1.Mis on kuulitõuge Kuulitõuge on kergejõustikuala, kus eesmärgiks on tõugata raske siledapinnaline metallkuul nii kaugele kui võimalik. Kuuli mass on meestel 7,257 kg ning naistel 4 kg. Kuid eri vanusegruppides võib kasutada ka erinevate kaaludega kuule. Kuulitõukeringi diameeter on 2 m. Kuuli maandumiskohaks on 40 kraadise nurgaga sektor, tõukeringiga ühel tasapinnal. Sektori sisse tõmmatakse 5 cm laiused kaarjooned, mis tähistavad kaugust tõukeringi võru siseservast. Kaarjoone laius kuulub mõõdetava kauguse sisse. 1.1. Kuuli hoie Kuuli hoidmiseks sobitame kuuli käele, hoides seda pöidla ja ülejäänud sõrmede vahel, kuuli ei tohi lasta vajuda peopessa. Kuuli tõugatakse ühe käega. Katset alustades peab kuul puudutama tõukaja kaela ja/või lõuga. Tõuke ajal ei tohi viia tõukekätt sellest asendist tahapoole (kuuli visata) ega tõukekäe küünarnukki õlajoonest allapoole. 1.2. Pisut kuulitõuke ajaloost
Igasuguste abivahendite kasutamine, näiteks kahe või enama sõrme kokku teipimine, mis võib abistada sportlasi katse sooritamisel, on keelatud. Teipi (plaastrit) heitekäel on lubatud kasutada ainult lahtise haava katmiseks. Eesti parim kettaheitja on Gerd Kanter. Odavise Odaviske hoovõturada peab olema vähemalt 30 m pikkune, kuid mitte rohkem kui 36,5 m. Hoovõtujooksu pikkuse valib võistleja ise. 800grammi raskust oda visatakse 8 m raadiuse kaarjoone tagant, mis on valgeks värvitud. Maandumissektor on ka tähistatud valgete joontega, mille pikendused ristuvad ääreviskejoontega 29-kraadise nurga all. Katse loetakse ebaõnnestunuks juhtudel kui: · sportlane pillab heitevahendi, · võitleja puudutab äraviskeala märgistavaid jooni või väljaspool neid maapinda. Katse õnnestumiseks peab oda teravik maanduma sektorijoonte siseservade vahele. Enne võistlusvahendi maandumist ei tohi sportlane hoovõturajalt lahkuda.
Sel juhul toimuvad ümberhüpped. Sama kehtib ka kõrgushüppes. Parema haarde saamiseks teiba kasutamisel võib kasutada sobivat määret kätel või teibal. Teibi kasutamine käel või sõrmedel ei ole lubatud. Heite-ja tõukeringi põhi on kaetud betooni, asfaldi või muu sobiva materjaliga, mis on tihke ja pole libe. Kuulitõukes ja vasaraheites on ringi läbimõõt 2, 135 meetrit (kergejõustiku algpäevil 7 jalga), kettaheites aga 2,5 m. Oda visatakkse 8 m raadiuse kaarjoone tagant, mis on valgeks värvitud. Maandumissektor on ka tähistatud valgete joontega, mille pikendused ristuvad ääreviskejoontega 29-kraadise nurga all. Kuulitõuke ja kettaheite ning vasaraheite maandumissektorit tähistavad samuti valged jooned, mille pikendued ristuvad tõuke- heiteringi keskpunktist 34, 92-kraadise nurga alla. Katset loetakse ebaõnnestunuks juhul kui: 1)sportlane pillab heitevahendi, 2)sportlane puudutab mingi kehaosaga heiteringi äärise pealispinda,
5.3 Vasaraheide Vasaraheide sooritatakse ringis. Vasar koosneb metallkuulist, käepidemest ja neid ühendavast traadist. Sportlane keerutab vasarat 2 või 3 ringi, kasutades oma käsi ja ülakeha 6 ODAVISE Odaviset tehakse kaarekujulise äraviskejoone tagant, hoovõturada peab olema vähemalt 30 m pikkune, kuid mitte rohkem kui 36,5 m. Oda visatakse 8 m raadiuse kaarjoone tagant, mis on valgeks värvitud. Maandumissektor on tähistatud valgete joontega. Oda peab maandudes puudutama maapinda esmalt otsateravikuga. Katse õnnestumiseks peab oda teravik maanduma sektorijoonte siseservade vahele. Enne võistlusvahendi maandumist ei tohi sportlane hoovõturajalt lahkuda.
