nende asemele tulid uued vabatahtlikud, kelle koolitamiseks ei leitud aega, ning neid motiveeriti vaid hotellis ööbimiste, spa ja toidukordadega restoranis. See lõi olukorra, kus vabatahtlikuid motiveerisid vaid materiaalsed asjad ja motivatsioonivestlusi neile ei korraldatud, mis lõi omakorra olukorra, kus vabatahtlikute tööjõudlus langes, ning nemad inimestena olulist arengut oma ülessandeid täites ei saanud. Nüüdseks on vabatahtlike kaadrivahetus väga suur ja tööjõudlus väike. Võimalikud lahendused probleemile Kuna organisiatsioon on nii edukas vaid tänu innukatele ja hästi motiveeritud vabatahtlikele, siis on ilmselgelt on parim lahendus probleemile vaadata uuesti üle vabatahtlike motiveerimisviisid ja nende koolitusviisid. Tuleb leida ja hoida vabatahtlikke, keda ei motiveeri vaid kallis majutus ja tore seltskond, vaid tuleb leida niiöelda isekaid vabatahtlikke, kes soovivad organisiatsioonilt saada vastu
ESIMESED ÜMBERKORRALDUSED. Pärast 1991. a. augustiputsi läks võim Venemaal demokraatlike poliitiliste jõudude kätte. Venemaa ees seisid suured ülesanded. Oli vaja luua demokraatia põhimõtetel toimiv riik ja turureegleid järgiv majandus, tekitada venelastes uus identiteet, korraldada ümber suhted Läänega ja leida endale koht maailmas. Esmaülesandeks kujunes nõukoguliku võimustruktuuri lammutamine. Kõigepealt keelustati NLKP tegevus ning ministeeriumides toimus ulatuslik kaadrivahetus. Uue majanduspoliitika raames lasti vabaks hinnad (1992), püüti juurutada vabakaubandust ning toimus ulatuslik erastamine. Nii loodeti lammutada senine riiklik majandusmehhanism ning tekitada arvukas eraomanikekiht, et üle minna läänelikule turumajandusele. Kuid kavandatud ümberkorraldused ei andnud loodetud tulemusi, mistõttu planeeritud kolmekordse hinnatõusu asemel tõusid hinnad tegelikult 10-12 korda. Ka teised ümberkorraldused ei andnud loodetud tulemusi. Elanikkonna
oli ilusti ette valmistatud. 26.juuni arreteeriti Kremlis Beria, seisati ka uus kurss ja uus rahvuspoliitika, mistõttu enam ei tulnud kõne alla ka Eesti ja Moldaavia otsuse vastu võtmine. Tegelikult juuli alguses ametlikult NLKP KK Presiidium tühistas ka Leedu, Lääne-Ukraina, Läti ja Valgevene otsused kui väärad, mis pidavat külvama segadust liiduvabariikiides. Hoolimata sellest, et otsust vastu ei võetud, suuresti ka Eestis käivitus juba protsess- siseministeeriumis toimus täielik kaadrivahetus, ka juhtkonna tasandil, minister vahetas välja sisuliselt kõik osakondade juhatajad ja tähtsamad tegelased- põhimõttel, et alati üksust juhatas Eesti nimega tšekist. Olukord oli selline, et kohati oli nii, et oli osakonna juhatajaks major, aga tema asetäitjaks oli polkovnik. Tavasituatsioonis polnud see absoluutselt võimalik sõjaväelise subordinatsiooni seisukohalt vaadatuna. Eestlastest kõrge aukraadiga tšekiste polnud kuskilt võtta
Kõigepealt Ukrainas, kus oli vastupanu suurim ja verisem; hiljem jõudis Baltikumi. o Keskvõim pidi rohkem tähelepanu pöörama kolhoosikorra/põllumajanduse turgutamisele. Aktuaalne just nendel aladel, mis liidetud 1939-1944, kus kolhoosikord oli alles funktsioneerima hakanud. Beria „uue rahvuspoliitika“ ellurakendamine Eestis: o Ümberkorraldused ja kaadrivahetus o Vastukajad EKP-s o Käbini versioon tollastest sündmustest o Vastupanuvastase võitluse taktika muutumine o Eesti otsuse ettevalmistamine Kõigepealt hakati uut poliitikat rakendama Ukrainas ja Leedus, seejärel Valgevenes ning Lätis ja viimaks ka Eestis ja Moldaavias. Viimase kahe riigi KK otsuseid ametlikult vastu ei jõutud võtta, kuna 26. juuli 1953. aastal arreteeriti Lavrenti Beria ning igasugune jätkuv tegevus seisati
