poolkuplid. Domineerib Nendevahelised seinad kaarestik. Külglöövid on servas. Nõnda on keskmine kuppel peavad kandma vaid kahekorruselised ja kesklöövis rohkem valgust iseennast, mistõttu on ülemine korrus avaneb kui hämarates sinna võimalik ehitada läbi kaaravade kesklöövi külglöövides arvukalt avausi Hagia Sophia katedraali Asukohaks Türgi, Pärast Konstantinoopoli Muhameedlased on kinni Tänapäeval on kirikus sise-ja välisvaade/ Istanbul. Rajati aastatel langemist türklaste kätte katnud maalingud ja muuseum ning osa ehitustehnilised andmed 532-537 ning hoone 1453
kuplit poolkuplid. Peakupli viklid tekitavad neli hiiglaslikku kaart, mis suunavad kupli raskuse neljale võimsale piilarile. Need seinad peavad kandma ainult iseennast, seetõttu on neisse võimalik teha palju auke. Kesklöövi külgseina alumise osa moodustab sammastele toetuv kaarestik. Kesklöövi külgseina alumise osa moodustab sammastele toetuv kaarestik. Külglöövid on kahekorruselised ja nende ülemine korrus avaneb läbi kaaravade kesklöövi tekib rõdu taoline moodustis. Kesklöövi külgseinte ülaosas on kaks rida aknaid. Aknad on ringina ka kupli alumises servas. Nii on kesklöövis rohkem valgust, kui külglöövides. Tänapäeva kiriku välisvaates domineerib samuti keskmine kuppel. Katedraali välisilmet moonutavad oluliselt türklaste ehitatud saledad tornid. Kuna muhameedlaste usk ei luba neil elusolendeid kujutada, siis on mosaiigid ja seinamaalid kinni kaetud.
Polügonaalselt lõppev koor on kesklööviga ühelaiune ja moodustab sellega ühtse kõrggooti ruumiterviku. Koori põhjaküljel asub 2-võlvikuline käärkamber, lõunalöövi välisküljel Lüübeki kabelina tuntud (hiljem ümberehitatud) suurem ruum ja pikihoone läänefassaadis kogu hoonet kompositsiooniliselt valitsev tüse 4-tahuline torn, mis on jõukate hansalinnade arhitektuuriline sümbol. Torn on poolenisti kesklöövi sisse ehitatud ja alumises osas ühendatud kaaravade abil nii kesklöövi kui ka kitsaste külglöövidega. Jaani kiriku skulpturaalsed kaunistused on rikkalikud ja omapärased. Välisküljel ümbritseb kirikut ja torni eenduvat osa neliksiiude friis. 4-nishides paiknevad pika reana terrakotapead. Interjöör on veelgi ainulaadsem. Algselt krohvimata ja seetõttu loomulikust tellisevärvist kumava basilikaalse võlvruumi kunagisse kaunistussüsteemi kuulusid sajad terrakotapead, -figuurid, ja reljeefid
Samaselt teede rajamise ja arenguga tekkis vajadus teid rajada kohtadesse kus olid takistused ees, jõed, sood, mäed jne. Alguses kasutati kindlasti looduse enda ande, koolmekohad, maha langenud puud, kivid keset jõge, jõe kohale ulatuvad kaljunukid jne. Esimesed sillatüübid olid kaarsillad (võlvsillad). Esimene kirjalik märge on Babülooniast 2100 ema, kus kreeklane Diodoros teavitab võimsa 300m pikkuse silla ehitamisest üle Eufrati jõe, mille kaaravade sille olevat 9m. Sillaavad laotud tellistest ja kaetud kiviplaatidega. Kinnitusvahendina kasutati tinaga paika valatud raudkobasid. Tähelepanu oli pööratud ka veesurvele, mille surve vähendamiseks olid sillasambad voolusuunas laiemad. Silla sõidutee oli puidust. Kuigi kaare ja võlvi leiutasid Mesopotaamia helged pead juba 4000 ema, leiutasid egiptlased selle 2000 a pärast uuesti.
