Naatriumkloriidi osamassi määramine argentomeetrilise meetodiga. Seadmed ja töövahendid -bürett 25 ml -koonilised kolvid 100 ml ja 250ml -lehter -mõõtkolvid 50 ml ja 100ml Reaktiivid -0,05 N AgNO3 -10% K2CrO4 Töö käigus toimuvad keemilised reaktsioonid NaCl + AgNO3 + K2CrO4 = Ag2CrO4 + 2K+ +Na+ + Cl- + NO3- NaCl ja AgNO3 vaheline reaktsioon kaaliumkromaadi juuresolekul, moodustub punane sade (Ag2CrO4) Töö käik Mulle oli antud Keiju taimne rasvavõie. Valmistasin 2 kaalutist ning kaalusin kahe proovi jaoks antud võiet. Seejärel viisin sooja vee abil antud proovid 250ml mõõtkolbi. Lisasin sinna veel sooja vett ning loksutasin korralikult. Seejärel viisin destilleeritud veega lahused 250ml mahumärgini. Mõlemad lahused filtreerisin ning seejärel pipeteerisin mõlemad filtraadid 50ml kolbi. Mõlemale lahusele lisasin 1 ml 10%-list K2CrO4 ning tiitrisin 0,05N AgNO3 lahusega kuni värv muutus oranzikaks. Katsetulemused: Katse 1
Korralik proovi valik ja eeltöötlus aitavad probleemi lahendada Proovi valik : Vaja informatsiooni proovi allika ja ajaloo kohta Laboratoorse proovi saamine-Üldiselt valitakse analüüsiks mitmeid keskmisi proove - proovide peenestamine; - peenestatud proovide segamine; - fraktsioonide valik analüüsiks. Proovi eeltöötlus : Proovi tuleb töödelda, et teda oleks võimalik analüüsida valitud meetodil. Sõltuvalt meetodist: - kuivatamine, et saada täpset kaalutist; - proovi lahustamine; - segajate kõrvaldamine või maskeerimine; - analüüdi muundamine analüüsitavasse vormi. Paralleelproovid : Kõikidel meetoditel on oma vead, mitme proovi analüüs ja paralleelproovid võimaldavad vigu avastada ja vähendada. Mitme proovi analüüs - võetakse identne proov teisest kohast; - kasutatakse et verifitseerida proovivõttu. Paralleelproovid- võetakse samast proovist, - aitavad kindlaks teha ja jälgida metoodilisi vigu.
• Mispärast annavad ff ja mo KOH lahuse tiitrimisel soolhappega erinevaid tulemusi? - sest on erinev pH • Miks tuleb märga büretti ja pipetti loputada selle lahusega millega need täidetakse? - Et nendel ei ole teised lahused • Kas tohib tiitritava lahusega loputada kolbi, milles hakatakse tiitrima? Miks? Ei tohi, sest pärast tuleb uuritava lahuse suurem konsentratsioon. • Miks pole KMnO mõõtlahuse valmistamiseks otstarbekas võtta selle aine täpset kaalutist? Ta 4 kiiresti oksüdeerub õhu käes • kuidas toimub a) oksüdeerijate b) redutseerijate jodomeetriline määtamine? Oksüdeerumine põhineb nende reageerimisel KJ-ga, mille juures vabaneb ekvivalentne kogus joodi. Redutseerijate määramisel kasutatakse oksüdeerijana J2 lahust. • Millel põhineb K Cr0 kasutamine Mohri Meetodil? - Indikaatori mõjul värvub lahus kollaseks, kui 2 4
Tööpõhimõtte järgi jagatakse nad bipolaartransistorideks (juhtivuses osalevad elektronid ja augud) ja unipolaar ehk väljatransistorideks (jutivuses osalevad elektronid või augud). Järgnevalt vaatleme bipolaartransistori (edaspidi transistor) ehitust ja tööpõhimõtet. Transistoridest on enamlevinud räni- või germaaniumtransistorid. Transistori valmistamise aluseks võib olla näiteks p- juhtivusega räni monokristsll. Sinna tehtud süvenditesse sulandatakse kaks eri kaalutist tina (Sn) ja fofori (P) segu, et saada kõrglegeeritud n- piirkonnad (joonis 3.17). Transistoris tekkivad kolm vahelduva juhtivustüübiga ala, mida eraldavad kaks pnsiiret. Transistorid võivad olla kas pnp- või npn-struktuuriga (juhtivusega). Erinevus nende vahel seisneb vaid ühendatavate toiteallikate polaarsuses (voolude suunad vastupidised). Transistori ekvivalendiks on kaks dioodi, mis on ühendatud ühise anoodi või katoodiga.
