himu, vihkamine, uhkus, nõmedus ja väärvaated. ¤ Virgumise koostisosad - meetutusvõime, seadmuste uurimine, tarmukus, rõõm, usaldamineeee, keskendumine ja võrdne suhtumine kõigisse. Väärikas e arhat - tema teod ei kanna enam ei positiivseid ega negatiivseid vilju. Dhammapada osad: 1. Paarid 2. Hoolivus 3. Meel 4. Lill 5. Rumal 6. Tark 7. Väärikas 8. Tuhat 9. Patt 10. Vägivald 11. Vanadus 12. Ise 13. Maailm 14. Virgunu 15. Õnn 16. Meeldiv 17. Viha 18. Kõnts 19. Seadmuse järgija 20. Tee 21. Mitmesugust 22 Põrgu 23 Elevant 24 Janu 25 Munk 26 Vaimulik
ükskõik, millist teost. Heaks näiteks on Kaur Kenderi „Untitled 12“, mis on tõeliselt tülgastav jutustus. Võrreldes tänapäevast ja aastatetagust kunsti on see muutnud väga palju. Koomik Seth Macfarlane on öelnud: „Mis erinevus on kunstil ja pornograafial... valitsuse luba!“ Kunstil ei ole piire, tehakse ükskõik mida. Kunstnikud oleksid nõus ka lavale pornograafiat tegema minema kui vaid tähelepanu saaks. Näiteks palju kõneainet saanud hiljutine lavastus „Kõnts“. Seal on väga palju pornograafilisi stseene. Arvustajad on selle tembeldanud häbimärgiks Eesti kunstis. Tahes-tahtmata tekib tunne, et kunstiinimesed on valmis tegema ükskõik mida, et saada publiku tähelepanu, ükskõik, kas heast või halvast vaatevinklist. Kunstil peaksid olema selged piirid, sest kui seda vaadata, peaksid tekkima meeldivad emotsioonid, mitte tülgastavad. Kui lugeda ka kunstiks seda, kuidas Fideelia-Signe Roots protestis naiste õigusi jalutades palja ülakehaga
taas segad elu salalahu, Ei kaja vastukaja kimedust. sa enam endasse ei mahu: sus kääring, pakitsus ja kerk. Ta varivaikselt astub sulgund-tõrges. Pilk sissepoole - silmad kaugel kõrges. Kui rõõmulik su vetevääne, Maa kuum ta sammest. Ülal külmad tähed. kui lahti kargab nire sõlm! Siin juurdevool, sääl ärakääne, Mu vastaspoolne teisik, kuhu lähed?... kaob piimauttu kõnts ja jääne Ees sünge valvur langetamas piiki: ja vahukirme rajahõlm. võid astuda - võid jääda Nimetuse riiki. Sa imetasid rohu rakku: juur sitkus, pingul kõrte siid. Ei isemeelt, ei vastuhakku, kõik hargneb, püüdleb määrat jakku - mis ühte kuulub, ühte viid. Mis sügisel su sülle kukkus, kõik korjas sinu käsi soe; mis üle jäi, mis muidu hukkus - su hingeaurus vaikselt tukkus: nüüd lõid sa surmast - elukoe.
