Plaan – konspekt I osa 1. Eesmärk: Muusikainstrumentide tutvustamine, loovuse arendamine 2. Teema: Muusika, meloodia 3. Kellele: 4 tüdrukut ja 2 poissi, 6aastased, raske vaegnägemine 4. Koht: väikses ruumis 5. Aeg: Hommikul kl 9-9.30 6. Vahendid: a) muusikapala, b) viiul, c) flööt, d)kõristi, e)klaver, f)ksülofon, g) laul, h)väike trumm 7. Kordamine 8. Kasutamine, praktiline tegevus. Muusikapala kuulamine näidisena ning pillide katsumine, lapsed peavad ise proovima ja kuulama mis heli antud pill teeb. II osa 1. Tervitus, kontroll – 2 min 2. Uus teema: a) muusikapala (kuula ja tunneta) 3 min b) viiul (kuula heli, katsu, tunneta, proovi käsitled) 2 min c) flööt (kuula, proovi puhuda) 2 min d) kõristi (kuula, kõrista, proovi leida rütmitunnetust) 2min
AAFRIKLASTE PILLID: KORA MÄNGIJAD KÕRISTI (VALMISTATUD KUIVATATUD DJEMBE (DZEMBE) PÖIDLAKLAVER SUVIKÕRVITSAST) PÖIDLAKLAVERI MÄNGIMINE VAATA JA KUULA PÖIDLAKLAVERI HÄÄLT AADRESSIL: http://www.youtube.com/watch? v=4XD02oMHC5E DJEMBE JA TEISTE TRUMMIDE MÄNGU AGA SIIT: http://www.youtube.com/watch? v=f0bW94_VRZY&feature=related NÜÜD AGA VAATA KORA MÄNGU: http://www.youtube.com/watch?v=yu-liP_e0gc
00.283 Stats Lapsevaatlus Vaatlusprotokoll Vaatleja: Paula Luks Vaadeldav: Karl Vaadeldava vanus: 5 kuud Vaatluse koht: elutuba lapse vanemate kodus Vaatluse aeg: reede, 14 november, vahemik 10.00-10.45 Situatsioon: Alguses on laps vanema õe käes söögitoas, natukese aja pärast asetatakse elutuppa põrandale oma mänguasjade Inimesed: Laps, lapse vanem õde Keili ja vaatleja. Esemed: Põrandal olev tekk, lutipudel, kõristi, mängupall, pehmed mänguloomad (2 tk) Sündmused: 10.00 Laps ja õde istuvad köögitooli taga, laps näeb esimest korda vaatlejat. Alguses on uudshimuliku, kuid natuke segaduses ja hirmul näoga, seejärel keerab pea ruttu ära ja hakkab nutma. Õde rahustab ta maha ja laps keerab uuesti pea vaatleja poole. Kordub sama. Kolmandal korral laps enam nutma ei hakka, lihtsalt on natuke segaduses. Õde viib ta suurde tuppa põrandale oma teki ja mänguasjade juurde. 10
• Kasutatakse pentatoonilist helilaadi ja polürütmiat. • Enamus laulud esitatakse eeslaulja ja koori vahelduses. Tants • Aafrikas on tants tähtis kommunikatsioonivahend. • Tantsijad kasutavad žeste, maske, kostüüme, kehamaalinguid ning erinevaid visuaalseid vahendeid. • Põhiliigutused on tihtipeale lihtsad, rõhutatakse üksikuid kehaosi: ainult ülakeha, torsot või jalgu. Pillid • Kõnelev trumm • Kõristi • Pöidlaklaver • Kora • Ksülofon • https://www.youtube.com/watch? v=Qu20STvR1tQ&hd=1 Tänan kuulamast!
