mingi baasiks valitud ajaperioodil omandatud tunnuse väärtuse pb suhet. Sageli võetakse baasperioodiks rea esimene liige p0. Ahelindeks – leitakse kahe järjestikuse perioodi tunnuse väärtuste suhtena. Alustatakse väärtusest 1 ja edasi arvutatakse vaadeldava perioodi ja eelmise perioodi tunnuse väärtuste suhe. Liitindeks – mõõdab mitme omavahel seotud tunnuse suhtelist muutumist. Kaalutud liitindeksis sisaldub erinevate kaaludega tunnuste kombinatsioon. Hinnaindeks – kaaludeks võetakse baasperioodi toodangu mahud q0 või q1. Tarbijahinnaindeks – kajastab tarbekaupade ja teenuste hinna muutumist mingis ajavahemikus. Toodangu mahu indeks – kaaludeks võetakse baasperioodi hinnad p0 või p1. 20) Aegridade liigid Momentrida – element on seotud mingi ajamomendiga (kuupäev, kellaaeg). Tunnuse väärtuste summal pole reaalset sisu. Perioodrida – element on seotud mingi ajavahemikuga (päev, kuu, aasta). Pideva perioodrea
Kuidas on iga arvujärgu kaal määratud? Positsioonilistes arvusüsteemides omab iga arvu järk oma kindlat kaalu, mis on tavaliselt seotud „aluse“ astmega. an an-1 an-2 ... a1 a0 , a-1 a-2 a-3 ... a-m pn pn-1 pn-2 ... p1 p0 , p-1 p-2 p-3 ... p-m Kui alus on p, siis pi = pi. Igal järgul on kaal pi , mis arvutab arvusüsteemi aluse p täisarvastmena: pi = pi. Arvu järk on ai : ... a2 a1 a0 a-1 a-2 ... ai ... Kui alus p = 10, siis on kümnendsüsteem, kus järkude kaaludeks on: ... 102 101 100 10-1 10-2 ... ... 100 10 1 . 0,1 0,01 ... täisosa murdosa kõrgemad järgud madalamad järgud täisarvulised murdarvulised järgukaalud järgukaalud Igal kümnendnumbril on tema traditsiooniline väärtus 0 ... 9
Andmete töötluseeskirjad e. algoritmid on esitatud käskude jadana, mida nimetatakse programmiks. ● Programm salvestatakse digitaalseadme mällu ja tema automaatne täitmine ongi digitaalarvuti töö aluseks. Digitaaltehnikas kasutatakse kahendsüsteemi nii iseseisva süsteemina kui ka teiste arvusüsteemide realiseerimise vahendina. Kahendsüsteem ehk binaarsüsteem on positsiooniline arvusüsteem, mille alus on 2. ● Kahendsüsteemi aluseks on 2, seega arvu kohtade kaaludeks on kahe astmed ning igal kohal võib olla vaid kaks väärtust – 0 või 1. Arvuti mälu “mahu” (sh. ka välismällu salvestatud faili suuruse) kirjeldamiseks kasutatakse praktikas suuremaid ühikuid. 1 bait (byte) B= 8 bitti (bit) 1 kilobait kB = 1024 baiti (ehk 210 baiti) 1 megabait MB = 1024 kilobaiti. (220 = 1 048 576 baiti) 1 gigabait GB = 1024 megabaiti (230 = 1 073 741 824 baiti) 1 terabait TB = 1024 gigabaiti (240 baiti)
Järgukaalud: . . . . p p p p p p p p p p .... p .... 10ndsüsteemne arv 12310 on väärtusega "sada kakskümmend kolm" ainult A sellepärast, et järgnev tehe annab sellise tulemuse: Kui alus p = 10 , siis on kümnendsüsteem , kus järkude kaaludeks on: 12310 = 1 100 + 2 10 + 3 1 = 12310 t . . . . 103 102 101 100 10-1 10-2 10- 3 . . . . |____________________________________________________________________________________ | u
