(tuuletaskud) Ratatouille Prantsuse Köögiviljahautis Tarte tatin Prantsuse Karamelliseeritud puuviljadega kook Pippuripihvi Prantsuse Piprakaunadega praetud steik Silakkapaisto Soome Paneeritud, praetud kilu Silliperunat Soome Suupiste, mille põhjaks on poolik, koorega kartul Lanttulaatikko Soome Jõuludeaegne vormiroog kaalikast Lohikeitto Soome Kreemjas lõhesupp Mämmi Soome Rukkijahust magustoit Speck Rollmöpse Soome Heeringarull Antipasti Itaalia Eelroa vaahen liha, oliivide jm Calamari Itaalia Kalmaaritoidud. Enamjaolt praetud Osso buco Itaalia Veiselihahautis Sopa de ajo Hispaania Küüslaugusupp Cava Hispaania Catalonia vahuvein
· steroidhormoonide sünteesi mõjutamiseks ja sapphappe tekkimiseks kolesteroolist ning vere kolesteroolitaseme tasakaalustamiseks, · luude vastupidavuse, tervete hammaste ja igemete tagamiseks, · raua omastumise suurendamiseks teraviljatoodetest. C-vitamiini saadakse: · puu- ja köögiviljadest · marjadest · mahlast- astelpaju · kibuvitsast · mustsõstardest · tikritest · maasikatest · paprikast · kaalikast · brokolist · tomatist · kapsast · kartulist · tsitruselistest · kiivist C-vitamiin laguneb kergesti temperatuuri, hapniku ja valguse toimel.
Sisu samuti kollane, mõnikord ka valge. Lehed on enamikel sortidel sulglõhised, mõnedel sortidel ka terved, helerohelised, mõlemalt poolt lühikarvalised. Naeri söödavatel lehtedel puudub vahakirme. Õisikuvarred on püstised ja hargnevad. Õied väikesed ja kuldkollased. Vili on kõder. Seemned on väikesed, ümmargused, pruunikad, sarnanevad kaalika seemnetega. Naerist aetaksegi sageli segi teise lähedase liigiga, kaalikaga, mille viljaliha on kollane. Naeris erineb kaalikast lehtede poolest, mis kinnituvad otse juure ülaossa. Bioloogiline iseloomustus : Naeris on kaalika sugulane , on aretatud kapsa ja kaalika ristamisel . Esimesel aastal kasvab mahlakas juurikas ja teisel aastal harunev õisikuvars. Juurvili on olenevalt sordist lapik või lapikümar, koor enamasti kollane või punakas ning sisu kollane, harvem valge. Kasvukoht ja tingimused : Mullastiku suhtes vähenõudlik, kuid vajab niiskust, sest muidu kasvavad puised ja kibedad juurikad
Tavalisim oli odrakaraski ja odrakuklite küpsetamine. Mulgimaal ja mujalgi on küpsetatud lihaga kakke ja karaskit. Mõnel pool hoiti üks küpsetatud kakkudest karjalaskmispäevaks ja jagati siis loomadele. Tuhakoogid ehk lihtsalt pannkoogid olid tuhkapäeva tüüpilisemaid roogasid. Keedeti tuhapuder ehk jahu-, harvem tangupuder. Tuhkapoiss, tuhkapuss, tuhatüdruk Poisiks või tüdrukuks riietatud nukk. Söega joonistatud silmade ja suuga pea oli riidest või kaalikast, kuhu olid silmad ja suu sisse lõigatud. Tuhapoiss viidi salaja teise pere ukse taha, akna alla või visati üle läve tuppa. Tuhapoiss tuli võimalikult kiiresti edasi järgmisse perre viia. Tähtis oli see enne päikeseloojangut oma perest eemale toimetada. Hädaga on kuju viidud metsa ja seotud puu otsa või hävitatud. Kelle peresse tuhapoiss kogemata jäi, see sattus pilkealuseks; uskumuse järgi jäigi pere sel aastal mustaks ja laisaks. 19. sajandi lõpul ja 20
