Huvitavat: · LõunaAasias ja Vahemeremaades tunti rapsi juba 4000 aastat tagasi, Eestis on seda kasvatatud alates eelmise sajandi kuuekümnendatest aastatest. Siis küll ainult haljassöödaks ja silo tooraineks. · Õlikaalika nimi on tulnud sellest, et noor rapsitaim sarnaneb väliselt kaalikale. · Rapsi kahjuriteks on maakirp ja hiidmardikas, ning esinevad haigused on ristõieliste nuuter, ristõieliste kuivlaiksus ja tõusmepõletik.
kallist. Ta ise sooviks endale taas jalgu alla saada kuid ilma teie ja riigi abita on see keeruline. Seetõttu soovime, et te kergendaksite Ivo karistust. Pärast vangistuse lõppuks tahaks ta uut elu alustada seega äkki on tal võimalus siis saada endale mingit toetust ja korter. Ivo ise oleks nõus sellise tingimusega, et tal on nädala ajane katse aeg mille jooksul tal tuleb endale leida pdev sissetulek. Kui te halastaksite vaesele Ivo Kaalikale oleks meie väga tänulikud. Ning kollane ajakirjandus ei saaks teada meie kohtu süsteemi halastamatusest. Tänan väga sõna eest! Elis Käsper Lagedi Põhikool 9.Klass 2008/2009
1te anumasse panna noaotsatäis CuSO4+H2O teise FeSO4+H2O ja kolmas jätta naturaalseks. 8. lasta anumatel tund aega seista 9. panna värvunud lõngad kuivama. Lõnga värvimine kaalikaga Töövahendid: 150g vett 160g riivitud kaalikat 2tl soodat vee pehmendamiseks Peitsimiseks CuSO4+H2O FeSO4+H2O Alumiiniumkauss+ 3 anumat, et vesi kolmeks jagada 1,5g villast lõnga Töökäik: 1. Aseta kuum vesi riivitud kaalikale, ning lase päev aega seista. 2. Kurna vesi ning pane kaussi 3. Lisa pestud ning kolmeks vihiks jaotatud lõng 4. keeda 30 min. 5. Jaga keedetud vesi kolmeks võrdseks jaoks erinevatesse anumatesse 6. igasse anumasse pane 1 lõngavihk 7. 1te anumasse panna noaotsatäis CuSO4+H2O teise FeSO4+H2O ja kolmas jätta naturaalseks. 8. lasta anumatel tund aega seista 9
moodustamisest. Ca puudujääk noored ülemised lehed servadest kollased, taimeleht rullub allapoole. Esineb liiva- ja soomuldadel. Ca vähesust esineb taimedel siis kui on kasutatud liiga suuri K, Nh3 ja N väetise koguseid. Ca- liiga taimedes ei tunta. Söödataimedes peaks Ca olema 0,8-1,5 %. Kultuuride Ca vajadust väljendatakse mulla pH-ga. Optimaalne pH kartulile, kaerale ja rukkile 5-6. nisule ja kõikidele peediliikidele pH 6-7. Odrale, hernele, põldoale, rapsile, kapsele, kaalikale ja lutsernile pH 7-8. Lubiväetise hulk sõltub mullalõimisest. Lupjamise vajadus Eestis kõige suurem Lõuna-Eestis. Kesk ja Põhja Eestis lupjamine siis vajalik, kui kasutatakse happelisi (Cl sisaldavaid) väetisi. 23) Mg- taimetoitelemendina ja Mg- väetise liigid Mg kuulub klorofülli koostisesse. Võtab osa valkude ja süsivesikute ainevahetusest. Mg kiirendab taimede valmimist ja soodustab tärklise ja suhkru ladestumist. Mg puudus lehtede
porgand väga väärtuslik toiduaine, pinnal õhuke korgistunud kelme.Sisu õrn, mahlane. Südamik sisaldab palju tselluloosi mida väiksem südamik, seda suurem toiteväärtus.Värvuselt olla helekollasest ereoranzini kaalikas hea c-vit.allikas, leidub ka B-grupi vitamiine, süsiv, valku, min,aineid. kujult ümmargune või lapergune, koor kollane, maapealses osas hallikasroheline, lillakas või punakas naeris - lihav, mahlakas., lähedane kaalikale rõigas välispinna värvus valge, hall, must, kujult ümmargune või koonusekujuline. Sisu kõikidel valge, terav maitse, mis tingitud eeterlikst õlist. Rohkesti C-vitamiini redis kõige varajasem köögivili, valge, roosa, punane. Kujult ümmargune, ovaalne, piklik. Sisu valge petersell toiduks nii juurt kui lehti. juure värvus valge või hallikasvalge, meenutab porgandit. Sisaldab eeterlikke õlisid, maitsejuurviljana kaguneb;
AEDVILJAD Õpimapp Juhendaja: õp. Aive Antson Tallinn 2013 1.1 Küsimused 1. Porrulauk on: a) varsköögivili b) sibulköögivili* c) mugulköögivili 2. Sibulates ei leidu: a) B-vitamiine b) C-vitamiine c) D-vitamiine* 3. Porgand muutub etüleeni eritavate aedviljade läheduses: a) mõruks* b) magusamaks c) siniseks 4. Naeris sarnaneb oma omadustelt: a) kartulile b) maapirnile c) kaalikale* 5. Läätsi kasutatakse toiduvalmistamisel nagu: a) sealiha b) herneid* c) seesamiseemneid 6. Aedoakaunu ja kuivterasid ei tohi toorelt süüa, sest need sisaldavad sisaldavad: a) toksilist glükosiidi fasiini* b) valku c) mineraalaineid 7. Viliköögivili on: a) rabarber b) arbuus* c) kaalikas 8. Tomatid annavad vähe kaloreid, sest: a) nad on punased b) nad sisaldavad palju vett* c) nad valmivad suvel 9. Bataat on:
