ClO + O Cl + O2 9.2 Katalüütiliste reaktsioonide mehhanism R P reaktsioonile oleks vimalik mehhanism katalüsaatori C osavtul järgmine: k1 R + C ==== RC (9.4a) k-1 k2 RC P + C (9.4b) I = RC oleks vaheprodukti tähis järgnevates kineetilistes vrrandites dc R k1c R cC k 1cI (9.5) dt dcI k1c R cC k 1cI k 2 cI (9.6) dt dc P k 2cI (9.7) dt Lisaks ülaltoodud vrranditele arvestame ka materjali bilansi tingimust katalüsaatori suhtes, mis jaguneb vaheprodukti ja katalüsaatori vahel:
* 0,5 * 780 = 612,61 N 2 = 61261g , = m = 61261 = 7,8 * 10 -3 h = 7,8 * 10 -3 = 10km mm 2 V V * 0,5 2 33. Nimetage materjali hapra purunemise tunnused. Purunemine toimub kiiresti, ootamatult. Enne purunemist pole deformatsioone näha või siis vähesel määral. 35. Kirjeldage metalli omadus 2000300= 300 MPa, selle nimetus. 37. Mida näitab tegur K1C = c=45 MPa m, selle nimetus? Pinge intensiivsusetegur K1C sõltub metalli plastsest deformatsioonist prao tipus ja sellega näitab prao, kui pingekontsentraatori võimet raadiuse suurenemiseks. 39. Mis omadus on külmhapruse lävi T50, selle määramine? Madaltemperatuursed omadused Sageli võetakse külmhapruseläveks temperatuur T50 s.o temperatuur, kus on pool kiulist ja pool teralise iseloomuga murdepinna osi.
liitreaktsioonid (keerulised reaktsioonid) kulgevad mitmes etapis. TÜ, Füüsikalise Keemia Instituut Keemia alused. Põhimõisted ja -seaduspärasused Keeruliste reaktsioonide tüübid. · pöörduv reaktsioon kulgeb nii otse- (päri-) kui ka pöörd- (vastas-)suunas: k 1 A+B D + E, v1 = k1c(A)c(B), v2 = k2c(D)c(E), k 2 reaktsiooni üldine kiirus v = v1 v2; kui v1 = v2, siis v = 0. · paralleelsed reaktsioonid samade lähteainetega toimub mitu erinevat reaktsiooni: A k 1 D; A k 2 E, v1 = k1c(A); v2 = k2c(A) , reaktsiooni üldine kiirus: v = v1 + v2 = c(k1 + k2) . · jada- ehk järjestikused (konsekutiivsed) reaktsioonid reaktsioon koosneb mitmest
2 Muutus tumedaks Saduste suunas 3 Muutus tumedaks Saduste suunas 4 Muutus Lähtainete helenemaks suunas Antud pöörduvat reaktsiooni jaoks FeCl3 + NH4SCN [FeNCS]Cl2 + NH4Cl : Vasakult paremale kulgneva reaktsiooni kiirus vastavalt massitoimeseadustele on avaldatav võrrandiga: v1 k1c FeCl3 c NH 4 SCN , kus c on aine kontsentratsioon Vastassunnas kulgeva reaktsiooni kiirus on vastavalt: v2 k 2 c( FeNCS ) Cl2 c NH 4Cl Kui otse- ja vastassuunas kulgevate reaktsioonide kiirused muutuvad võrdseks, siis tekkib tasakaalu olukord. Sel puhul v1 v 2 ja k1c FeCl3 c NH 4 SCN = k1 c( FeNCS ) Cl2 c NH 4Cl k 2 c( FeNCS ) Cl2 c NH 4Cl teisiti kirjutades saame . Tähistades
Reaktsiooni järke on põhimõtteliselt kolm (ka rohkem, aga see on ebatõenäoline et neli molekuli järsku omavahel reageerivad, ehk mängu tuleb reaktsiooni molekulaarsus kui palju molekule omavahel "suhtlevad", kui kaks, siis tegu on monomolekulaarse reaktsiooniga, kui kaks, siis bimolekulaarsega) I järku reaktsioonide võrrandid ja kiiruskonstandid selline reaktsiooni järk, milles reaktsiooni kiirus on võrdne aine algkontsentratsooniga, ehk -dC/dt = k1C0 1= k1C. II järku reaktsioonide võrrandid ja kiiruskonstandid - selline reaktsiooni järk, milles reaktsiooni kiirus on võrdeline substraadi algkontsentratsiooni ruuduga - -dC/dt = k2C0 2= k2 C2 . Kõigis neis järkudereaktsioonides on C0 substraadi algkontsentratsioon ja k-d vastavate reaktsioonide kiiruskonstandid . 2. Monosubstraatse ensüümireaktsiooni täielik ja lihtsustatud võrrand, kiiruskonstantide tähendus ja dimensioonid.
