- 1.gl�koos, mille k�igus kuuest s�sinikuaatomist koosnev gl�koos l�hutakse kaheks kolmes�sinikuliseks �hendiks - 2.tsitraadits�kkel, mille k�igus kolmes�sinikulised �hendid lagundatakse edasi s�sinikdioksiidiks - 3.hingamisahel, milles kogu protsessi k�igus tekkinud energia salvestatakse ATP- sse Ioonkanalite ja ioonpumpade v�rdlus. Ioonikanalid - 1.Ioonikanalid lasevad rakumembraanist l�bi ainult teatud ioone (n�iteks naatriumikanalid naatriumioone, kaaliumikanalid aga kaaliumioone). - 2.Ioonide liikumine toimub kiiresti ja pidevalt tugevama kontsentratsiooniga osast n�rgema kontsentratsiooniga ossa: membraani sellelt poolelt, kus on rohkem vastavaid ioone, liiguvad ioonid sinna, kus neid on v�hem. - 3.M�ned ioonikanalid on pidevalt avatud ning liikumine toimub senikaua, kuni ioonide kontsentratsioon m�lemal pool membraani �htlustub. Teiste ioonikanalite sees on v�rav, mis avaneb vaid kindla signaali toimel, muul ajal on see suletud
Ioonkanalites on transportvalgud, mis vajavad ATP, et juhtida ioone ka kõrgema kontsentratsiooni poole. Raku ärritamisel muutub membraani ioonide läbilaskvus. Kui ärritus on liiga nõrk, siis pisut Na+ ioone siseneb, kuid kõik sumbub. Kui ärritus ületab teatud läve, siis sisenevad naatrium-ioonid ja tekib aktsioonipotentsiaal, mis levib suure kiirusega piki närvikiudu - see ongi närviimpulss. Naatriumikanalid sulguvad kohe kiiresti, avanevad kaaliumikanalid ja rakusisemus muutub jälle negatiivselt laetuks. Uus aktsioonipotentsiaal saab nüüd tekkida. Suuraju - mõtlemine Piklikaju südame töö, hingamine Keskaju - silmade ja pea liigutused Väikeaju - koordinatsioon, tasakaal Refleksikaar: Ärritaja toimel tekib närvilõpmetes (retseptorites) erutus, mis levib mööda aferentset närvi kesknärvisüsteemi. Sealt liigub erutus eferentset närvi pidi kindla organi piirkonda (nt lihasesse). Viimane reageerib erutuse toimel.
On kas pidevalt avatud või avanevad kindla Avanevad ainult kindla signaali toimel signaali toimel (värav) 1. Rakumembraani sisepind on negatiivse ja välispind positiivse elektrilaenguga; 2. Ärrituse tagajärel avanevad naatriumikanalid ja Na-ioonid liikuvad kiiresti rakku; 3. Tekib aktsioonipotentsiaal, sest rakumembraani sisekülje laeng muutub äkki positiivseks; 4. Naatriumikanalid sulguvad peale aktsioonipotentsiaali, kaaliumikanalid avanevad; 5. Kaalium liigub rakust välja; 6. Raku sisemuse negatiivne laeng taastub; Väikeaju vastutab jällegi liigutuste täpsuste eest kui ka kordinatsiooni ja tasakaalu. Mõhnkeha ühendab omavahel mõlemad suurajupoolkerad ja basaalganglionid on hallaine kogumikud, mis aitavad töödelda liigutustest tulnud signaale. Ajutüvi ühendab omavahel pea ja seljaaju ning koosneb suurest hulgast hallainetuumadest, mille ümber on valgeaine. Jaguneb järgnevalt:
com/practical-as http:// tronomy health.howstuffworks.com/mental-health/hum / an-nature/perception/eye2.htm observing-hints-and-tips/averted-vision/ FOTOKEEMILISED PROTSESSID VÕRKKESTAS II · Pimeduses on kepikeste Na-kanalid avatud · Neid hoiab avatuna intratsellulaarne cGMP · Kui cGMP kontsentratsioon langeb, siis kanalid sulguvad · Kaaliumikanalid jäävad avatuks · Tekib sensorimembraani hüperpolarisatsioon http://www.nostatic.com/ proteins/rhodopsin/RhodopCascade.htm FOTOKEEMILISED PROTSESSID VÕRKKESTAS III · Mida heledam valgus, seda ulatuslikum on hüperpolarisatsioon · Pimeduses on sensor osalise depolaratsiooni seisundis ja saadab välja pidurdavaid impulsse võrkkesta bipolaarsetele rakkudele · Kui valgus hüperpolariseerib sensori, siis vähenevad pidurdavad mõjud bipolaarsetele