-Aur -Fenoolid (suitsu maitse ja -aroom) -Karbonüülid (suitsutatud tootele omane värvus) -Happed (äädikhape [5] 0 2.7 Puidu niiskus. Niiskus on puu biomassi kui kütuse kahjulik komponent, mis vähendab kütteväärtust, suurendab põlemisgaasi mahtu ja halvendab süttimist. Puidu niiskuse määramiseks võetava proovi kogus oleneb kütuse osakeste suurusest ja kaalumise täpsusest, kui kaalumise täpsus onn 0,01 g, siis võetakse kaks kaalutist 30...100 g, kui aga kaalumise täpsus on 0,1 g, siis võetakse kaks kaalutist a 200...400g. Proov kuivatatakse ringleva õhuga kuivatuskapis 105±2°C juures püsiva massini. Tavaliselt piisab selleks 16 tunnist , kui kihi paksus on väiksem kui 30 mm. Proove ei kuivatata üle 24 tunni. Kuivad proovid tuleb enne märgade proovide paigaldamist kuivatuskapist välja võtta. Peale kuivamist jahutatakse proovid eksikaatoris ja kaalutakse.
männiokkad vm) kaalutakse tehnilistel kaaludel proov 0,52,0 g. Proovi suurus oleneb eelkõige objekti niiskusesisaldusest ja karotenoidide sisaldusest selles. Proov viiakse ilma kadudeta uhmrisse, lisatakse väike kogus pestud liiva ja hõõrutakse nuiaga kuni ühtlase massi saavutamiseni. Edasi lisatakse vee sidumiseks veevaba Na 2SO4 jätkates samal ajal massi hõõrumist. Na2SO4 lõplik kogus sõltub proovi veesisaldusest ja võib ületada proovi kaalutist 510-korda. Soola lisamine lõpetatakse kui on tekkinud ühtlane pulbriline mass. Pärast seda lahustatakse karotenoidid orgaanilise lahustiga ja filtritakse tekkinud lahus läbi paberfiltri mõõtsilindrisse. Uhmris olevale peenestatud massile lisatakse väikeste koguste kaupa ekstrahenti. Esimene lahusti portsjon peaks olema suurem, tesied väiksemad. Segu segatakse uhmri nuiaga ja lastakse sademel settida. Vedelik viiakse lusikaga mõõtsilindrisse, mida vähem sadet seda parem
kontrollerjuhtimisel põhinevat andmehõive süsteemi. Joonis. Andmehõive ja andmete edastus piima transpordiga. 9. Piima vastuvõtt Piima vastuvõtuks tööstuses kasutatakse tankikaalusid, autokaalusid ja vooluhulga arvesteid. Varasemalt oli kasutusel ka spetsiaalsed piima vastuvõttukaalud, mille roostevabast terasest valmistatud piimavann oli riputatud mehhaanilise kangkaalu kluge. Viimane oli omakorda ühendatud osutiga, mis näitas kaalutist 0,5kg täpsusega. Mõnes väiketööstuses hoitakse neid seini alles ja kasutusel automaatselt töötavate piima vooluhulga arvestite tareerimiseks. 10. Tanki-ja autokaalud Kaalumisega vastuvõttu korral suunatakse vastuvõetav piim tanki, mille jalgade kluge on monteeritud jõuandurid. Üldjuhul mõõdetakse jõudu tensomeetriliselt, kusjuures määravaks füüsikaliseks suuruseks on tanki jalgade pikisuunaline deformatsioon
Keskmise tulemuse põhjal leidsin tabelist vastava niiskusesisalduse. Katse andmed ja arvutused 1) 1,4942 ehk 81,2 % 2) 1,4941 ehk 81,19 % Niiskusesisaldus tabelist : 17 g / 100 g kohta Järeldused Katses kasutatud mesi vastab Eesti mee kvaliteedinõuetele. Eestis on lubatud niiskusesisaldus kuni 20 %, kanarbikumee puhul isegi kuni 25 %. Võin lugeda katse õnnestunuks, sest minu tulemus ei ületanud 20 %. Redutseerivate suhkrute määramine Töö käik Lahustasin 1,5 g mee kaalutist 100 ml mõõtkolvis. Töölahuse saamiseks lahjendasin mee lahust 10 korda (10 ml lahust 100 ml-sse mõõtkolbi). Kahte 250 ml koonilisse kolbi pipeteerisin 20 ml ferrotsüaniidi lahust, 5 ml 2,5n leelist ja 10 ml töölahust. Viisin segud keemiseni, keetsin täpselt 1 minut ja jahutasin kiiresti 20°C-ni. Määrasin optilise tiheduse dest. vee vastu (lainepikkus 440 nm, küvetid 1cm). Katse andmed ja arvutused
