..6 aastat). Kultuuride väärtus eelviljana: 1. Head eelviljad: rühvelkultuurid (kartul, mais, söödajuurviljad, köögiviljad), eriti need, mida intensiivse kasvuaegse vaheltharimise kõrval väetatakse ka orgaaniliste väetistega. 2. Keskmise väärtusega eelviljad: üheaastased liblikõielised kultuurid (hernes, vikk, põlduba), teraviljade ja liblikõieliste segukülvid, raps ja rüps. 3. Halvad eelviljad: teraviljad (eriti suviteraviljad), sest nende juureeritiste ja taimeosade laguproduktide negatiivne mõju on suur ja pidurdab kõige rohkem just teraviljade kasvu ja arengut. Külvikorra koostamise lähtealusteks olekski: 1. Kesksel kohal on liblikõielised heintaimed. 2. Väga hea umbrohtude allasuruja on ristiku ja kõrreliste segu, võimaldab jagu saada ohakast. 3. Kaer allakülvina liblikõielistega surub alla orasheina. 4. Talirukkil on kõige tugevam allasuruv mõju paljudele umbrohtudele, kaasa arvatud tuulekaerale. 5
Head eelviljad: a) rühvelkutuurid- Nt kartul, köögiviljad - need, mida harime vahelt. b) mitmeaastased heintaimed- lutsern, ristik, põldhein. Mulda jääb rohkem org ainet kui ära viiakse c) puhas/mustkesa- kui umbrohust lahti ei saa, siis kasutatakse seda keskmise eelviljad: a) üheaastased liblikõielised - hernes, põlduba b) raps/rüps c) liblikõieliste ja teravilja segakülvid halvad eelvilajd: a) teraviljad, sest nende juureeritiste ja taimeosade laguproduktide negatiivne mõju on suur 37. Kultuuride iseendale järgnevuse taluvus. A) iseendale järgnevust taluvad kultuurid- võib ühel ja samal kohal kasvatada mitu aastat järjest, ilma, et saaks oluliselt väheneks. Nt mais, kanep, kõrrelised, heintaimed. Tingmisi ka kartul ja talirukis. B) Iseendale järgnevust halvasti taluvad kultuurid- annavad mitu aastat samal kohal kasvatades tunduvalt vähem saaki nt teraviljad
(näit. languse suunas). Soovitav on korraldada katse vähemalt kolmes korduses. Mulla keemiline analüüs Põhineb mullas olevate taimede poolt omastatavate toitainete sisalduse määramisel laboratooriumis. Määramine toimub kahes etapis: Mullaleotise valmistamine Võetakse ettevalmistatud (läbi 2 mm sõela sõelutud) mulda ja lahustit ette nähtud vahekorras. Nõrga kontsentratsiooniga happelisi lahuseid või happelisi puhverlahuseid et imiteerida toitainete omastamise mehhanismi (juureeritiste ja teiste ainete mõju toitainete lahustuvusele). Loksutamine, vajadusel seismine ja filtreerimine vastavalt kasutatavale metoodikale. • Egnér-Riehmi ehk nn kaltsiumlaktaatmeetod (DL) – fosfor ja kaalium. • Egnér-Riehmi-Domingo atsetaat-laktaatmeetod (AL) – Ca, Mg • Kirsanov, Mehlich 1, Mehlich 3 jt. Mullaleotisest ehk väljatõmbest toitainete kvantitatiivne määramine • Fosfor – kolorimeetriliselt (spektrofoto-meetriliselt) sinise kompleksühendina.
