Kõige olulisemad olid aga spordivõistlused. Neist võisid osa võtta ainult mehed ja poisid. Kõige tähtsamaks peeti aga ühe staadioni ehk 192 meetri jooksu. Lisaks jooksudele olid kavas hobukaarikute võidusõit, maadlus, rusikavõistlus, kilbijooks ja viievõistlus. Viievõistlus koosnes kaugushüppest, jooksust, kettaheitest, odaviskest ja maadlusest. Erinevalt teistest aladest oli aga kaarikusõit, sest seal sai auhinna hobuse omanik, aga mitte eluga riskinud kaarikujuht. Kreeklased pidasid väga lugu olümpiavõitjast, neile anti väärtuslike kingitusi ja neist kirjutati luuletusi. Käsitöölised Ateenas Enamus ateena elanikke teenis elatist käsitööga. Eriti tuntud olid Ateena pottsepad, nende tehtud vaase osteti kogu Kreekas. Pottsepp töötas oma väikeses töökojas ja tal olid abilisteks paar orja või palgatöölist. Tavaliselt olid käsitöölised üsna vaesed ja nad pidid päevast päeva tööd rügama. .
· Karma seadus tähendab, et iga meie tegu, mõte ja toiming kannab tagajärge. Bilanss tuleb viia nulli. · Tegu, sõna ja mõte on karma seisukohast samaväärsed. Kõvasti muusikat kuulava naabri näide. · ¼ elust õpin, 2/4 elust pean majapidamist, ¾ elust lähen metsa elama ja 4/4 hakkan kirdesse kõndima kuni suren. · Ahimsa idee vägivallatusest · Bhagavadgita · jäi veda tekstidest välja · Arjuna, võimas sõdur võitjate poolel, Krishna tema kaarikujuht · Üldiselt on tõdemus, et isiklikud kohustused tulevad enne ühiskondlikke kohustusi. Krishna tegi Arjunale selgeks, et tema kastiga seotud õpetus on olulisem, kui tema isiklik huvi. · Bhakti põhimõte pühendumus. Iga indiviid valib omale välja ühe jumaluse. Kõik need jumalused on tagasiviidavad kahele jumalusele Siva või Visnu. (On olemas ka Brahma, kes avab või suleb ühe silma iga 4,2 miljardi aasta tagant, mis vastavalt loob või hävitab maailma.)
tutvustamised. Sel päeval võistlesid mehed jooksudes, rusikavõitluses, pankraationis, ja viievõistluses. Viievõistlus koosnes: kiirjooksus, kaugushüpe, kettaheide, odavise ja maadlus. Iga ala järel jätkasid vaid parimad ja kaks finalisti võistlesid maadluses. Kui juhtus, et üks mees on võitnud juba kolmel ala esimese koha, siis jäigi ta võitjaks ilma maadluseta. Neljandal päeval toimusid kaarikusõidud, kus võitjaks tuli alati hobuste omanik, mitte kaarikujuht, kes oli oma eluga riskinud. Viiendal päeval toimusid võitjate autasustamine ja lõpupidustused. Autasustamine Peale mänge lõikas 12 aastane veresüüta puhtast helleni soost poiss, kelle mõlemad vanemad olid elus, kuldse noaga Zeusi hiiest õlipuuoksa, millest punuti võitjale pärg. Kes oli tulnud kolm korda olümpiavõitjaks püstitati Olümpiasse elusuuruses pronksbüst. Teine ja kolmas koht ei saanud mitte midagi
Kõige olulisemad olid aga spordivõistlused. Neist võisid osa võtta ainult mehed ja poisid. Kõige tähtsamaks peeti aga ühe staadioni ehk 192 meetri jooksu. Lisaks jooksudele olid kavas hobukaarikute võidusõit, maadlus, rusikavõistlus, kilbijooks ja viievõistlus. Viievõistlus koosnes kaugushüppest, jooksust, kettaheitest, odaviskest ja maadlusest. Erinevalt teistest aladest oli aga kaarikusõit, sest seal sai auhinna hobuse omanik, aga mitte eluga riskinud kaarikujuht. Kreeklased pidasid väga lugu olümpiavõitjast, neile anti väärtuslike kingitusi ja neist kirjutati luuletusi. Kirjandus ja teater Lüürika Kõige rohkem hindasid kreeklased luuletajate seas Homerost, kuid ka peale teda oli Kreekas andekaid poeete. Erinevalt Homerosest ei kirjutanud nad enam niipalju muistsetes kangelastest vaid oma mõtetest. Nende luuletused ei olnud nii pikad ja neid kanti ette seitsmekeelelise pilli e. lüüraga. Ajalookirjutamine
Roomlastele ei meeldinud teha sporti. Kuigi ometi kaarikute võiduajamine oli Roomas kõige populaarsem spordiala, mis köitis kõiki sotsiaalseid kihte orjadest kuni keisriteni välja. Üksvahe peeti Roomas võiduajamiste tarbeks 14 000 hobust ja neistki jäi väheks. Tegemist oli väga kuluka vaatemänguga, millest kujunes suur äri, kuhu otsiti pidevalt talente kõige kiiremaid hobuseid ja kõige vapramaid mehi. Võidusõidukaarikud olid puust ja nii väiksed ning kerged kui võimalik. Kaarikujuht seisis assile asetatud plankudel. Ta mähkis ohjad kõvasti ümber piha ja juhtis hobuseid ennast taha või küljelekallutades. Keiser Nero tahtis ise kaarikut juhtida. Kõigepealt harjutas ta orjadega. Seejärel ilmus ta Circus Maximuses Rooma rahva ette, kutsudes esile põlguse ülikute hulgas, ent juubeldav lihtrahvas kuulutas ta päevakangelaseks. Kõige menukamad olid inimeste vahelised võitlused, kus heitlesid spetsiaalselt välja õpetatud võitlejad ehk gladiaatorid
