Materiaalne ehk sisuline õiguspärasus: õiguslik alus; kooskõla kehtiva õigusega; proportsionaalsus; kaalutlusvigade puudumine; õiguse üldpõhimõtete järgmine; Õiguslik alus: milline on haldusakti resolutsiooni sisu ehk reguleerimisese (mida haldusaktiga otsustatakse, milleks kohustatakse); kas üldse on olemas norm, mis näeb põhimõtteliselt ette taoliste haldusaktide andmise; kas juhtumi asjaolud vastavad normis sisalduvatele õiguslikele eeldustele (subsumeerimine). Õiguslikud eeldused võivad jällegi nõuda tõlgendamist (ptk 9.4.1) ning asjaolud põhjalikku uurimist
Haldusakti formaalne õiguspärasus eeldab, et haldusorgan: tegutseb pädevuse piires (HMS §-d 8 ja 9); järgib ettenähtud menetlust (HMS § 35 jj); täidab vorminõudeid (HMS § 55). Materiaalne ehk sisuline õiguspärasus: haldusakti andmise õiguslik alus (PSi § 3kohan seaduslikkuse printsiip); proportsionaalsuse põhimõtte järgimine(HMS § 3 lg 2); kaalutlusvigade puudumine, kui kohaldatakse kaalutlusõigust (HMS § 4); kooskõla kõrgema astme õigusega, sh põhiõiguste ja õiguse üldpõhimõtetega, nagu õiguspärase ootuse, õiguskindluse ja võrdse kohtlemise printsiip. 10. Mida tähendab haldusakti kehtivus ja kuidas seda hinnatakse? Haldusakti kehtivus ja õiguspärasus on täiesti erinevad mõisted. Õiguspärasus on haldusakti vastavus õiguskorra poolt esitatud nõuetele.
Mõistete sisu ei ole kindlalt määratletud ja sellega on haldusorganil võimalus ise neile selge sisu anda. Nagu näiteks otsene hädaoht või hea maine. Nende mõistete puhul sõltub sisu konkreetsetest asjaoludest. Haldusorganil on kohustus kasutada ära kaalutlusõigust seadusega ettenähtud olukordades. Lisaks vastutab haldusorgan selle õiguse seaduspärase teostamise eest. Haldusmenetluse seaduse § 54 ütleb, et haldusakti õiguspärasuse eeldus on kaalutlusvigade puudumine. 5 2.4 Vormivabadus ja eesmärgipärasus Haldustegevuse eesmärk ei tohi jääda täitmata puudulike haldusmenetluse vorminõuete täitmise tõttu. Haldusmenetluse § 5 sätestab menetlustoimingu vorm tuleb haldusorganil määrata kaalutlusõiguse alusel juhul, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti. Siiski on paljud haldusmenetluse üksikasjad kindlaks määratud. Kindlaks on määratud näiteks taotluse esitamise vorm
2. AVALIKKU ÕIGUSESSE KUULUVAD Eraõigusesse kuuluvad (sellised õigusnormid, milles õiguse subjektid on omavahel koordinatsioonisuhetes, ehk siis võrdses seisus, nt eraisik vs. eraisik) Avalikku õigusesse kuuluvad (sellised õigusnormid, milles õiguse subjektid on omavahel subordinatsioonisuhetes, subjektid on õigussuhtes alluvussuhtes, nt eraisik vs. riik) 1) Materiaalne ehk sisuline õiguspärasus õiguslik alus kooskõla kehtiva õigusega proportsionaalsus kaalutlusvigade puudumine õiguse üldpõhimõtete järgimine 2) Formaalne õiguspärasus kui akt ei kehtesta uusi norme, tal on õige nimetus, õigust omavad isikud ja kõik vormid on täidetud pädevusnõuded menetlusnõuded vorminõuded ÕIGUSALLIKETE PRIMA FACIE-KOHTUSTUSLIKKUS Õigusallikad on mõnikord jagatud 3 rühma: Tugevasti kohustavad (sunduslikud) kohustuslikkus tugevad mõttes tähendab seda, et
Mõistete sisu ei ole kindlalt määratletud ja see jätab haldusorganile võimaluse anda neile selge sisu üksikjuhtumi asjaoludest lähtudes. Haldusorgan on kohustatud kaalutlusõigust seadusega ettenähtud olukordades kasutama ja ta vastutab selle õiguse seaduspärase teostamise eest. Diskretsiooni korral tuleb arvestada ka proportsionaalsuse, võrdse kohtlemise ja õiguskindluse põhimõttega ning õiguse muude üldpõhimõtetega. HMSi § 54 kohaselt on kaalutlusvigade puudumine haldusakti õiguspärasuse eeldusi. Enamasti on kaalutlusõiguse teostamine kaheastmeline protsess. Esimeses astmes on haldusorgani pädevuses otsustada, kas tema sekkumine on vajalik ja võimalik. Sellist kaalutlemist võib nimetada otsustusdiskretsiooniks. Näide 1 Riiklikku järelevalvet teostav ametiisik kaalutleb, kas järelevalves tuvastatud puudused ja muud asjaolud on piisavalt kaalukad selleks, et alustada haldussunnimenetlust näiteks teha