Ta võib kuuluda väga mitmesuguste roogade koostisse. Väga kohane toorsalatite koostisosana. Toored kaalikaviilud on väga hinnatud väikelaste menüüs. Väga kasulik on süüa rohkesti toorest kaalikat just vitamiinidevaesel kevadtalvel. Dieedipidajatele soovitatakse kaalikatoite kõhukinnisuse puhul. Samas on kaalikas vastunäidustatud ägedate mao- ja soolehaiguste puhul. Allikas www.eestitoit.ee Naeris Sarnaneb kaalikale, on lapiku kujuga ja varajasem köögivili. On mahlasem ja maitsvam kui kaal. Vajab samuti kasvamiseks niiskust ja jahedust, säililib kehvast. Kasutatakse nagu kaali, sobib paremini toorelt ja toorsalalatiks. Punane peet e söögipeet Kuigi antiikkirjanduses on punapeeti esimest korda mainitud juba 3. saj e.Kr., oli Vahemere ümbruse idaosast ja Ees-Aasiast pärinev söögipeet veel 16. sajandil üsna haruldane aiataim. Ulatuslikumalt hakkas ta levima alles 18
Söödajuurviljad ja söödakapsas Kaalikas ei ole tundlik mulla happesuse suhtes, teised aga on tüüpilised lubjalembesed kultuurid. Kasutavad väga hästi sõnniku otsemõju, mistõttu tuleb neid väetada kvaliteetse sõnnikuga (50…60 t/ha) Lämmastikväetised on soovitav anda jaotatult. PK-väetised antakse vastavalt mulla väetistarbele sügiskünni alla. Kaaliumväetistest sobib peetidele kaalisool. PK väetisi võib anda ka suurendatud normidega. Peetidele ja kaalikale tuleb kindlasti anda ka boorväetisi Suhkrupeet Vajab sügavalt haritud neutraalse reaktsiooniga toitainete ja huumuserikast mulda. Toitainete varude loomiseks antakse suhkrupeedile sügiskünni alla sõnnikut vähemalt 40…60 t/ha. Mineraalväetised tuleks anda külvi ajal paiklikult või siis PK väetised sügisel ja lämmastik kevadel kahes osas. Erinevalt teistest kultuuridest vajavad peedid naatriumi aga ka väävlit ja magneesiumi
moodustamisest. Ca puudujääk noored ülemised lehed servadest kollased, taimeleht rullub allapoole. Esineb liiva- ja soomuldadel. Ca vähesust esineb taimedel siis kui on kasutatud liiga suuri K, Nh3 ja N väetise koguseid. Ca- liiga taimedes ei tunta. Söödataimedes peaks Ca olema 0,8-1,5 %. Kultuuride Ca vajadust väljendatakse mulla pH-ga. Optimaalne pH kartulile, kaerale ja rukkile 5-6. nisule ja kõikidele peediliikidele pH 6-7. Odrale, hernele, põldoale, rapsile, kapsele, kaalikale ja lutsernile pH 7-8. Lubiväetise hulk sõltub mullalõimisest. Lupjamise vajadus Eestis kõige suurem Lõuna-Eestis. Kesk ja Põhja Eestis lupjamine siis vajalik, kui kasutatakse happelisi (Cl sisaldavaid) väetisi. 23) Mg- taimetoitelemendina ja Mg- väetise liigid Mg kuulub klorofülli koostisesse. Võtab osa valkude ja süsivesikute ainevahetusest. Mg kiirendab taimede valmimist ja soodustab tärklise ja suhkru ladestumist. Mg puudus lehtede
..14% suhkrut, 1,5% mineraalaineid, vitamiine, sealhulgas foolhapet jt. aineid. Kujult ümarad, lapik-ümarad või piklikud, ristlõikes valgete või mustade rõngastega. Viimaseid hinnatakse maitselt paremateks. Kvaliteedilt jagunevad 1. ja 2. klassi. Kaalikas jaguneb söögi- ja söödakaalikaks. Söögikaalikas sisaldab 4...7% suhkrut. Mõnedele sortidele iseloomulik kibekas maitse on tingitud glükosiididest. Kvaliteedilt jagunevad 1. ja 2. klassi. Naeris on omadustelt lähedane kaalikale, kuigi mõnevõrra madalama toiteväärtusega. Redis on varajane köögivili. Veidi kibeka maitse annavad glükosiidid ning erilise aroomi eeterlikud õlid. C-vitamiini on 35 mg 100 g kohta. Kvaliteedilt jaguneb 1. ja 2. klassi. Rõigas on valge sisuga ning valge või musta koorega. Petersell, seller ja pastinaak sisaldavad rikkalikult eeterlikke õlisid. Petersellil tarvitatakse toiduks lehti ja juurt (piklik, valge), selleril lehti, juurt (ümar ja tugevasti
annaabi.ee 
