Nüüdisühiskond on tänapäeva arenenud ühiskond, see on kujunenud aastatega ja sellele eelnenud ühiskonnaetappide läbi. Erinevate ajalooliste sündmuste ja uuenduste põhjal on ühiskond jõudnud oma praegusesse etappi ja seda nimetamegi nüüdisühis- konnaks. Minu eluajal sündinud muutustest ühiskonnas võiks välja tuua infoühiskonna esilekerkimise. Teabe edastamise võimalused on tohutult avardunud tänu satelliit- ja kaabeltelevisioonile, mobiiltelefonidele ja internetile. Võimalusi tekib aina juurde ja hetkel ei näe ma infoühiskonna arengu piire. Infoühiskonnast arenes ka välja teadmusühiskond ehk siis eriti oluliseks muutusid teadus, uurimisasutused ja avastusteleiutiste rakendamine. Ühiskonnas on suhteliselt muutumatuna püsinud suurte vabrikute ja massitootmise kasutamine ehk siis tööstuslik tootmine. Mõtlen just viimastel aastatel kuna selle tarbeks mõeldud tehnoloogia on hetkel oma kõrgpunktis
Senisest olulisemaks muutus suutlikkus kiirelt hankida ja tdelda informatsiooni. Teave oli mjukas mitte ainult majanduskonkurentsis, vaid ka argielus. Inimesed tarbisid infot rohkem, sest nad olid haritumad ning teave muutus ha hlpsamini kttesaadavaks. Kuna info kujunes oluliseks kigis elusfrides, hakati arenenud postindustriaalset hiskonda nimetama ka infohiskonnaks. Teabe edastamise vimalused avardusid tnu satelliit- ja kaabeltelevisioonile, mobiiltelefonidele ja internetile. Tnapeval hsti tuntud lhend www annab hsti edasi phimttelist muutust info edastamisel. Teateid saab tnu arvutitele edastada sekundite jooksul le kogu maailma, mis muudab mbritseva hiskonna tajumist. Kui varasematel sajanditel hinnati hiskonda, lhtudes kriteeriumist siin, enne ja praegu, siis nd on vrdluskriteeriumiks praegu, siin ja seal. Kui varem krvutasid inimesed oma elatustaset vanavanemate omaga, siis praegu krvutavad nad seda eesktt endataoliste
tsentraliseeritum ja paremini koosklastatud kui tstushiskonnas. Tstushsikond kordineeris hsikonna poliitikat ja iguskorda. Postindustriaalses hiskonnas seisab riik ka majanduse arengu eest TEADMUSHISKOND Infot hakati rohkem tarbima, sest inimesed olid haritumad ja teavet ja kergemini ktte. Kuna info kujunes oluliseks kigis elusfrides, hakati arenenud postindustriaalset hiskonda nimetama INFOHISKONNAKS. Teabe edastamise vimalused avardusid tnud satelliit- ja kaabeltelevisioonile, mobiiltelefonidele ja internetile. Esialgu pandi rhk infotehnoloogia ja kommunikatsioonivahendite arendamisele, et info muutuks kergesti kttesaadavaks. Peagi aga taibati, et teave ei ole veel teadmine. Teadus, uurimisasutused ja avastusete-leiutiste rakendamine muutusid olulisemaks. Seda tpi hiskonda, kus infot majanduses ja poliitikas pidevalt ning oskuslikult kasutati nimetati TEADMUSHISKONNAKS. Teadmushiskond muudab samuti t iseloomu nagu eelnevad hiskonna tbid
planeerimisega. Teadmusühiskond - ühiskond, kus teadusuuringute tulemusi kasutatakse kõigis põhilistes elu valdkondades ehk majanduslikud, poliitilised jms otsused põhinevad teaduslikel uuringutel ja analüüsil Teadmusühiskonna eellaseks on infoühiskond, kus info on küll kõigile kättesaadav ja infotehnoloogiat kasutatakse kõikjal, kuid teadusuuringud ei ole otsuste tegemisel olulised. Kujunes tänu sateliit- ja kaabeltelevisioonile, mobiiltelefonidele ja internetile, mis muutsid info kiiresti ja kergesti kättesaadavaks. Olulisel kohal teadus, uurimisasutused, haritlaste rohkus ja teaduse rahastamine Oluline on loovus, oskus töötada meeskonnas ja rakendada oma teadmisi. Töölistelt oodatakse laiapõhjalist ettevalmistust ja põhioskusi, mida saab rakendada pidevalt muutuvates töö- ja konkurentsitingimustes. Siirdeühiskond - ühiskond, kus toimub üleminek ühelt valitsevalt süsteemilt teisele (totalitaarselt