raamatud on spetsiaalselt beebidele tehtud. Heida tema kõrvale pikali ning vaadake koos raamatut. Laps näeb, kuidas sa lehekülgi pöörad ning talle ette loed. Juba vastsündinute puhul tasub raamatu lugemine end ära. Tunnetatavad mänguasjad: pehmet mänguasja, mis katsudes põriseb, krabiseb, kõliseb või muud moodi häält teeb, hakkab laps paari kuu pärast hindama. Juhuslikult kostvad helid aitavad tal mõista, mida kõike ta oma kätega teha saab. Randmekõristid: kinnita pehme kõristi lapse randme või pahkluu külge. Või pane jalga sokid, millesse on väikesed kõristid sisse kootud. Nende abil lõbustab beebi end käsi-jalgu liigutades ise. Randmekõristid: kinnita pehme kõristi lapse randme või pahkluu külge. Või pane jalga sokid, millesse on väikesed kõristid sisse kootud. Nende abil lõbustab beebi end käsi-jalgu liigutades ise. Musta, valget ja punast värvi lelud: kontrastsed lelud ja mänguvaibad stimuleerivad lapse
Rebase eluviis Rebane on öö ja hämariku loom, kuid häirimise puudumisel rohkem päevase eluviisiga. Kodupiirkond võib rebasel olla kuni 600ha. Rebane elutseb ühest isasest ja mitmest emasest koosnevates rühmades. Suhtlevad rebased häälitsuste teel. Eristatud on vähemalt 28 erinevat häält, mida nad suhtlemise käigus teevad. Nendest levinumad on iseloomulik `'auh-auh-auh'' klähvimine, samuti ka läbilõikav kiljumine nn. rebasekisa. Lähikontaktis aga väljendab kõristi helile sarnanev tärisev hääl agresiivsust ja kaeblik vingumine alistumist. Ka kehakeel on omal kohal. Suhtluseks kasutatakse nii kõrvu, suud, saba kui ka kogu keha. Ägeda konflikti puhul võivad rebased ka tagakäppadele tõusta ja tõugelda teineteisele vastu õlgu. Territooriumi märgistatkse uriini ja väljaheidetega, mis jäetakse nähtavatele kohtadele. Rebase elupaik Rebane on väga kohanemisvõimeline ja võib elada põhimõtteliselt kus tahes, kuid siiski
· Tähtis pill HARF väljendas elu rõõmu, nikedatud püha lille lootose kujuliseks · Olulised olid templi laulikud o Umbes 1500 eKr olid naised templi muusikud · Muusika oli alguses meeleline, pidulik, väärikas o Teiste rahvaste mõjul (aasia) muutub muusika elavamaks ja rütmilisemaks o Mitmed seni kasutuses olnud pillid visati Aasia mõjul (reformiga) templist välja. Alles jäi vaid SISTRUM viljakus jumala Isise auks (kõristi) · Kasutati veel FLÖÖTI, VILEPILLE, HARF o Pillid olid jumalate ülistamiseks, neid ülistati lauluga ning muusika saatel tantsiti · Templi koolis õpetati laulu, pillimängu o Mängiti LAUTOT ja LÜÜRAT · Palju lauldi kodus oluline osa muusikal olid ka matuse rongkäigul ja muudes kohtades · Flööt · Keelpillid o Lauto armastatud pill (renessanssi ajastu lõpus), raske häälestada, palju muudeti o Lüüra muusikute sümbol
abil, siis nüüd mõtleb ta olukorra enne tegutsemist läbi. Lapsel tekkib võime imiteerida puuduvat objekti või mingit minevikusündmust. Nii tahab ta proovida, mis tunne on teha seda, mida teevad teised, ning aru saada, mille poolest ta teistest inimestest erineb või nendega sarnaneb. Oma mänguasju teistele pakkudes kutsub ta neid mängima. Järelimmiteerimise oskus avaldis lapsel näiteks siis, kui ta kapilt kõristi võttis ja sellega rääkima hakkas. Seda oli tõesti vahva vaadata, sest laps immiteeris helistamist nivõrdi tõetruut:, mängis häälega ning tegi erinevaid zeste. Selle tunni jooksul ei rääkinud toasviibijaist keegi telefoniga ning seega oli Käku telefonirääkimise mõnest varasemast korrast meelde jätnud. Mänguasju pakkus ta teistele alalõpmata, ilmselt sooviga nendega mängida. · Kui laps ronib kellelegi sülle ja seab ennast seal sisse, tähendab see seda, et lapsel on
panna. Headeks kordamine. Üllatusmomendi olemasolu (üllatust peitev mänguasi). mänguasjadeks selles Tähtis osa mängus on vastastikusel matkimisel (üksteise näoilmete ja liigutuste jäljendamine) viib nn andmis- ja võtmismängudeni. vanuses on ka kõristi, Laps hakkab algatama mängu ja vestlust ise. Laps soovib vurr, , üllatust peitev mängudesse vaheldust ootamatused tuttavas mängus. Automaatne lelu, klotsid, teiste matkimine muutub nüüd tahtlikuks. Laps suudab haarata mängu
eluaastani), Preoperatsionaalne (kuni 7. eluaastani), Konkreetsed operatsioonid (7.-12. eluaastat), Formaalsed operatsioonid (alates 12. eluaastast). Piaget väitel koosneb sensomotoorsel perioodil kogu imiku maailm tema enda aistingutest. Kui imik vaatab kõristit, on see seetõttu teadlik sellest, et ta seda vaatab, kuuid tal puudub arusaam küristist jäävast iseseisvast objektist. Kui imik pilgu kõristilt ära pöörab (ega seega näe enam seda) – lõpetab kõristi oma eksistentsi. Seda mida imik ei näe – polegi olemas. Samuti imukul puudub arusaam objekti jäävusest – arusaamine sellest, et objektide olemasolu ei sõlu selleest, milline on parajasti meie sensoorne või motoorne suhe nendega. Piaget järgi on sensomotoorse perioodi suuurim saavutus jõudmine arusaamale, et objektid eksisteerivad iseseisvalt; Need on olemas isegi siis, kui neid pole käeulatuses, nähtavad, kuuldavad ega kombitavad.