Hagia Triada katedraal · Probleem ehitada kuppel ristkülikukujulisele hoonele · Lahendati viklite, kolmnurga kujuliste arhitektuursete vormide abil, mis kannavad keskset hiigelkuplit. 2 poolt toetavad seda poolkuplid · Peakupli viklid tekitavad 4 hiiglaslikku kaart, mis suunavad kupli raskuse 4. võimsale piilarile · Külglöövid on kahekorruselised ja nende ülemine korrus avaneb läbi kaaravade kesklöövi sellist rõdutaolist ruumiosa nimetatakse empoorideks · Välisvaates domineerib keskmine kuppel · Tänapäeval moonutavad türklaste ehitatud kõrged, saledad tornid (minaretid) · Kuna ei luba kujutada elusolendeid, siis kinni on ka kaetud maalid, mosaiigid Justianus I ajast säilinud palju kirikuid Ravennas: San Vitale: · Kuppelehitis · Jätkab varakristlikku traditsiooni · Seal on samuti kasutusel empoorid · Kuulus mosaiikide poolest
hoidsid üleval peakuplit. Kahel pool toetasid poolkuplid. * peakupli viklid tekitavad 4 suurt kaart, mis suunavad kupli raskuse neljale võimsale piilarile. need seinad peavad kandma ainult iseennast ja neisse on seetõttu võimalik teha arvukalt avausi. *kesklöövi külgseina alumise osa moodustab sammastele toetuv kaarestik, need on kahekorruselised ja nende ülemine korrus avaneb läbi kaaravade kesklöövi. Sellist rõdutaolist ruumiosa nimetatakse empoorideks (tribüünitaoline rõdu). *aknaid kesklöövi külgseinte ülaosas 2 rida. Aknad ringina ka kupli alumises servas. Nõnda on kesklöövis rohkem valgust kui külglöövides *kuppel näib nagu hõljuvat, mitte ei ole raske. * San Vitale * kuppelehitis ja tsentraalehitis *Säilinud Ravennas (justinianus I ajast säilinud mitu kirikut seal linnas bütsantsi võimu keskus põhja-itaalias)
kujuliste arhitektruursete vormide abil, mis kannavad keskset kuplit. Kahelt poolt toetavad seda poolkuplid. Peakupli viklid tekitavad neli hiiglaslikku kaart, mis suunavad kulpi raskuse neljale võimsale piilarile. Nendeahelised seinad peavad kandma ainult iseenast ja seetõttu on neisse võimalik teha arvukalt avausi. Kesklöövi külgseina alumise osa moodustab sammastele toetuv kaarestik. Külglöövid on kahekorruselised ja nende ülemine korus avaneb läbi kaaravade kesklöövi. Selline rõdutaoline ruumiosa on empoor. Kesklöövis on palju valgust, kun külgseine ülaosas on 2 rida aknaid ja ankad on ringina ka kupli alumises servas. Välisvaates domineerib keskmine kupper. Tänapäevad moonutavad mohamediusuliste türklaste ehitatud kõrged saledad tornid e. minaretid tunduvalt kiriku esialgset ilmet. Muhameedlased, kelle usk ei luba kujutada elusolendeid, on muutnud ka kiriku sisemist: kinni
8 Probleemiks oli ehitada kuppel ristkülikukujulise ruumi kohale. Hagija Sofias on see ülesanne lahendatud viklite, sfäärilise kolmnurga kujuliste arhitektuursete vormide abil, mis kannavad keskset hiigelkuplit. Kahelt poolt toetavad seda poolkuplid. Külglöövid on kahekorruselised ja nende ülemine korrus avaneb läbi kaaravade kesklöövi. Sellist rõdutaolist ruumiosa nim empoorideks. Tänapäeval moonutavad muhamediusuliste türklaste ehitatud kõrged saledad tornid tunduvalt kiriku esialgset välisilmet. Justinianus I ajast on säilinud mitu kirikut Ravennas, mis oli Bütsantsi võimu keskuseks Põhja-Itaalias. Nendest mõned jätkavad varakristlikku traditsiooni. Bütsantsi sisearhitektuuris on tähelepandavad sammaste ja kaarte vahel paiknevad rikkaliku reljeefiga kaunistatud kiviplokid talumid
annaabi.ee 
