Nõukogude valitsuse eesmärk oli eelkõige inimeste võrdsustamine nii liiduvabariigisiseselt, kui –vaheliselt. Kahjuks ei saadud aru, et halba võiks heaks muuta, mitte vastupidi, isegi siis, kui halb on selges ülekaalus. Plaanimajandus välistas paindliku arengu. See tähendab, et madalseisus sunniti plaani täitma mistahes vahenditega ning siis, kui võiks toimuda hüppeline areng, olid inimesed survest väsinud (eelkõige ideoloogilisest survest, mis pikapeale juuris välja ettevõtlikud inimesed ja surus maha igasuguse potentsiaalse ettevõtlikkuse ülejäänutes) ning ei edendanud majandust. Liit sundis ka edendama sõjatööstust, mistõttu tarbekaupade tootmine jäi puudulikuks ja tekitas töörahvale probleeme isiklikus elus. Probleemid kurnavad inimest ja väsinuna ei saa head tööd teha. Eesti NSV-s toimus ulatuslik venestamine siis, kui Karl Vaino võimule sai.
Andres uskus oma jõusse ning ei võtnud Pearut algul tõsiselt. Tulles Vargamäele oli Andres väga lahtine inimene, kuid kui suri Krõõt ja selgus, et Pearu on jonnakuses sama visa kui Andres töös, siis algas tema karmistumine. Andreses oli küllalt leidlikkust, et Pearut kohtus ja kõrtsis lüüa naabrimehe oma võtetega. Kuid ka Andres tegi vigu, mida ta parandada enam ei osanud Mari peresse kutsumine. Ta juuris küll välja puu, mille otsa Juss end poos, aga Jussi vari jääb endiselt Vargamäele, kust kaob elurõõm. Kõige selle tulemusena hakkab Andres otsima lohutust piiblist, kuid muutub seejärel veelgi kurjemaks ja enesessetõmbunumaks. Hävitavalt mõjub Andresesse laste põgenemine Vargamäelt. Andrese vastand Pearu on kogu oma elu elanud Vargamäel. Seega on Pearu ilma jäetud loova tegevuse vajadusest tema isa ehitas üles kogu Tagapere. Oma
Seal õpetas ta eesti soost koolmeistreid, kes edaspidi hakkasid talurahvast õpetama. 1632. aastal asutati Tartu ülikool, mille eestvedajaks oli Gustav II Adolf. 1637. aastal koostas Heinrich Stahl esimese eesti keele grammatika reeglistiku. Rootsi aja Eesti linnade arhitektuuris võimutses Euroopas valdavaks saanud barokk, mis oma olemuselt oli väga uhke ning silmapaistev. Talupojakultuur arenes väga aeglaselt ning traditsioone anti edasi põlvest põlve. Samas juuris luteri kirik eestlastest välja muinasusundi, mis mõjutas inimeste suhtumist erinevatesse asjadesse. Rootsi aeg muutis eestlaste mõtteviisi ning arendas kultuuri. Rootsi aega peetakse üleminekuajaks. Sel ajal vahetus Eesti aladel keskaeg uusaja vastu. Eestlaste tõekspidamised ja väärtushinnangud muutusid. Rootsi aeg oli eestlaste jaoks hea kuna sel ajal kasvas rahvaarv, majandus ja
Pandi alus Eesti kirjakeele- ja haridussüsteemile. B.G Forselius asutas Piiskopmõisa seminari, mille eesmärgiks oli koolitada koolmeistreid, et need omakorda hariksid talurahvast. Samuti asutati 1632. aastal Tartu Ülikool. H.Stahl koostas 1637. aastal eesti keele grammatika, mille sisu seisnes eesti keele kohandamisega saksa keele reeglistikuga. Rootsi ajal sai Euroopas valdavaks uus stiil barokk. Talupojad andsid traditsioone edasi põlvest põlve. Samas luteri usk juuris eestlastest välja muinasusundu. Rootsi aeg mõjutas väga palju Eesti kultuurielu nind inimeste mentaliteeti. Rootsi aeg tõi eestlastele kaasa palju olulisid muutusi. Tähtsamateks võib neist pidada kohtusüsteemi ümberkorraldamist ja haldusjaotuste väljakujunemist. Veel pandi põhi haridussüsteemile ning ilmusid esimesed eesti keele grammatika raamatud. Rootsi ajal suurenes rahvastik, oluliselt muutus talupogeade elu, samuti majandus ja kultuur Eestis.