,,Otsustasime, et KV12.2 on uurimiseks hea kandidaat, kuna see geen kuulub ühte eriti vanasse geeniperekonda, mis on läbi loomade evolutsiooni samaks jäänud" ütles Jegla, ,,See iidne geeniperekond esines juba meres elavatel loomadel enne Kambriumi ajastut umbes 542 11 miljonit aastat tagasi, aga on siiani säilinud ja on ilmselt väga oluline ka tänapäeva loomades". Varasemates uurimustes on näidatud, et Kv12.2 kaaliumikanalid mängivad rolli ruumilise mälu töös, kuid Jegla ja tema töörühm keskendus geeni osale langetõvehoogude kontrollimises. Teadlased kasutasid EEG-d, et jälgida hiire ajusid. Nad leidsid, et ilma Kv12.2 geenita hiirtel olid tõepoolest sagedased värinahood, kuid ilma krampideta. Seejärel anti hiirtele kemikaali, mis kutsus esile krampidega värinahood. Nad avastasid, et tavalistes hiirtes oli krampidega värinahoogude tekkeks vajalik lävend oluliselt kõrgem kui vigase Kv12
muutumine närvirakku katva membraani sise- ja välispinna vahel. Puhkeolekus sisepind negatiivne ja välispind positiivne. Membraanipotensiaal e puhkepotensiaal*- membraani pinge puhkeolekus rakkus, mille põhjustab laengute erinevus rakumembraani sise- ja välisküljel (väljaspool rohkem positiivse laenguga ioone ja sees poole rohkem negatiivse laenguga) Ioonikanalid Lasevad läbi vaid teatud ioone (nt naatriumi kanalid naatriumioone, kaaliumikanalid kaalium ioone) Liikumine toimub tugevama kontsentratsiooniga osast nõrgema poole Mõned on pidevalt avatud, kuni kontsentratsioon ühtlustub Osad avanevad signaalide toimel, kontsentratsioon püsib erinev mõlemal poolel Ioonpumbad Lasevad läbi teatud ioone ( nt Ka/ Na pump viib rakust välja naatriumioone ja toob sisse kaaliumioone) Liikumine toimub nõrgema kontsentratsiooniga osast tugevama kontsentratsiooniga ossa. Vajalik lisaenergia Toimivad kindlate signaalidega
Avatuna hoiab neid intertsellulaarne cGMP. Valguskvant aktiveerib rodopsiini, mis koosneb opsiinist ja 11-cis-retinaalist, mis muutub 11-trans-retinaaliks. Reaktsiooni võib nim stereoisomeriasatsiooniks, sest muutub aine konfiguratsioon, ilma keemilise koostise muutumiseta. 11-trans- retinaal seostub mebraani G-valgu transdutsiiniga, mis aktiveerib omakorda cGMP fosfodiesteraasi ja cGMP muutub 5-GMP-ks. Naatriumikanalid sulguvad, Na+ sissevool väheneb. Kaaliumikanalid jäävad avatuks. Tulemuseks on sensorimembraani hüperpolarisatsioon, mis on ulatuslikum, mida tugevam on valgus. Kui valgus sensori hüperpolariseerib, siis vähenevad pidurdavad mõjud bipolaarsetele rakkudele ja need aktiveeruvad. Valguse ,,transleerimist" närvirakkude elektriliseks potentsiaalideks nim fototransduktsiooniks. Nägemisnärv, mille moodustavad ganglionirakkude jäted, sisaldab enam kui 10 6 kiudu. Võrkkestast nina poolt pärinevad
AKTSIOONIPOTENTSIAALIDEKS? · Pimeduses on kepikeste Na+ -kanalid avatud, erinevalt teistest närvikoe membraanidest. · Valgus kvantaktiveerib rodopsiini, mis koosneb opsiinist (glükoproteiin) ja 11-cis-retinaalist (vitamiin-A aldehüüd). 11-cis-retinaal muutub 11-trans-retinaaliks. Reaktsiooni võib nimetada stereoisomerisatsiooniks, sest muutub aine konfiguratsioon, ilma et aine keemiline koostis muutuks. · See põhjustab naatriumi kanalite sulgumise, Na+ sissevool rakku väheneb. Kaaliumikanalid, millel puuduvad väratid, jäävad avatuks. · Tulemuseks on sensori membraani hüperpolarisatsioon, mis on seda ulatuslikum, mida tugevam on valgus. · Pimeduses on sensor osalised epolarisatsiooni seisundis ja saadab pidevalt väljapidurdavaid impulsse võrkkesta bipolaarsetele rakkudele. · Valguse mõjul vähenevad pidurdavad mõjud bipolaarsetele rakkudele ja need aktiveeruvad. · Bipolaarsed rakud on sünaptilises ühenduses ganglionirakkudega.
annaabi.ee 
