeevitusel kasutatakse keevituskaart, mis on kaarlahendus. See tekib keevitamisel elektroodi otsa ja detaili vahel metalliaurude ning kaitsegaaside, elektroodikatte või räbusti koostisse kuuluvate ainete aurude ioniseeritud segus. Kaarlahendusega kaasneb suure soojushulga ja valguse eraldumine. Kaarlahenduse tekkeks peab elektroodide Joonis 1, Keevitamise protsess vaheline gaas olema ioniseeritud. Gaaside ionisatsiooni põhjustavad: · kõrge temperatuur (termoionisatsioon), katood- ja anoodkiired, ultraviolett-, röntgen- ja radioaktiivne kiirgus (kiirgusionisatsioon)
Kõik ühesugused metallid on omavahel keevitatavad. Erinevate metallide sulamisalas ei toimu alati keevitamiseks vajalikke füüsikalis-keemilisi protsesse, mistõttu sellised metallid ei tarvitse olla omavahel keevitamise teel ühendatavad. Kaarkeevitusel kasutatakse keevituskaart, mis on kaarlahendus. See tekib keevitamisel elektroodi otsa ja detaili vahel metalliaurude ning kaitsegaaside, elektroodikatte või räbusti koostisse kuuluvate ainete aurude ioniseeritud segus. Kaarlahendusega kaasneb suure soojushulga ja valguse eraldumine. Kaarlahenduse tekkeks peab elektroodide vaheline gaasolema ioniseeritud. Gaassurvekeevitus. Keevitatavaid detaile kuumutatakse liitekohas erilise, mitmeleegilise põletiga plastse olekuni või servade sulamiseni, seejärel aga surutakse välisjõudude toimel kokku. Selliselt keevitatakse rööpaid, torusid, vardaid jne. See keevitusviis tagab suure tootlikkuse ja kvaliteetsed õmblused Kontaktkeevitus
3,200 K Soojem stuudiovalgustus 3,350 K Eredam stuudiovalgustus 4,100–4,150 K Kuuvalgus 5,000 K Ennelõunane päevavalgus 5,000 K Torujad fluoressentslambid või jahevalged väikesed fluoressents- lambid (CFL) 5,500–6,000 K Südapäevane valgus, fotokaamera välk 6,200 K Lühikese kaarlahendusega ksenoonlamp 6,500 K Pilves päevavalgus 5,500–10,500 K Vedelkristall- või katoodekraan 15,000–27,000 K Selge eresinine taevas 5 Valgustuse valimine 1 Valgustuse põhitõed Mida täpsem on töö, seda suurem peab olema valgustatus. Ratsionaalne valgustus kindlustab psühholoogilise mugavuse, s t inimene tunneb ennast kindlalt, samuti väldib hea valgustus väsimust, alandab traumatismi võimalikkust.
alalhoidmiseks gaasi pidevalt ioniseerida. Sõltumatu gaaslahendus ei vaja enam ionisaatorit, sest toimub põrkeionisatsioon. Põrkeionisatsioon on nähtus, mille korral laengukandjad omandavad elektriväljas kiirenevalt liikudes energia, mis on piisav neutraalosakeste ioniseerimiseks põrgetel nendega. Gaaslahenduse põhiliigid on huum-, kaar-, säde- ja koroonalahendus. Huumlahendust kasutatakse valgusreklaamis ja gaastäitega tänavavalgustuslampides. Kaarlahendusega on tegemist näiteks elektrikeevitusel. Sädelahenduse tuntuimaks näiteks on välk. Koroonalahenduse vahendusel lahkuvad laengukandjad kõrge pingeni laadunud kehade pinnal esinevatelt teravikelt. Sellega võib kaasneda teravikku kroonikujuliselt ümbritsev helendus. 5.8. Juhid, dielektrikud, pooljuhid Vabade laengukandjate kontsentratsiooni järgi jaotatakse aineid kolmeks: juhid, dielektrikud (isolaatorid) ja pooljuhid. Juhtides on vabade laengukandjate kontsentratsioon väga suur
45 Põrkeionisatsioon on nähtus, mille korral laengukandjad omandavad elektriväljas kiirenevalt liikudes energia, mis on piisav neutraalosakeste ioniseerimiseks põrgetel nendega. Gaaslahenduse põhiliigid on huum-, kaar-, säde- ja koroonalahendus. Huumlahendust kasutatakse valgusreklaamis ja gaastäitega tänavavalgustuslampides. Kaarlahendusega on tegemist näiteks elektrikeevitusel. Sädelahenduse tuntuimaks näiteks on välk. Koroonalahenduse vahendusel lahkuvad laengukandjad kõrge pingeni laadunud kehade pinnal esinevatelt teravikelt. Sellega võib kaasneda teravikku kroonikujuliselt ümbritsev helendus (kõrgepingeliinide "särisemine", Püha Elmo tuled laevamastidel äikese ajal). 7.11. Juhid, pooljuhid, dielektrikud Vabade laengukandjate suunatud kulgemine aines on elektrivool, täpsemalt alalisvool.
annaabi.ee 