kajastada kogu Fe sisaldust maagis. Korralik proovi valik ja eeltöötlus aitavad probleemi lahendada Proovi valik Vaja informatsiooni proovi allika ja ajaloo kohta. Laboratoorse proovi saamine: Üldiselt valitakse analüüsiks mitmeid keskmisi proove. Proovide peenestamine; peenestatud proovide segamine; fraktsioonide valik analüüsiks. Proovi eeltöötlus Proovi tuleb töödelda, et teda oleks võimalik analüüsida valitud meetodil. Sõltuvalt meetodist:kuivatamine, et saada täpset kaalutist; proovi lahustamine; segajate kõrvaldamine või maskeerimine; analüüdi muundamine analüüsitavasse vormi. Paralleelproovid Kõikidel meetoditel on oma vead, mitme proovi analüüs ja paralleelproovid võimaldavad vigu avastada ja vähendada. Mitme proovi analüüs - võetakse identne proov teisest kohast; kasutatakse et verifitseerida proovivõttu. Paralleelproovid- võetakse samast proovist, aitavad kindlaks teha ja jälgida metoodilisi vigu. Proovide lahustamine. Segajate kõrvaldamine
m ρ L= V 2−V 1 Kus: m - proovi mass, (g) V1 - vee ruumala mensuuris, (cm3) V2 - vee ja liiva ruumala mensuuris, (cm3) Erinevus kahe määramise vahel ei tohi olla suurem kui 20 kg/m3. Killustiku proov aga kuivatati püsiva massini ning sõeluti läbi sõela, mille ava vastab tera väikseimale mõõtmele. Sõelale jäänud killustikust kaaluti 2 kaalutist, kumbi ~ 400 g. Kaalutud killustik asetati 2 tunniks toatemperatuuril olevasse vette nii, et veekiht kivide kohal oleks vähemalt 20 mm. Immutatud kividelt eemaldati vaba vesi niiske lapiga ja kohe kaaluti. Järgnevalt asetati proov aukudega nõusse ja kaaluti vees hüdrostaatilistel kaaludel. Killustiku terade tihedus ρk (kg/m3) arvutatakse valemiga: m× ρv ρk = × 1000 m1−m2 Kus: m – proovi mass kuivas olekus
Katse andmed ja arvutused Temperatuur oli 20C. 1) 1,4941 ehk 81,19 % 2) 1,4942 ehk 81,2 % Niiskusesisaldus tabelist : 17 g / 100 g kohta Järeldused Katses kasutatud mesi vastab Eesti mee kvaliteedinõuetele. Eestis on lubatud niiskusesisaldus kuni 20 %, kanarbikumee puhul isegi kuni 25 %. Võin lugeda katse õnnestunuks, sest minu tulemus ei ületanud 20 %. Redutseerivate suhkrute määramine Töö käik 1. Lahustasin 1,99 g mee kaalutist 100 ml mõõtkolvis. 2. Töölahuse saamiseks lahjendasin mee lahust 10 korda (10 ml lahust 100 ml-sse mõõtkolbi). 3. Kahte 250 ml koonilisse kolbi pipeteerisin 20 ml ferrotsüaniidi lahust, 5 ml 2,5n leelist ja 10 ml töölahust. 4. Viisin segud keemiseni, keetsin täpselt 1 minut ja jahutasin kiiresti 20°C-ni. 5. Määrasin optilise tiheduse dest. vee vastu (lainepikkus 440 nm, küvetid 1cm). Katse andmed ja arvutused
Järgneb lõplik peenestamine uhmris. Selleks viiakse väljakaalutud proov kaaluklaasist ilma kadudeta uhmrisse, lisatakse väike kogus pestud liiva kui abrasiivmaterjali ja hõõrutakse uhmri nuiaga kuni ühtlase massi saavutamiseni. Seejärel lisatakse sinnasamasse väikeste portsjonitena (NB! Ilma kaalumata) veevaba Na2SO4, et taimses materjalis sisalduvat vett siduda, jätkates samal ajal massi hõõrumist. Na2SO4 lõplik kogus sõltub proovi veesisaldusest ja võib ületada proovi kaalutist 510-korda. Tuleb jälgida uhmerdatava materjali konsistentsi ja lõpetada soola lisamine, kui on moodustunud kuiv, pulbriline mass. 61 Järgneb karotenoidide ekstraktsioon (=väljalahustamine) proovist sobiva orgaanilise lahustiga (ekstrahendiga) ja ekstrakti filtrimine. Selleks valitakse sobiva suurusega kuiv anum ekstrakti kogumiseks (soobib 25 ml mõõtsilinder), varustatakse see sobiva