Jaotatakse: momentrida – element on seotud mingi ajamomendiga(kuupäev, kellaaeg vm); tunnuse väärtuste summal pole reaalset sisu; Perioodrida – element on seotud mingi ajavahemikuga(päev, kuu, aasta..); pideva perioodrea korral summa tähendab sama tunnuse väärtust mingi pikema perioodi jooksul. 58.Aegridade keskmised tasemed – Perioodread: võrdse perioodiga read – tavaline aritmeetiline keskmine; ebavõrdse perioodiga read – kaalutud aritmeetiline keskmine, kaaludeks perioodide pikkused. Momentread: kronoloogiline keskmine. Kui ahelindeksid – geomeetriline keskmine. 59.Aegrea väärtuste muutumist iseloomustavad näitarvud – Absoluutne juurdekasv eelmise elemendi väärtusega võrreldes ehk aheljuurdekasv leitakse valemiga da=yt-y(t-1) [t ja t-1 on allindeksid) ja absoluutne juurdekasv mingi baasiks võetava väärtuse suhtes leitakse valemiga db=yt-y1.. Kasvutempo on nähtus iseloomustava tunnuse
Seda on vaja näiteks selleks, et investorid saaksid hinnata kas nende omatavad aktsiad on üle või ala hinnatud. 88. Milleks on vaja arvutada nt aktsia aastasele baasile viidud tulusust? See võimaldab erineva tähtajaga investeeringuid üksteisega võrrelda. 89. Mida tähendab aktsia oodatav tulumäär? Aktsia oodatav tulumäär (expected rate of return) on kõigi tulevikus realiseeruda võivate potentsiaalsete tulumäärade kaalutud aritmeetiline keskmine, kusjuures kaaludeks on iga potentsiaalse tulumäära esinemise tõenäosus. 45. Milles seisneb omakapitali hind ja kuidas seda võimalik leida on? Omakapitali hind ehk tulunorm näitab ärijuhtidele, milline peab olema omanike käsutusse jääv tuluosa (otsesemalt: nende käsutusse jääv vaba raha ettevõttes), suhtena ettevõtte omakapitali suurusesse. Omakapitali hinna leidmiseks on kaks võimalust. 1. Ajalooliste andmete põhjal. (Hinnatakse minevikus saadud keskmist tulusust) 2
o Lihtsamaid, lihtsameelsemaid o Sugugi mitte loogilisemaid o Parema puudusel sageli põhjendatud · Pöördkauguse meetod o Tööks vajalikud parameetrid ja nende võimalik mõju tulemusele - Eeldus mida lähemal on punktid üksteisele, seda suurem on nende sarnasus - Uue punkti väärtus on olemasolevate punktide kaalutud keskmine, kaaludeks on olemasolevate punktide pöördkaugused uuest punktist. - Ruudu suurus fikseerib, kui suure sammuga interpoleerimismeetod arvutatakse - Ruudu suuruse määrab ka andmete iseloom (nt elanike tihedus) - Otsinguraadius fikseerib kauguse igast väljundvõrgu silmast, mille sees olevaid lähteandme punkte tulemuste arvutamisel kasutatakse. Oht
o DEF: Nullgraafiks nimetatakse graafi, milles pole ühtegi serva. Täiendgraaf o DEF: Graafi G täiendgraafiks nimetatakse graafi G’, millel on sama tippude hulk nagu graafil G, aga servaga on ühendatud parajasti need tipud, mille vahel graafis G serv puudub. Kaalutud graaf o DEF: Rakendustes on sageli vaja graafe, mille igale servale (või tipule) on vastavusse seatud üks reaalarv. Sellist graafi nimetatakse kaalutud graafiks ning vastavaid reaalarve kaaludeks. Intsidentsus o Kui tipp v kuulub servale e, siis ütleme, et tipp v ja serv e on intsidentsed. o Iga serv on intsidentne täpselt kahe tipuga, serva otstipuga. Kui serv e ühendab tippe u ja v, siis märgime seda ka tähisega e = {u,v} või e = uv. Naabertipud o DEF: Naabertipud on need tipud, mis on servaga ühendatud. Graafi naabrusmaatriks 31 o Olgu G = (V, E) graaf tippude hulgaga V = {v1, …, vn}.
