*NaNO3 naatriumnitraati ja KNO3 kaaliumnitraati tunti vanasti vastavalt tsiili ja india salpeetrina. Mõlemad on valge värvusega, vees hästi lahustuvad, hügroskoopsed tahked ained. Nad on väga tugevad oksüdeerijad ja kuumutamisel kergesti lagunevad, andes ühe saadusena alati hapniku. *K2CO3 kaaliumkarbonaadi arginimetus on potas. Ta on valge, vees hästi lahustuv kristalne aine. Vees hästi hüdrolüüsumise tagajärjel on ta kergelt aluselise keskkonnaga. Kaaliumkarbonaati sisaldub puutuhas. Kaaliumkarbonaati kasutatakse klaasi valmistamisel ja vedelseepides. *KMnO4 kaaliumpermanganaat Kaaliumpermanganaat on mustjasvioletse värvusega kristalne aine, mis lahustub nii vees kui ka orgaanilistes lahustites (metanool, atsetoon jm). Kuumutamisel laguneb ta intensiivselt.
pinnamoodi hoopis rohkem, kui mägist, seega on jällegi hea eeldus põllumajanduse viljelemiseks. Kultuurtaimedest kasvatatakse seal peamiselt nisu, aga ka otra, kaera, viinamarju ja erinevaid puuvilju. Enamasti tegeldakse mahepõllumajandusega. Kuna Prantsusmaal on hea kliima ning piisavalt sademeid, siis on seal vägagi hea tegeleda põllumajandusega. Prantsusmaal leidub rohkesti rauamaaki, uraani ja mineraalidest naatriumi, vähem leidub aga sütt, boksiiti, tsinki, antimoni, arseeni, kaaliumkarbonaati, päevakivi, puitu, kala jt. Prantsusmaal on mitmeid tuumaelektrijaamu, kuid hüdroelektsijaamu on suhteliselt vähe ning need asuvad lõunas ja kagus, kus on rohkem veerikkaid jõgesid, näiteks Rhône. Rahvaarv on 57,3 miljonit ning rahvastikutihedus 106 inimest ruutkilomeetri kohta. Prantsusmaal nagu ka paljudes teistes Euroopa riikides on madal rahvastiku juurdekasv, mis omakorda tingib rahvastiku kiire vananemise ja immigrantide sisserände. Samas on Põhja-
(Pildiallikas: http://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%BCssirohi ) Kaalium- ja naatriumsitraate kasutatakse veel väga palju lämmastikväetistena ja tugevate oksüdeerijatena. Koolikeemias kasutatakse kaaliumnitraati ka hapniku saamiseks. 6) K2CO3 kaaliumkarbonaat Kaaliumkarbonaadi arginimetus on potas. Ta on valge, vees hästi lahustuv kristalne aine. Vees hästi hüdrolüüsumise tagajärjel on ta kergelt aluselise keskkonnaga. Kaaliumkarbonaati sisaldub puutuhas. Kaaliumkarbonaati kasutatakse klaasi valmistamisel ja vedelseepides. 7) KMnO4 kaaliumpermanganaat Kaaliumpermanganaat on mustjasvioletse värvusega kristalne aine, mis lahustub nii vees kui ka orgaanilistes lahustites (metanool, atsetoon jm). Kuumutamisel laguneb ta intensiivselt. ºC 2KMnO4 K2MnO4 + MnO2 + O2 Ka viimast reaktsiooni kasutatakse koolikeemias edukalt hapniku saamiseks.