Ühiskonna juures tähtsustatakse teaduse ja tehnoloogia osa majanduses. See ühiskond vajab haritud spetsialiste. Juhtimine on tsentaliseeritum ja paremini kooskõlastatud, inimeste elustiili muutus, masstootmine ja massikultuur (raadio, telekas jne) 4. iseloomusta põhjalikult infoühiskonda. oluline suutlikkus kiirelt hankida ja töödelda infot, teave pole mõjukas ainult majanduskonkurentsis vaid ka argielus. Teabe edastamise võimalused avardusid tänu satelliit- ja kaabeltelevisioonile, mobiilile ja internetile. WWW, teateid saab edastada sekunditega. Info kättesaadavus on massiline ja kerge. 5. iseloomusta põhjalikult teadmusühiskonda. Teadus, uurimisasutused ja avastuste-leiutiste rakendamine muutusid olulisteks, leiti, et paljud poliitilised ja majanduslikud otsused peaksid tuginema uuringutele ja teaduslikele analüüsidele. Infot kasutatakse majanduses ja poliitikas pidevalt ning oskuslikult
Kolmandaks trendiks, mis mõjutab kõikide ja iga riigi arengut, on info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) kasvav mõju. Need riigid, kus telefon, internet ja arvutid on jätkuvalt luksusasjad, jäävad sotsiaal-majanduslikus arengus üha rohkem maha. Täna räägitakse üha sagedamini digitaalsest lõhest, inforkastest ja infovaestest maadest. Digitaalne lõhe kujuneb nüüdisaegsetele digitaalsetele infovahenditele (arvutile, kiirele ja kvaliteetsele telefonisidele, satelliit- ja kaabeltelevisioonile) juurdepääsu omavate ning mitteomavate inimeste vahel. Suhtlusvahendite kiire levik ja uued leiutised suurendavad info kättesaadavust, kuid see ei toimu ühtmoodi kõikides maades. Tänapäeva maailmas on info üha tähtsam nii üldise haridustaseme tõstmisel kui ka majanduse konkurentsivõime ja valitsemise efektiivsuse suurendamisel. 2 Riigid ja identiteedid maailma mitmekesisuse kandjatena Rahvusriikide suveräänsuse küsimus
Senisest olulisemaks muutus suutlikkus kiirelt hankida ja töödelda informatsiooni. Teave oli mõjukas mitte ainult majanduskonkurentsis, vaid ka argielus. Inimesed tarbisid infot rohkem, sest nad olid haritumad ning teave muutus üha hõlpsamini kättesaadavaks. Kuna info kujunes oluliseks kõigis elusfäärides, hakati arenenud postindustriaalset ühiskonda nimetama ka infoühiskonnaks. Teabe edastamise võimalused avardusid tänu satelliit- ja kaabeltelevisioonile, mobiiltelefonidele ja internetile. Tänapäeval hästi tuntud lühend www (ingl world-wide web – ülemaailmne võrgend) annab hästi edasi põhimõttelist muutust info edastamisel. Teateid saab tänu arvutitele edastada sekundite jooksul üle kogu maailma, mis muudab ümbritseva ühiskonna tajumist. Kui varasematel sajanditel hinnati ühiskonda, lähtudes kriteeriumist „siin, enne ja praegu”, siis nüüd on võrdluskriteeriumiks „praegu, siin ja seal”. Kui varem
innovatsiooniga. Senisest olulisemaks muutus suutlikkus kiirelt hankida ja töödelda informatsiooni. Teave oli mõjukas mitte ainult majanduskonkurentsis, vaid ka argielus. Inimesed tarbisid infot rohkem, sest nad olid haritumad ning teave muutus üha hõlpsamini kättesaadavaks. Kuna info kujunes oluliseks kõigis elusfäärides, hakati arenenud postindustriaalset ühiskonda nimetama ka infoühiskonnaks. Teabe edastamise võimalused avardusid tänu satelliit- ja kaabeltelevisioonile, mobiiltelefonidele ja internetile. Tänapäeval hästi tuntud lühend www (ingl world-wide web ülemaailmne võrgend) annab hästi edasi põhimõttelist muutust info edastamisel. Teateid saab tänu arvutitele edastada sekundite jooksul üle kogu maailma, mis muudab ümbritseva ühiskonna tajumist. Kui varasematel sajanditel hinnati ühiskonda, lähtudes kriteeriumist ,,siin, enne ja praegu", siis nüüd on võrdluskriteeriumiks ,,praegu, siin ja seal"
Need riigid, kus telefon, internet ja arvutid on jätkuvalt luksusasjad, jäävad sotsiaalmajanduslikus arengus üha rohkem maha. Kui varem, külma sõja perioodil, ohustas maailma ideoloogiline lõhe, siis täna räägitakse üha sagedamini digitaalsest lõhest, inforikastest ja infovaestest maadest. Digitaalne lõhe kujuneb nüüdisaegsetele digitaalsetele infovahenditele (arvutile, kiirele ja kvaliteetsele telefonisidele, satelliit- ja kaabeltelevisioonile) juurdepääsu omavate ning mitteomavate inimeste vahel. Nn infovaesed on tihti vaesemad ka oma sissetulekute ja sotsiaalse kapitali (oskuste, suhtlusringi, kaasatuse) poolest. Viletsamad teadmised ja sissetulek ei võimalda omakorda elatustaset parandada või kasvõi maailmas ringi rännata. Nii kujuneb infotehnoloogilisest mahajäämusest omamoodi nõiaring, millest välja pääseda on väga raske. Suhtlusvahendite kiire levik ja uued leiutised suurendavad info kättesaadavust, kuid see ei
annaabi.ee 