alusel. Esimese eesti grammatikaõpiku koostas H. Stahl ja see ilmus 1637. Keeleküsimustes üksmeele saavutamiseks korraldati kaks piiblikonverentsi, millel aga üksmeelele ei jõutudki. 1686. andsid Verginiused välja ,,Wastse Testamendi" st evangeeliumid. 1693. avaldas J. Hornung esimese tallinnamurdelise rahvakeelel põhineva grammatika ja võttis kasutusele uue kirjaviisi, mis jäi püsima pooleteiseks sajandiks. *Nõiaprotsessid Luteri kirik juuris karmilt välja rahvausku, paganlikke ja katolikuaegseid uskumusi ja kombeid. Kirikule oli antud hariduse, propaganda ja elanikkonna üle arve pidamise alal ametiasutuste ülesanded. Kõiki teisi usutunnistusi kiusati kurjalt taga. Kirikus käimine ja kirikumaksude maksmine olid rangelt kohustuslikud. Nõidumises süüdistati paljusid posijaid ja rahvaarste. Röövimine, vargused, pussitamised, mitmenaisepidamine, mõrvad ja vägistamised olid igapäevased asjad. 17. saj
Näide lk 54-55. Jürka palus, et Maia maetakse surnuaial. Pisarad veenavad kirikuõpetajat. Näide lk 124-125. Pastor- kuulas alati Jürka ära, kuid sisimas siiski tema juttu uskuma ei jäänud. Ta oli abivalmis ning arukas mees. Ta aitas tihtipeale Jürkat ning andis inimestele head nõu. 5. Jürka jõud, töökus, hoolivus,lihtsameelsus, usk. "Nõnda, siis Jürka vireles..." Näide lk 93. (Usk, töökus) "Ja jürka töötas. Ta kaevas kraavi, juuris puid, raius mättaid, lõhkus" Näide lk 104- lk 109 (Töökus) Antsu läbi õndsaks. Näide lk 111.( Usk, lihtsameelsus.) "Sa annaksid aina kõik Antsule." Näide lk 113. (Hoolivus, töökus.) Kraavide kaevamine.- " Jürkale nagu ei tulnud enam pähegi, et Põrgupõhja pole ammugi enam tema oma, vaid kuulub Antsule. Uuu hooga hakkas ta tööle, nagu askeldaks ta päriseks ostetud maalapil....." Näide lk 156.(Töökus) Jürka hoolitseb Riia eest
sest nad on patused, mari ja andres jutustava opetajaga pattudest ja nende pohjustest, toimuvad pulmad, tekib tyli kutsumata kylalistega, mari leiab laulu misparast tyli tekkis, andresele sellest ei raagi 23. (199) Andres nukrutseb et Mari enam roomus pole, saab teada er pearu tellis selle laulu, sai teada et Maril see alles, andres tahtis marile kallale minna et ta laulu ei andnud, 24. (205) Andres tahab saunatadiga raakida, juuris Jussi puu valja, Madis kakleb naisega sest too raakis liiga palju, mari synnitas poja, 25. (211) lastega oli koik hasti, ainult indrek pillis, jalle oli palju tood vaja teha sest karjad suurenesid,pearu ja andres voistlesid kortsis rahaga aga andres kavaldas pearu yle 26. (223) jalle raske tootegemine, alustati ehitusega, lapsed vahetavad omavahel saepuru ja leiba aga poisid vastu ei anna, mari sai teada ja ei pahandanud, aega oli vahe ja osade toodega