n g i xi i =1 x n , gi i =1 kus gi on i-nda tulemuse kaal ja n on mõõtmiste arv. Kaaludeks gi võetakse arvud, mis on võrdelised üksikmõõtmiste määramatuste ruutude pöördväärtustega. Võrdetegur võib olla suvaline, tavaliselt võetakse ta võrdseks ühega. Sel juhul 1 gi . u 2 ( xi ) C Kaalutud keskmise määramatuse leiame valemist
üldse keegi hakkaks kaalutlema nendes tingimustes investeerimist. Kapitali optimaalne struktuur on võla, eelisaktsiate ja lihtaktsiate koosseis, mis: Minimeerib kapitali üldistava hinna; Maksimeerib lihtaktsia hinna aga ka firma väärtuse Ettevõtte kapitali hinna arvutamisel kasutatakse sageli kapitali kaalutud keskmist hinda. Selle meetodi kohaselt leitakse ettevõtte kapitali hind erinevate kapitali allikate hindade kaalutud keskmisena, kusjuures kaaludeks on erinevate kapitaliallikate osakaalud ettevõtte finantseerimisallikate hulgas. Kuna intressid vähendavad ettevõtte tulumaksukoormust, sest nad on võimalik enne tulumaksustamist ettevõtte kasumiaruandest maha arvata, vähendatakse intressimäära tulumaksu võtta. Kapitali kaalutud keskmist hinda (WACC weighted average cost of capital) arvutatakse valemiga: WACC = wd k d (1 - t ) + w p k p + ws k s kus:
t =1 kus liidetavate korrutamine. Näide Oletame, et 2003. aastal oli tulusus 15%, 2004. aastal 20% ja 2005. aastal 5%. Leida geomeetriline keskmine tulusus. RG = [(1 + 0,15)(1 + 0,20)(1 - 0,05) )]3 - 1 = 9,45%. 1 4.4.2. Oodatav tulusus Aktsia oodatav tulumäär (expected rate of return) on kõigi tulevikus realiseeruda võivate potentsiaalsete tulumäärade kaalutud aritmeetiline keskmine, kusjuures kaaludeks on iga potentsiaalse tulumäära esinemise tõenäosus. Arvutusvalem on järgmine: n (4.22) E ( Ri ) = Rij p j , j =1 kus E ( Ri ) aktsia i oodatav tulumäär, Rij aktsia i tulumäär situatsioonis j, pj situatsiooni j esinemise tõenäosus, n võimalike situatsioonide arv. Näide Tabelis 4.4 on toodud viis võimalikku tulumäära ja nende esinemise tõenäosused. Leida oodatav tulusus. Tabel 4.4
02 = 010 100002 =1610 1000002 =3210 1100002 =4810 Järgukaalud: . . . . p5 p4 p3 p2 p1 p0 p-1 p-2 p-3 p-4 . . . . pi . . . . 12 = 110 100012 =1710 1000012 =3310 1100012 =4910 Kui alus p = 10 , siis on kümnendsüsteem , kus järkude kaaludeks on: 102 = 210 100102 =1810 1000102 =3410 1100102 =5010 112 = 310 100112 =1910 1000112 =3510 1100112 =5110 . . . . 103 102 101 100 10-1 10-2 10- 3 . . . . . . . . 100 10 1 0.1 0.01 . . . . 1002 = 410 101002 =2010 1001002 =3610 1101002 =5210
annaabi.ee 
