Rohukonn Rohukonni leidub kogu Euroopas, seal hulgas ka Eestis. Eestis on ta mandril arvukas, saartel
vähearvukas. Mägedes elab ta kuni 3 km kõrgusel.
Rohukonnad on tüüpilised metsakonnad ja nad veedavad suurema osa maismaal , kuid siiski
ainult
niisketes kohtades. Rohukonn konkureerib elupaiga pärast
samasse perekondakuuluva
rabakonnaga . Nende peamine erinevus on see, et rabakonnal on niiskuse suhtes väiksemad
nõudmised. Näiteks : kuivale liivale pandud rohukonn peab vastu 2-3 päeva , aga
rabakonn nädala .
Rohukonnad võivad kasvada kuni 10 cm
pikkusteks , nad on
pruunid ja kirju kõhu alusega.
Nende peamiseks kaitsevahendiks on nende värvus. Nende punnis silmad asuvad pea
külgedel. Rohukonnade
kopsud on nõrgalt arenenud ja seega on neil tähtsal kohal
nahahingamine. Rohukonn on öise
eluviisiga loom, kes elutseb peamiselt niisketel
niitudel ,
põõsastikes, lehtmetsades ning ka kultuurmaastikel. Päeva veedavad rohukonnad kusagil
varjus. Suve veedab rohukonn maismaal , kuid talveune veedavad nad suurtesse rühmadesse
kogunenuna mutta , siseveekogude põhja . Rohukonna maksimaalseks
elueaks on mõõdetud
18 aastat , kuid looduses võivad nad elada 4-6 aastat.
Rohukonnad toituvad põhiliselt mardikatest, kahetiivalistest, nälkjatest ja sihktiivalistest.
Rohukonna arvukuse langust põhjustab sobivate kudemispaikade vähesus, samuti hukkub
rännete käigus suur hulk loomi maanteedel. Viimaste sajandite jooksul on rohukonna
leviala nihkunud kagust loode suunas . Seda on põhjustanud kliima soojenemine ja inimtegevus ning
eriti metsade maharaiumine. Neil aladel, kust rohukonn on kadunud, on tema asemele tulnud
rabakonn.
Rohukonnad on Eestis looduskaitse all !
Kasutatud kirjandus:
http://et.wikipedia.org/wiki/Rohukonn
Kõik kommentaarid