Nad on pööratud järsema küljega Prantsusmaa poole. Kõrgeim tipp on Pic de Vignemale (3298m), kuid Hispaania poolel ulatuvad Püreneed 3350 m kõrguseni. Kliima Suuremal osal riigist valitseb mereline paraskliima. Keskmine temperatuur on suvel 17°- 24°C ja talvel 2°-7°C. Mägedes langeb temperatuur talvel alla 0°C. Loodusvarad Prantsusmaal on rikkalikult loodusvarasid, eriti kivisüsi, rauamaaki, boksiiti, tsinki, uraani, antimoni, arseeni, kaaliumkarbonaati, päevakivi, puitu ja kala. Leidub ka kullasetteid, petrooleumit, kaoliini, nioobiumi, tantaali ja savi. Looduslikud ohud Nendeks on üleujutused, lumelaviinid, tormid, põuad, metsatulekahjud. Ülemere piirkondades orkaanid ja üleujutused; vulkaanilist aktiivsust on Guadeloupes, Martiniques ja Reunionis. -5- Prantsusmaa Kristel Tilk
investor. Arvestada tuleb ka sellega, et paljud Prantsuse investeeringud on Eestisse tulnud Põhjamaade kaudu. Eesti Panga andmetel on ka Eesti teinud Prantsusmaale otseseid välisinvesteeringuid 6,3 miljoni krooni väärtuses. 17 Loodusvarad Prantsusmaal leidub sütt, rauamaaki, boksiiti, tsinki, uraani, antimoni, arseeni, kaaliumkarbonaati, päevakivi, puitu, kala jt. Prantsusmaal on 59 tuumareaktorit, millega tegeleb firma Electricite de France. Viimase aastakümne jooksul on Prantsusmaa eksportinud 60-70 miljardit kWh igal aastal. 75 % energiast tuleb tuumareaktoritest. See tuleneb pikaajalisest poliitikast, mis toetub energia ohutule tootmisele. Prantsusmaa on suurim elektri eksportija ning teenib sellega 3 miljardid aastas. Hüdroelektrijaamu on seal vähe ning need asuvad lõunas ja kagus. Energia tarbimine
juurdekasv hektari kohta on 5-10 m3 ja segametsadel 2-3 m3. Olemasolevad puiduvarud rahuldavad Prantsusmaad kuna nad ka ekspordivad puitu. Prantsusmaa ekspordib metsamaterjali ja puidutooteid (puitplaat, paber, paberitooted jms). Maailma metsatööstuses on Prantsusmaal päris suur osa, näiteks on ta puitplaatide, paberi ja paberitoodete tootmises 9. kohal TÖÖSTUS Prantsusmaal leidub sütt, rauamaaki, boksiiti, tsinki, uraani, antimoni, arseeni, kaaliumkarbonaati. Tähtsamad tööstusharud on masina- ja metalli- ning veini- keemia- ja toiduainetööstus. Kergetööstuse tähtsaimad harud on õmblus- ja jalatsitööstus. Enamasti asuvad ettevõtted seal kus on tarbijad. Suurte linnade läheduses nt: Pariisi läheduses. Eksporditakse väga palju veini, teravilja, kivisüsi ning suhkrupeeti ja ka puitu. Impordib suures koguses, naftatooteid, sigarette mis on ühtlasi ka kõige kallim toode impordis
on 5-10 m3 ja segametsadel 2-3 m3. Olemasolevad puiduvarud rahuldavad Prantsusmaad kuna nad ka ekspordivad puitu. Prantsusmaa ekspordib metsamaterjali ja puidutooteid (puitplaat, paber, paberitooted jms). Maailma metsatööstuses on Prantsusmaal päris suur osa, näiteks on ta puitplaatide, paberi ja paberitoodete tootmises 9. kohal. (france wood...2007) TÖÖSTUSE ARENG Prantsusmaal leidub sütt, rauamaaki, boksiiti, tsinki, uraani, antimoni, arseeni, kaaliumkarbonaati. Tähtsamad tööstusharud on masina- ja metalli- ning veini- keemia- ja toiduainetööstus. Kergetööstuse tähtsaimad harud on õmblus- ja jalatsitööstus. Enamasti asuvad ettevõtted seal kus on tarbijad. Suurte linnade läheduses nt: Pariisi läheduses. Eksporditakse väga palju veini, teravilja, kivisüsi ning suhkrupeeti ja ka puitu. Impordib suures koguses, naftatooteid, sigarette mis on ühtlasi ka kõige kallim toode impordis
Kõrgeim ülemjuhataja on kuningas, kõrgeim juhtorgan on Rahvuslik Kaits Hunta, vahetu juhtija on kindralstaap. MAAVARAD: Hispaania maapõue ei saa kuigi rikkaks pidada, kuigi mõne tooraine varud on väga suured, näiteks püriidivarud Sierra Morena lähistel on ühed suurimatest maailmas. Samas kohas leidub ka tsinki ja pliid. Almadenis on kolmandik maailma elavhõbedavarudest. Kantaabria mägedes leidub rohkelt kivisütt, samuti raua- ja vasemaaki, kaaliumkarbonaati ja pruunsütt. Lisaks eelnevale leidub Hispaanias magneesiumiti, uraani, kulda, hõbedat, marmorit, merglit, kaalisoola, volframimaaki, pisut ka naftat ja maagaasi. Mõndagi: Riigihümn Marcha Real Pealinn Madrid Pindala 504 782 km² Riigikeel hispaania Rahvaarv 45 061 300 (2006)
annaabi.ee 