htm 13. http://www.viridiandesign.org/images/Ensco64.jpg 14. http://www.postimees.ee/220206/esileht/192894_1.php Jüri oli Mõisas, aga eemal Anne Veskis Loopis Uuno Evet Kividega. Samal ajal kui Rein Langil oli, läks Jaan omapead Krossi sõitma, sinna põllu peale, kus Ellen Niitis. Eemalt Võsast filmis Peeter, kuidas Tõnu Karguga tuli, Kalevi Kruus käes ja jõi Hillari Kohvi. Tõnis Mäe otsas Noolis Erki Reeta Linnast. Anu läks Jaani Kirsipuud Saagima ja Mart Juuris Jüri Tamme välja, hiljem Meelis Ladus kõik riita. Kui Maarja-Liis oli Ilusaks joodud, julges ka Marju Kuudist välja tulla. Siim Kallas selle peale juurde, kui Rein hõiskas, et Ot*s*asson. Kui Mart tuli uue Laariga, oli Lennartil Meri juba põlvini. Pidu oli täies hoos-Virge Naeris, Tõnu Kilkas ja Anu Sääris edasi-tagasi. Aga Maria tahtis, et teda Rahule jäetaks ja andis Henrile Laksu vastu pead. Heiti Hääletas Mardi poole Sallu, sest Heli oli Läätsed ära kaotanud
Pearut. Andres uskus oma jõusse ning ei võtnud Pearut algul tõsiselt. Tulles Vargamäele oli Andres väga lahtine inimene, kuid kui suri Krõõt ja selgus, et Pearu on jonnakuses sama visa kui Andres töös, siis algas tema karmistumine. Andreses oli küllalt leidlikkust, et Pearut kohtus ja kõrtsis lüüa naabrimehe oma võtetega. Kuid ka Andres tegi vigu, mida ta parandada enam ei osanud Mari peresse kutsumine. Ta juuris küll välja puu, mille otsa Juss end poos, aga Jussi vari jääb endiselt Vargamäele, kust kaob elurõõm. Kõige selle tulemusena hakkab Andres otsima lohutust piiblist, kuid muutub seejärel veelgi kurjemaks ja enesessetõmbunumaks. Hävitavalt mõjub Andresesse laste põgenemine Vargamäelt. Andrese vastand Pearu on kogu oma elu elanud Vargamäel. Seega on Pearu ilma jäetud loova tegevuse vajadusest tema isa ehitas üles kogu Tagapere. Oma
raskusi, samuti nagu ei tundnud ta veel Pearut. Andres uskus oma jõusse ning ei võtnud Pearut algul tõsiselt. Tulles Vargamäele oli Andres väga lahtine inimene, kuid kui suri Krõõt ja selgus, et Pearu on jonnakuses sama visa kui Andres töös, siis algas tema karmistumine. Andreses oli küllalt leidlikkust, et Pearut kohtus ja kõrtsis lüüa naabrimehe oma võtetega. Kuid ka Andres tegi vigu, mida ta parandada enam ei osanud Mari peresse kutsumine. Ta juuris küll välja puu, mille otsa Juss end poos, aga Jussi vari jääb endiselt Vargamäele, kust kaob elurõõm. Kõige selle tulemusena hakkab Andres otsima lohutust piiblist, kuid muutub seejärel veelgi kurjemaks ja enesessetõmbunumaks. Hävitavalt mõjub Andresesse laste põgenemine Vargamäelt. Andrese vastand Pearu on kogu oma elu elanud Vargamäel. Seega on Pearu ilma jäetud loova tegevuse vajadusest tema isa ehitas üles kogu Tagapere. Oma südames ta polegi nii kuri ja õel, vaid
annaabi.ee 