v=k); Na2CO3 + H2O NaHCO3 + NaOH (v=kc(Na2CO3), vee c on const, sest seda väga palju). * Reaktsiooni kineetika sôltub, reakt. järgust * [kI = 1/t(ln C0/Ct)]; C0 lähteainete c reakts. algul). [kII = 1/t(ln (C0-Ct)/(C0-Ct)]. III Reaktsiooni mehhanismid. Lihtreaktsioonid kulgevad ühes etapid ja lôpuni. Reakts. vôrrand vastab elementaaraktile. Liitreaktsioonid mitu etappi ja vôivad olla pöörduvad. Pöörduvad reaktsioonid: kulgevad üheaegselt môlemas suunas. N: A+B C+D; v1=k1c(A)c(B); v2=k2c(C)c(D); v(t)=v1-v2. Paralleelsed reaktsioonid: vôivad reageerida mitmel erineval viisil. N: 1) 4KClO3 (v1) 4KclO4 + KCl; 2) 2KClO3 (v2) 2KCl + 3O2; v = v1 + v2. Jadareaktsioonid: koosnevad mitmest järjestikkusest etapist. A(v1,k1) B(v2,k2) C D; v = v(kôige aeglasem staadium). N: 2N2O 2N2 + O2 = a) N2O N2 + O b) N2O + O N2 + O2. Ahelreaktsioonid: koosnevad väga paljudest korduvatest järjestikkustest etappidest: 1) Mittehargnevad e. lineaarsed. 2) Hargnevad (U235 reakts
2000000020d000000320a0b0000000100040000000000e601bd0020000500040000002d0100000300 00000000 9(12) .............................................. ............................................ KONTROLLTÖÖ Tallinn, 06.04.20101, nr II-K1C Kontrolltöö aines "Avalik õigus" II osa "Haldusõigus" (õpperühmad FS090 ja KS090) Lähteülesanne: Kontrolltöö eesmärk on anda üliõpilasele tagasisidet aine II osa "Haldusõigus" omandatud teadmiste ja oskuste osas ning hinnata üliõpilase valmisolekut jätkata aine omandamist. Kontrolltöö hõlmab haldusõiguse põhimõisteid (tundmine, kasutamine ja seostamine teiste mõistetega) ning instituute (eesmärk, regulatsioon ja menetlus)
kontsentratsioonidest. 0 0.järku reaktsioon reaktsiooni kiirus ei sõltu substraadi algkontsentratsioonidest dc/dt = k0c0 = k0. 1 1.järku reaktsioon reaktsiooni kiirus on võrdeline substraadi algkontsentratsiooniga dc/dt = k1c0 = k1c. 2 2.järku reaktsioon reaktsiooni kiirus on võrdeline substraadi algkontsentratsiooni ruuduga. dc/dt = k2c0 . 2. Monosubstraatse reaktsiooni kiiruse võrrand: E + S ES EP E + P | E + S ES E + P. Michaelis- [ ] Menten'i võrrand: . [ ]
Kui reageeriva aine kontsentratsioon on järjestikustel ajamomentidel t1 ja t2 vastavalt c1 ja c2, siis avaldub kontsentratsioonimuutuse keskmine kiirus v järgmiselt: V= (c2 - c1): (t2 - t1)Reaktsiooni molekulaarsus: -Väljendab reaktsiooni elementaaraktis osalevate molekulide arvu.Reaktsiooni järk: Reaktsiooni järku iseloomustab kontsentratsioonide astmenäitajate summa reaktsioonikiiruse kineetilistes võrrandites: I järku reaktsioon : v = k1c , II v = k2 c1 c2, Reaktsioonikiiruse olenevus kontsendratsioonist ja temperatuurist: *Pöörduva reaktsiooni korral väljendab kiiruse olenevust tasakaalukonstandi avaldis. *Ühesuunalise reaktsiooni kiirus on võrdeline reageerivate ainete kontsentratsioonide korrutisega. *temperatuuris olenevusest (võrdlusest) saab rääkida vaid siis, kui teised parameetrid ei muutu - Van't Hoffi reegel: temperatuuri tõusule 10 K vastab reaktsiooni kiiruse kasv 2-4 korda
alla 0,01 %. Tüüpiline termotöötlus on isotermkarastus 900 0C ja madalnoolutus 200 0C. Kahe kõrgtugeva terase omadused tuuakse allolevas tabelis 22.3. Näit Rmp tähendab tugevuspiiri, mis on saadud tõmbeteimikul praoga, so maksimaalselt terava pingekontsentraatoriga. Tabel 22.3 Kõrgtugevate teraste mehhaanilised omadused. Rm Rmp A Z KCU K1C Teras N/mm2 % MJ/m2 MPa/m 30XCHA 1850 1670 13 50 0,55 60 40 XCH3BA 2000 1200 11 43 0,45 45
Siseenergia vähenemisel kaotab materjal oma füüsilised omadused ja puruneb lõpuks. Prao käitumine oleneb sise- ja pinnaenergia omavahelise käitumise iseloomust. Pinge intensiivsuse tegur K iseloomustab pingete konsentratsiooni prao tipus (prao käitumine oleneb K suurusest). Kriitiline intensiivne tugevus Kc näitab kõige suuremat pinget ja prao suurust, mis ei põhjusta veel komposiidi purunemist. Kc min väärtust tähistatakse K1c, mis on purunemissitkuse näitaja ja iseloomustabmaterjali töökindlust. Sitkust tõstetakse 2 meetodil: a) takistatakse prao levikut kiudude valjatõmbamisega materjalist. b) Takistatakse prao levikut barjääri abil, milleks on maatriksi ja armatuuri vahelised üleminekupinnad. Suurt efekti annab ka armatuuri plastilisuse ja sitkuse tõstmine, eriti hapra materjaliga komposiidi korral. 20. Tseferriide ja flanelli kasutamine lennukitel.
annaabi.ee 