*asetage köögiviljad keema kuuma vette, nii säilib rohkem C-vitamiini *hoidke värsked puuviljamahlad võimaluse korral külmikus ja mitte kauem kui 2-3 päeva C-vitamiini päevane soovitatav kogus toidust saamiseks on 75mg, selle saame näiteks: *10g kibuvitsamarjadest *40g astelpajumarjadest, paprikast või petersellist *60g mustadest sõstardest *90g spargelkapsast *110g kiivist, lillkapsast, maasikatest, murakatest või tillist *150g punastest sõstardest *190g kaalikast *200g valgest peakapsast, apelsinidest, mandariinidest või sidrunitest *210g apelsinimahlast *250g karusmarjadest KOKKUVÕTE Leidsin, et C-vitamiin on üks väga vajalik aine, mida on vaja mõõdukalt tarbida. Sain teada soovitatavad manustamiskogused ja soovitusi, milliseid toiduaineid tarbida, kui on C-vitamiini puudus. Minu jaoks uus oli see, et C-vitamiini leidub kõige rohkem marjades, aga ka näiteks paprikas, petersellis ja tillis
toorsalatit. Üks virsik ja kooritud pirn. Viies päev · Hommikusöök: Pool greipi, klaas väherasvast piima, üks banaan. · Vahepala: Klaas apelsinimahla, õun. · Lõunasöök: Kausitäis müslit. · Vahepala: 50 g kuivatatud pähkli-aprikoosi-datlisegu. · Õhtusöök: Kuum täisteravõileib. Köögiviljadipp porgandist, redisest, paprikast, sellerivarrest, kaalikast koos tzatsikidipiga. Kuues päev · Hommikusöök: Suur kausitäis müslit. · Vahepala: Väike kausitäis värskeid maasikaid. · Lõuna: Portsjon köögiviljasuppi koos võileivaga (viil täisteraleiba, kaks viilu juustu ja üks viilutatud tomat). · Vahepala: 50 g pähkleid. · Õhtusöök: Portsjon grillitud tuunikala koos värske kartuli, seente ja roheliste ubadega, kastmeks oliiviõli- sidrunimahlakaste. Seitsmes päev
C-vitamiini päevane soovitatav kogus kartul. on 75 mg, sellise koguse saame näiteks: * 10 g kibuvitsamarjadest, * 40 g astelpajumarjadest, paprikast või petersellist, * 60 g mustadest sõstardest, * 90 g spargelkapsast, * 110 g kiivist, lillkapsast, maasikatest, murakatest või tillist, * 150 g punastest sõstardest, * 190 g kaalikast, * 200 g valgest peakapsast, apelsinidest, mandariinidest või sidrunitest, * 210 g apelsinimahlast, * 250 g karusmarjadest. Biofunktsioonid •organism vajab sidekoe arenguks •haavade parandamiseks • oluline antioksüdant • aitab ära hoida viirusinfektsioone ja külmetust Vaegus Liig kahvatud igemed • põhjustab neerukivide valusad liigesed teket
astelpaju, kiivi, paprika, tsitruselised, kaalikas ja kartul. C-vitamiini päevane soovitatav kogus on 75 mg, sellise koguse saame näiteks: 10 g kibuvitsamarjadest; 40 g astelpajumarjadest, paprikast või petersellist; 60 g mustadest sõstardest; 90 g spargelkapsast; 110 g kiivist, lillkapsast, maasikatest, murakatest või tillist; 150 g punastest sõstardest; 190 g kaalikast; 200 g valgest peakapsast, apelsinidest, mandariinidest või sidrunitest; 210 g apelsinimahlast; 250 g karusmarjadest. 21 ( http://www.toitumine.ee/c-vitamiin/ ) C-vitamiin – aitab tugevdada immuunsust! Eriti soovitatav kasutada viiruste hooajal! 22 KOKKUVÕTE Lisan veel mõned tähtsad teadmised vitamiinide tarvitamise kohta.
nukleiinhappeid (RNA, DNA) * 90 g spargelkapsast, vabade radikaalide kahjuliku * 110 g kiivist, lillkapsast, toime eest, maasikatest, murakatest või tillist, ·organismi vastupanuvõime * 150 g punastest sõstardest, tõstmiseks, kevadväsimuse ja * 190 g kaalikast, stressi peletamiseks, * 200 g valgest peakapsast, ·ühendavate kudede apelsinidest, mandariinidest või moodustamiseks nahas ja sidrunitest, luudes, mis aitab säilitada * 210 g apelsinimahlast, veresoonte elastsust, * 250 g karusmarjadest. ·aminohapete (fenüülalaniini,
annaabi.ee 