Põhiõiguse korraldusele ja menetlusele kontrolliskeem on järgmine: (põhiseaduskonformne tõlgendamine või asjakohase põhiõiguse leidmine, enamasti § 14) (1) põhiõiguse kaitseala riive (1.1) kaitseala (1.1.1) esemeline kaitseala (korralduse ja menetluse miinimumlävi) (1.1.2) isikuline kaitseala (§ 9) (1.2) riive (põhiõiguste adressaadi tegevusetus: puudulik korraldus või menetlus) (2) riive põhiseaduslik õigustamine (sarnaneb kaalutlusvigade kontrolliga halduskohtu poolt; korralduse ja menetluse miinimumläve tagamata jätmist ei ole võimalik õigustada, sest sellisel juhul on kaalutlus nullile taandatud). Sotsiaalse põhiõiguse kontrolliskeem on järgmine: (põhiseaduskonformne tõlgendamine või asjakohase põhiõiguse leidmine; õigus elatusmiinimumile tuleneb § 28 lg-st 2) (1) põhiõiguse kaitseala riive (1.1) kaitseala (1.1.1) esemeline kaitseala (elatusmiinimum) (1.1
kehtivuse algus- või lõpptähtpäevale või mõlemale, lähtudes kindlaksmääratud tähtpäevast või tulevikus toimuda võivast sündmusest. Kõrvaltingimust kehtestamata tuleks haldusakt jätta andmata. 1.6. Haldusakti õiguspärasus Tavaliselt jagatakse õiguspärasuse nõuded kaheks suuremaks rühmaks. Need on järgmised. Materiaalne ehk sisuline õiguspärasus haldusakti andmise õiguslik alus (seaduslikkuse printsiip); proportsionaalsuse põhimõtte järgimine; kaalutlusvigade puudumine, kui kohaldatakse kaalutlusõigust; kooskõla kõrgema astme õigusega, sh põhiõiguste ja õiguse üldpõhimõtetega, nagu õiguspärase ootuse, õiguskindluse ja võrdse kohtlemise printsiip. Formaalne õiguspärasus Haldusakti formaalne õiguspärasus eeldab, et haldusorgan: tegutseb pädevuse piires; järgib ettenähtud menetlust; täidab vorminõudeid Haldusakti vorm Kuigi haldusmenetlust läbiv põhimõte on vormivabaduse printsiip, siis haldusakti
formaalse ja materiaalse õiguspärasuse nõuded. Materiaalne õiguspärasus: 1. haldusakti andmise õiguslik alus (seaduslikkuse printsiip – PS § 3); 2. kooskõla kõrgema astme õigusega (sh määruste, seadustega), eriti põhiõiguste ja õiguse üldpõhimõtetega (õiguspärane ootus, õiguskindlus, võrdse kohtlemise põhimõte); 3. proportsionaalsuse põhimõttele vastavus (HMS § 3 lg 2); 4. kaalutlusõiguse olemasolu korral kaalutlusvigade puudumine (HMS § 4). Formaalne õiguspärasus eeldab, et haldusorgan 1. tegutseb pädevuse raames (HMS §-d 8 ja 9); 2. peab kinni ettenähtud menetlusest (HMS § 35 jj), sh haldusakti nõuetekohaselt teatavaks teinud (HMS § 62); 3. järgib vorminõudeid (HMS § 55), sh on haldusakti põhjendanud (HMS § 56) ja sisuliselt selgelt määratlenud. 14
mõlemale, lähtudes kindlaksmääratud tähtpäevast või tulevikus toimuda võivast sündmusest. Kõrvaltingimust kehtestamata tuleks haldusakt jätta andmata. 1.6. Haldusakti õiguspärasus Tavaliselt jagatakse õiguspärasuse nõuded kaheks suuremaks rühmaks. Need on järgmised. Materiaalne ehk sisuline õiguspärasus haldusakti andmise õiguslik alus (seaduslikkuse printsiip); proportsionaalsuse põhimõtte järgimine; kaalutlusvigade puudumine, kui kohaldatakse kaalutlusõigust; kooskõla kõrgema astme õigusega, sh põhiõiguste ja õiguse üldpõhimõtetega, nagu õiguspärase ootuse, õiguskindluse ja võrdse kohtlemise printsiip. Formaalne õiguspärasus Haldusakti formaalne õiguspärasus eeldab, et haldusorgan: tegutseb pädevuse piires; järgib ettenähtud menetlust; täidab vorminõudeid Haldusakti vorm Kuigi haldusmenetlust läbiv põhimõte on vormivabaduse printsiip, siis haldusakti vormistamise kohta see ei
annaabi.ee 