omas keeles. Kremlisse saadeti eesti keelseid, leedu keelseid dokumente. Muudatusi hakati koheselt teostama, kõige pealt Ukrainas ja Leedus, kus vastupanu kõige tugevam oli, hiljem 1953 juunis võeti otsused vastu juba Valgevenes ja Lätis ning seejärel hakati ettevalmistama Eesti ja Moldaavia otsuseid. Statistiline materjal, kui palju metsavendi ja julgeoleku liikmeid oli tapetud. Beria "uue rahvuspoliitika" ellurakendamine Eestis: Ümberkorraldused ja kaadrivahetus siseministeeriumis. Vastukajad EKP-s. Käbini versioon tollastest sündmustest. Vastupanuvastase võitluse taktika muutumine. Eesti otsuse ettevalmistamine Kremlis. Beria arreteerimine ja "uue rahvuspoliitika". Peale seda kui L. Beria arreteeriti pandi ametisse uus NSVL proküröör, dokumentides oli juba kirjas, et mida L. Beria tegi halba NSV Liidule. Tänapäeval on säilinud 30 suurt kausta ülemkuulamis protsesside kohta, mis pole tänapäeval kättesaadavad
võimuvõitlus, kus peamiste tegelastena tulid esile Malenkov, Beria ja Hrustsov. Juhtfiguurid selgelt Malenkov ja Beria. Tegutseti uutes oludes - mitmeid ettevõtmisi tehti ühiselt, aga tegelikutl iga võimu pretentent püüdis oma positisoone tugevdada. Beria suunaks sai tegelemine liiduvabariikidega ehk nn uus rahvuspoliitika. Selle põhisisu on: senine üsna robustne repressiivne tegutsemine liiduvabariikides tuleb lõpetada tuleb läbi viia liiduvabariikides põhjalik kaadrivahetus, kusjuures selle eesmärgiks see, et juhtivatele kohtadele kohalikku päritolu inimesed tuleb juurutada liiduvabariikides asjaajamiskeelena kohalik keel e kohaliku keele kasutamine ei pidanud toimima ainult nendes ametiasutustes, mis vahetult inimestega kokku puutus, vaid asjaajamise keele muutumine kuni liiduvabariigi tipuni välja - valitsus, koosolekud, istungid pidid hakkama toimuma eesti keeles.
* alustab karmi kirjeldusega füüsilisest karistamisest isevalitsusliku monarhia ajal (liikmete rebimine kurjsategija kehast jne.) * 18. saj. keskel: karistuse objektiks saab keha asemel inimese hing, südametunnistus. Karistuse elemendid: 1) isolatsioon; 2) töö; 3) karistuse kohandamine mitte ainult kuritöö, vaid ka indiviidi järgi => karsistuse kanmisest saab pidev patukahetsus * kuulus näide: panoptikon . karistaja on nähtamatu, karistatav pidevalt nähtav * teises osas kiire kaadrivahetus: sõjavägi, kool, tehas: kuidas nendes institutsioonides drilliti inimese keha, et see töötaks ette nähtud reeglite järgi * kõik haakub samaaegse kapitalismi arenguga (tehasetöö jne), aga NB Foucault EI VÄIDA, et tegemist oleks olnud kapitalistide salasepitsusega. Diskursuse muutuse tagan pole mingit subjekti. - tegemist ühe osaga distsiplineerimise protsessist. Karistuse asemel on distsipliin ja enesekontroll, seaduse asemel administratiivsed reeglid
pole sellel aga suuremat tähtsust). Kallutussüsteemi toimel alustab kiir liikumist ekraani vasakust ülanurgast, liigub parempoolse ääreni, hüppab siis kustutatuna järgmise rea algusse vasakul jne. Joonisel on kujutatud 10 -nda rea kirjutushetk. Nende pildipunktide kohal, mis peavad olema kustunud, lülitatakse kiir lühiajaliselt välja. Kui kiir jõuab nii viimase rea lõppu ekraani paremas allnurgas, viiakse ta uuesti kustutatult ekraani algusse vasakul ülanurgas. See kaadrivahetus toimub tavaliselt sagedusega 50-75 korda sekundis ehk teisi öeldes on monitori kaadrilaotussagedus 50-75 Hz. Tüüpilise kuvari väliskuju on esitatud toodud joonisel. Selle põhiosad on elektronkiiretoru, ekraan, kallutussüsteem(hälvitus-), lahtimagneetimispool ja juhtimispaneel. 41 Kallutussüsteem koosneb reast elektronkiiretoru ümbritsevatest poolidest ja ta tagab elekt-