kasvuaegse vaheltharimise kõrval väetatakse ka orgaaniliste väetistega (sõnnik, kompostid jms.); b) mitmeaastased heintaimed (põldhein, karjamaa, kultuurniit jt.), ristikud, lutsern, lupiinid jt.; c) puhas- e. mustkesa 2. Keskmise väärtusega eelviljad on: a) üheaastased liblikõielised kultuurid (hernes, vikk, põlduba jt.) ja b) liblikõieliste ja teraviljade segukülvid ning c) raps ja rüps. 3. Halvad eelviljad on teraviljad (eriti suviteraviljad), sest nende juureeritiste ja taimeosade laguproduktide negatiivne mõju on suur ja pidurdab kõige rohkem just teraviljade kasvu ja arengut. Maksimaalne kontsentratsioon põllukultuuride külvikorras sõltuvalt kasvutingimustest (Baeumer) Põllukultuur Soodsad Ebasoodsad Kartul 33 25 Raps 33 25 Ristõielised 33 25
ja pikkust, mis peaks tagama parema toitainete omastamise mullast (suurem absorbeeriv pind). Sellist strateegiad kasutavad puud peamiselt madala mullaviljakuse korral. Intensiivse strateegia puhul aga suureneb peente juurte efektiivsus toitainete omastamisel. Selleks loovad juured ja nendega koos kasvavad mikroorganismid (mükoriisa) soodsa keskkonna (risosfääri). Risosfääri mikroobikoosluste struktuuri mõjutavad juureeritised ja mullaomadused. Puud toetavad risosfäärikooslusi juureeritiste näol, mis on mikroobidele sh. mükoriisadele täiendavaks süsinikuallikaks. Metsavaris ja –kõdu Variseks nim. puistu eluea jooksul maapinnale langevat materjali. Varis koosneb peamiselt lehtedest, okstest, õite osadest, viljadest ja kooretükkidest. Osa materjalist jääb maapinnale, osa aga seguneb mullafauna tegevuse tulemusena mulla mineraalosaga. Peamiselt mikroorganismide (seened, bakterid) elutegevuse tagajärjelhakkab varis lagunema ja moodustub metsakõdu
(proteiinirikas) vajab tugikultuuri kaer + oder + hernes = vikk. Segatis on söödaks, haljasmassina; segavili teraks 10 c) raps ja rüps kobestavad mulda kuna on sammasjuurelised, orgaanikat viivad ära sama palju kui juurde annavad; väga head fütosanitarid teraviljade vahel - halvad eelviljad on teraviljad (eriti suviteraviljad), sest nende juureeritiste ja taimeosade laguproduktide negatiivne mõju on suur ja pidurdab kõige rohkem just teravilja enda kasvu ja arengut. Eelkultuuriks rapsile ei sobi: Kartul (tõusmepõletik) Lina (kuivlaiksus) Peet (peedinematoodid) Hernes (valgemädanik) Kartuli, herne, lina järel jätta vahet üks aasta, peedi puhul kaks aastat. Kui me neid järjestusi ei arvesta, siis ei pruugi terve saak hävida, vaid saagikus võib langeda. Soovituslik! Eelviljad linale sobivuse järjekorras:
juurte mbruses ja on juurte osade esindatuses. Taime juured eritavad mbritsevasse mulda poolt mjutatud. hendeid, mis soodustavad mikroorganismide kasvu (lahustunud C hendite kontsentratsioon vib olla kuni 100 korda suurem juurte lheduses). Kuni 40% taimede primaarproduktsioonist maismaal arvatakse suunduvat risosfriprotsessidesse. Samas juuri mbritsevat mulda asustavad mikroorganismid eritavad keskkonda eksoensme ja taimekasvufaktoreid, muutes nii ise aktiivselt oma elukeskkonda. Juureeritiste kogus ja koostis erineb nii piki juurt kui ka juurest kaugenedes, mistttu ka risosfri mikroorganismid on juurestiku eri piirkondades erineva mju all. Enamasti kasutatakse risosfri mikroorganismide uurimisel mikroorganismide arvukuse ja ensmaatilise aktiivsuse nitajaid. Tihti rakendatakse juurestiku mju hindamisel juurestiku/mulla mikroorganismide suhet, mis vrdleb juurestiku mikroorganismide arvu juurtest vabas mullas olevate mikroorganismide arvuga. See suhe sltub nii taime
Sellist strateegiad kasutavad puud peamiselt madala mullaviljakuse korral. Intensiivse strateegia puhul aga suureneb peente juurte efektiivsus toitainete omastamisel. Selleks loovad juured ja nendega koos kasvavad mikroorganismid (mükoriisa) soodsa keskkonna (risosfääri). Risosfääri mikroobikoosluste struktuuri mõjutavad juureeritised ja mullaomadused. Puud toetavad risosfäärikooslusi juureeritiste näol, mis on mikroobidele sh. mükoriisadele täiendavaks süsinikuallikaks. Siinjuures on oluline ka puuliigi mõju: arukase ja hariliku kuuse kooskasvatamisel avaldasid nende juured täiendavat sünergeetilist mõju risosfääriprotsessidele. Mikrokliima Keskkonnatingimused (temp. valgus, niiskus jne) on metsas teistsugused kui metsata alal. See on tingitud võrastikust, puude mõjust keskkonnale
piklikud ussid, poole väiksemad emased on ümara kujuga ja elavad peamiselt juurte peal. Pärast viljastamist hakkavad emaste sees munad arenema, ja kui need on küpsed, uss sureb ning munadekogumik jääb tema kõvaks muutunud naha sisse, st moodustuvad mooniseemnesuurused tsüstid. Ühes tsüstis on ligi 500 muna. Tsüstid pudenevad taime küljest mulda ja talvituvad. Kui järgmisel aastal kasvatatakse samas kohas taas kartulit, väljuvad kartuli juureeritiste mõjul ussid tsüstidest ja nakatavad taimi. Kui tsüstist väljunud uss ei leia uut katrulijuurt, siis ta hukkub. Tsüstina võib kiduuss soodsat arenemisvõimalust oodata mitu aastat. Spetsialistid soovitavad põllupidajatele kiduussist lahtisaamiseks mitte kasvatada kartulit samas kohas mitu aastat järjest. Sordiaretajad on aretanud ka kiduussikindlaid sorte. Pilt ja alltekst: Kartuli-kiduussiga nakatunud kartulijuurtel on näha
annaabi.ee 