Aastal 221 laskis Elagabalus hukata senaator Pomponius Bassuse (175-221), kelle rikast naist Annia Faustinat (201-222) ta endale tahtis. Annia oli keiser Marcus Aureliuse vanima tütre lapselaps ja selleks ajaks ise kahe lapse ema. Elagabalusele ta siiski ei sobinud, abielu Anniaga lõpetati sama aasta lõpus ja keiser võttis uuesti naiseks Aquilia Severa. Reaalselt elas 5 Elagabalus ilmselt koos blondi Hieroclesega, kes oli orjast kaarikujuht (sportlane). Ka Elagabaluse teine meessoost ,,abikaasa" Zoticus oli sportlane. Lisaks sellele prostitueeris Elagabalus väidetavalt nii lõbumajades kui palees iseennast, värvides eelnevalt oma nägu ja kandes parukat. Usuhull homoseksualist ei ole üldiselt sõdurite lemmikvalitseja ja ka Elagabaluse vanaema Julia Maesa väidetavalt sai aru, et võimu säilitamiseks tuleb keisrit vahetada. Märtsis 222 lõid pretoriaanid Elagabaluse maha
Bilanss tuleb viia nulli. · Tegu, sõna ja mõte on karma seisukohast samaväärsed. Kõvasti muusikat kuulava naabri näide. · ¼ elust õpin, 2/4 elust pean majapidamist, ¾ elust lähen metsa elama ja 4/4 hakkan kirdesse kõndima kuni suren. · Ahimsa idee vägivallatusest · Bhagavadgita · jäi veda tekstidest välja · Arjuna, võimas sõdur võitjate poolel, Krishna tema kaarikujuht · Üldiselt on tõdemus, et isiklikud kohustused tulevad enne ühiskondlikke kohustusi. Krishna tegi Arjunale selgeks, et tema kastiga seotud õpetus on olulisem, kui tema isiklik huvi. · Bhakti põhimõte pühendumus. Iga indiviid valib omale välja ühe jumaluse. Kõik need jumalused on tagasiviidavad kahele jumalusele Siva või Visnu. (On olemas ka Brahma, kes avab või suleb ühe silma iga 4,2 miljardi aasta tagant, mis vastavalt loob
Prints Siddhartha elu muutsid Ta imestas, miks inimestele tulevad sellised kohtumised kohtumised vanuri, haige, surnu ja askeediga. Pärast kannatused. Neljandal päeval, kui ta välja seda elamust otsustas prints minna kerjusmungana rändama ning tõde läks, nägi ta meest kollases rüüs, paljaks otsima. pöetud peaga, kes näis tark ja rahulik. Kaarikujuht ütles, et see oli askeet, inimene, kel pole kodu, vaid kes elutseb koobastes ja kes kerjab igal päeval enesele süüa. Askeet püüdis elada puhast elu ja mõista inimeste olemise mõtet. Siddhartha otsustas, et tema tahab olla selline. Sel ööl lahkus Siddhartha salaja lossist ja ratsutas metsa serva. Temaga tuli kaarikujuht, kes ajas tal pea paljaks. Siis läks Siddhartha üksi metsa. Ta läks kuulsate õpetajate juurde, ent ei leidnud vastust, miks inimesed kannatavad
on üha võimatum kohata kehastatuna. Platon leidis, et inimese hing jaguneb kolmeks eri osaks. Selleks kasutas ta ,,Phaidroses" võrdpilti hobusekaarikust (hingest), kahest hobusest ja kaarikujuhist. Üks hobustest on kena, sirge ja ilus, teine aga verd täis valgunud silmadega ja tokerjas. See viimane võib vedada esiteks teise hobuse ja seejärel kaarikujuhi teelt välja. Halb hobune tähistab seega ihasid, kena hobune tundeid ja kaarikujuht mõistust, kaalutlust, mõistlikkust. Platoni vertikaalne kolmikjaotus liigub siis alt üles: ihad-tunded/emotsioonid-mõist(likk)us. Traditsiooniline kolmikjaotus pädeb minu meelest ka Dostojevski Karamazovites, ainult mõistus/mõistlikkus ja tunded/emotsioonid on vahetanud kohad. Dmitri esindab ihasid, instinkte, mis saavad jagu tema mõistuslikust tegevusest ja juhivad tema tunnetuslikku tegevust. Ivan esindab aga mõistust, intellekti ülekaalu, ,,pead". (B.Sichtermann,J.Scholl: 256)
kogunemispaik, seal hakkasid tarkust jagama kuulsad õpetlased, mõni gümnaasion oli ühtlasi hariduskeskus Olümpiamängud iga nelja aasta tagant, pidustused Zeusi auks; osalesid ainult hellenid, naised ei tohtinud osaleda; Jooksudistantsid, maadlus, rusikavõitlus, kahe viimase kombineeritud võitlus, viievõistlus (jooks, odavise, kettaheide, hoota kaugushüpe, maadlus) ja neljahobusekaarikute võidusõit võistlejaks polnud mitte kaarikujuht, vaid omanik; Kõige auväärsem oli lühim jooksudistants staadionijooks. Staadion oli pikkusühik veidi üle 192 m. Hiljem laines staadioni mõiste jooksurajale endale. Ohverdati jumalatele (tähtsaima ohvritule süütas staadionijooksu võitja), võistlesid ka trompetipuhujad ja teadete kuulutajad. Olümpiarahu Olümpias ei tohtinud relvi kanda ega kellegi sinnapääsu relva jõul takistada.
annaabi.ee 