· Vasaraheide · Odavise 6/11 Heite- ja tõukeringi põhi on kaetud betooni, asfaldi või muu sobiva materjaliga, mis on tihke ja pole libe. Kuulitõikes ja vasaraheites on ringi läbimõõt 2,135 meetrit (kergejõustiku algpäevil 7 jalga), kettaheites aga 2,5 meetrit. Võistlejatel on keelatud jalatsitele ja heite-tõukeringi pritsida mis tahes ainet. Odaviske hoovõturada peab olema vähemalt 30 m pikkune, kuid mitte rohkem kui 36,5 m. Oda visatakse 8 m raadiuse kaarjoone tagant, mis on valgeks värvitud. Maandumissektor on ka tähistatud valgete joontega, mille pikendused ristuvad ääreviskejoontega 29-kraadise nurga all. Kuulitõuke ja ketta- ning vasaraheite maandumissektorit tähistavad samuti valged jooned, mille pikendused ristuvad tõuke- heiteringi keskpunktist 34,92- kraadise nurga all. Katse loetakse ebaõnnestunuks juhtudel kui: · sportlane pillab heitevahendi, · sportlane puudutab mingi kehaosaga heiteringi äärise pealispinda,
Kuulitõuge Kettaheide Vasaraheide Odavise Heite- ja tõukeringi põhi on kaetud betooni, asfaldi või muu sobiva materjaliga, mis on tihke ja pole libe. Kuulitõikes ja vasaraheites on ringi läbimõõt 2,135 meetrit (kergejõustiku algpäevil 7 jalga), kettaheites aga 2,5 meetrit. Võistlejatel on keelatud jalatsitele ja heite- tõukeringi pritsida mis tahes ainet. Odaviske hoovõturada peab olema vähemalt 30 m pikkune, kuid mitte rohkem kui 36,5 m. Oda visatakse 8 m raadiuse kaarjoone tagant, mis on valgeks värvitud. Maandumissektor on ka tähistatud valgete joontega, mille pikendused ristuvad ääreviskejoontega 29-kraadise nurga all. Kuulitõuke ja ketta- ning vasaraheite maandumissektorit tähistavad samuti valged jooned, mille pikendused ristuvad tõuke- heiteringi keskpunktist 34,92-kraadise nurga all. Katse loetakse ebaõnnestunuks juhtudel kui: · sportlane pillab heitevahendi,
Sele 6. Korrapärane kõõlkolmnurk (a) ja – kuusnurk (b) 10 Sele 7. Korrapärane kõõlviisnurk Joonte sujuvühendid Sujuvühend – siis kui liitepunktis on ühine puutuja. Joone sujuvühendi korral läheb üks joon teiseks üle sujuvalt, ilma et liitekoht oleks nähtav. Sujuvühendid konstrueeritakse: 1) sirge ja sirkliga tõmmatava kaarjoone abil; 2) mitme kaarjoone omavahelise üleminekuna. Kõikidel puhkudel tuleb leida: 1) liitepunkt; 2) ühenduskaare tsenter. Sele 8. Sirge ja ringikaare sujuvühend; nurga ümardamine (a); puutuvate ringjoonte sujuvühendid (b) Siia Sele 9 Sele 9. Kahe ringikaare sujuv ühendamine kolmandaga. a – käändühend; b – lookühend 11
Liitjoone (FILL / OFF) kaarjate osade kujundamine sõltuvalt põhimuutujast SPLINESEGS: a – SPLINESEGS = + 4; b – SPLINESEGS = + 8; c – SPLINESEGS = – 16. Telgjoonega on tähistatud liitjoone geomeetriline keskjoon, väikeste ruudukeste ja kolmnurkadega on tähistatud punkti täppismääramise END ja MID geomeetrilised asukohad.. Punktides 1 toimuv objektivalik “punkt joonel” valib kaarjoone lähendtrapetsi haara keskpunkti END kui lähendlõigu otspunkti, kuna punktis 2 (ligikaudu lähendtrapetsi aluse keskpunkti ligidal – lähendtrapetsi keskjoone keskpunkti MID. * * * Töö 3 Klamber 68 Liitjoonega joonestamisel võivad tekkida aga mõned raskused joone väljanägemise suhtes
annaabi.ee 