olnud ja hiljem lahku läinud). 8. Peatükk Sovhoosis Päev läbi rahmeldas Aleksandr Semjonovit´s (Rokk) pannes kambreid üles. Järgmisel päeval ilmusid kolm kasti, kuhu oli peale kirjutatud "ettevaatust, munad!" Munad tõdeti olevat küllalkt suured kohalikega võrreldes, kuid selle põhjuseks arvati et see saksa sort on. Lisaks märkas Aleksandr, et munad kuidagi kahtlaselt mustad/räpased on. Ta helistas Persikovile, kes arvas et see kõnts ei saa muud olla kui kuivanud väljaheited vms, kuid pesta neid küll poleks vaja. (Raamatu lõpu poole selgub, et neil tegelikult oli muster peal, sest need ei olnud üldse kanamunad) Persikov omaette Ivanoviga: ei tea missugused need kanad välja tulevad,kas nad paljunemisvõimelised on, kas nad jalgugi alla võtavad, või surevad kohe paari päeva jooksul. jnejne. arutasid ivanoviga, kas nad said skafandrid ja kiivrid kätte, kas gaas toimis
Riimitüübid silpide arvu ja rõhuasetuse järgi · Meesriim: keel/ meel · Naisriim: aktus/ kaktus · Daktülriim: purustas/ turustas · Hüperdaktülriimid (lõhnadega/ kõhnadega jne) Riimitüübid paigutuse järgi · Paarisriim: aabb · Süliriim: abba · Ristriim: abab · Lausriim: aaaa · Segariim Riimitüübid foneemikoostise järgi · Täisriim (suurt/ juurt) · Irdriim (päev/ käed; kõnts/ tönts; Hiina/ piinad; und/ tund) Stroofid · Ballaad: abab bc cdcd · Triolett: abaaabab (1 = 4, 7; 2=8) · Rondell (1,2 =7, 8; 1. värss kordub lõpus, 13. või 14.värsina) · Rondoo (12-15 värssi, 3 stroofi, 2 riimi) · Sonett: abba abba cde cde (cdc cdc), abab cdcd efef gg 7.Kirjanduse sotsioloogia- kirjandust uuritakse ühiskondliku-sotsiaalse nähtusena Retseptsiooni uurimine- teksti muutliku osa uurimine //Teksti muutlik osa on lugejate
Hiietark Ülgas tulles posite juurde pahandama nende täi pärast. „Oleks tõesti parem, kui sa mind kuulda võtaks, selle asemel et sõbrustada liiga palju inimahvide ja madudega, kes on küll meie vennad, aga siiski hoopis teisest tõust.“(lk64) Ülgas tahab, et Leeme terve pere hundiakrja ohvrideks toob järve rahu rikkumise pärast. „Mulle meeldib väga metsas elada, aga võib-olla peaksime tõesti külla kolima nagu teised. Metsa on alles jäänud ainult kõige hullem kõnts.“(lk81) Leeme emale peale seda kui eelmise õhtul onu Vootele keeldus Ülgasele hunte ohverdamast ja soovitas koju minna ning rahuneda. „...millegipärast ei tulnud võimalus, et hundid on ussisõnade abil magama uinutatud, neile pähegi. See oli veider.“(lk93) Leeme õpetas koos Pärtliga Hiiele ussisõna, et 100 ulguvat koera keda vaene Hiie toitma peab magama panna. Suured mehed aga ei suutnud imestada ja murda küsimust miks üleöö hundid järsku nii uimaseks said.
12. Riim. Stroofika Riim seob värsskõnet. Riimid: 1. silpide arvu ja rõhuasetuse järgi: meesriim (keel/meel), naisriim (aktus/kaktus), daktülriim (purustas/turustas), hüperdaktülriim 2. paigutuse järgi: paarisriim aabb, süliriim abba, ristriim abab, lausriim aaa, segariim 22 3. foneemkoostise järgi: täisriim (piits/patriits), irdriim (päev/käed, kõnts/tönts, Hiina/piinad, und/tund), liht- ja liitriimid (päikesehelk/telk, ust/sisustust). Stroofika on värsiõpetuse osa, mis uurib värsside grupeerimist. 1. luuletus võib koosneda ühestainsast värsist monostihhon 2. luuletus võib koosneda ainult ühest värsigrupist. Kui selle ehitus vastab stroofi tunnustele, kõneleme monostroofilisest luuletusest, kui mitte, siis kas pseudostroofist või salmideta luuletusest. 3
institutsioone. 1919 oli surnud KTK I juht Jakob Sverdlov. Uueks KTK juhiks sai Kalinin- asutuse roll ka vähenes. Enamlaste partei kasvas jätkuvalt. 1921 alguseks oli kommuniste juba üle 750 000. Parteiline juhtivus kohalike Nõukogude üle. Partei kasv oli toimunud läbi lihttööliste ja kehvikute. Reeglina olid nad väga haritud. 90% inimestest oli algharidus. Revolutsioonilised loosungid, aga ka käsud. Parteiga oli liitunud ka „karjäristlik kõnts“ (ei huvitanud ideoloogia, olid isiklikud kaalutlused). Kodusõja ajal polnud rahval võimalust tegutseda, aga pärast kodusõja lõppu ärkasid kohalikul tasandil ka teised endised parteid (eelkõige vasakpoolsed). Nende nõudmisteks olid: turumajandus tagasi, sotsialistlike parteide koalitsioon, kodanikuõigused tagasi (eriti valimisõigus). Suurim väljend sellele 1921 alguses puhkenud Kroonlinna mäss (ajendiks Peterburi linnavõimude tegu). 19
annaabi.ee 