Võib-olla tahab ta puhata või mängida mõnda teist mängu. KÕRISTIMÄNG · Hoia kõristit lapse ees ja raputa seda tasakesi. · Kõristit raputades laula mõnda laulukest, näiteks: "Kõrra-kõrra kõrinal, vurra-vurra vurinal." · Kui oled kindel, et laps jälgib kõristit, liiguta seda aeglaselt ühele poole ja korda laulu. · Liigu kõristit raputades toas ringi ning jälgi, kas laps keerab pea heli suunas. · Anna kõristi lapsele ja korda laulu. · Imikud armastavad laulmist. Rääkima õppides üritavad nad kuuldud hääli imiteerida. 11 UURINGUTE ANDMETEL areneb väikelapse aju tänu tagasisidele ümbruskonnast. Aju täiustub saadud kogemuste kaudu. Pildi ja heli kombinatsioon aitab imikul seoseid luua. TEGEVUSE JÄLGIMINE · Imiku nägemise ja kuulmise arendamiseks tee erinevaid näoilmeid ja häälitsusi. · Mõned ideed:
kogemust (selle poole haridussüsteem püüdlebki). Kogu eesmärgistatud inimkäitumine jaotub tegevusteks. Tegevusi eristavad üksteisest motiivid, mis tulenevad inimese tarvetest. Esialgu on tarbed bioloogilised (süüa, juua, hingata jne.). Kuid juba paari kuu vanuses ilmneb vajadus suhelda ning varsti ka vajadus uute muljete järele ehk tunnetusvajadus. Kui vajadus seostub mingite konkreetsete esemetega (nt kõristi), nähtustega, isikutega jne., hakkavadki kujunema motiivid (objekt omandab lapse jaoks tähenduse). Kõik käitumisaktid kokku, mis on seotud ühe motiivi rahuldamisega, moodustavadki ühe tegevuse. Väliselt samalaadne tegevus võib olla psühholoogiliselt täiesti erinev, s.t. esile kutsutud erinevatest motiividest. Nt lapsed mängivad lotot. Võimalikud motiivid võiksid olla: mängu protsess, soov võita pilte, konfliktide ootus mängijate vahel, olla kõige parem jne
haaramine ja saavutasid lapsed normaalse arengutaseme. joonistamine. Enamus vastsündinuid saavad selili lamades keerata oma pead küljelt küljele. 23 elukuu jooksul hakkavad imikud pead järjest kõrgemale tõstma ja 4ndaks elukuuks hoiavad pead. Kolme kuuselt suudab 93 enamus imikuid haarata kõristi järele, järgnevalt hakkavad nad haarama esemeid ühe käega ning ümber paigutama neid teise kätte. 14kuuselt suudab laps ehitada kahest kuubikust torni ning 3 kuud enne kolmandat sünnipäeva oskab laps joonistada ringi. Laps suudab istuda ilma toeta 56 elukuul. 6kuune hakkab harrastama nö. "karukõndi" (käedjalad puudutavad maapinda, keha üles surutud). Umbes 10 kuuselt, pärast visa
annaabi.ee 
