äriühingud, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Ühinemiseks sõlmivad ühingute juhatused või ühingut esindama õigustatud osanikud ühinemislepingu. Ühinemislepingust tekivad õigused ja kohustused pärast lepingu heakskiitmist käesoleva seadustiku §-s 397 sätestatud korras. Ühinemislepingus tuleb märkida: 1) ühingute ärinimed ja asukohad; 2) ühingute osade või aktsiate asendussuhe ja juurdemaksete suurus, kui juurdemakseid tehakse; 3) ühendava ühingu osade või aktsiate üleandmise tingimused; 4) mis ajast alates üleantud osad või aktsiad annavad õiguse kasumiosale ühendavas ühingus; 5) õigused, mis ühendav ühing annab ühendatava ühingu osanikele või aktsionäridele, sealhulgas aktsiaseltsi eelisaktsiate ja vahetusvõlakirjade omanikele; 6) ühinemise tagajärjed ühendatava ühingu töötajatele;
Majanduspoliitika peamine eesmärk on isereguleeruvad hinnad. Nõudlust ei tohi mõjutada, sest see rikub majanduse iseregulatsiooni. Majandustsükleid põhjustavad rahamassi kasvutempo kõikumine. Investeeringute kasvu tagab rahamassi kasv. 11. MILLISED ÜLESANDED ON RIIGIL MAJANDUSES? a) peab reguleerima teatud kaupade hindu, kvaliteeti ja hulka b) mõjutada majanduskäitumist juurdemaksete ja maksudega c) kui vaja, siis tegeleda ise tootmisega d) kui on sotsiaalne vajadus, siis teha rahaülekandeid ja väljamakseid 12. MILLES SEISNEB TURU PUUDULIKKUS (TURUTÕRKED)? KIRJELDA TURU PUUDULIKKUSE 3 ASKPEKTI JA TOO NÄITEID Turu puudulikkus seisneb turu piiratud toimimises ühiskonna heaolu seisukohalt. 3 ASPEKTI: 1)TURUKONKURENTSI EBATÄIUSLIKKUS monopol ühe ettevõtte või ühenduse kontroll tarbekaupade või teenuste litsentsi, tootmise
eest, riigipühal tehtud töö eest, puhkepäevadel töötamise eest, lisatöö tegemise eest, töö eest milles töölepingus ei ole kokku lepitud. 3. JUURDEMAKSE on summa, mida makstakse selleks, et tagada ettenähtud palgatase või hüvitada võimalik palga vähenemine. Seega tuleneb juurdemakse eelkõige tööandja kohustustest tagada ettenähtud töötingimused. Kui ta seda ei tee, peab ta tegema vastava juurdemakse. Juurdemaksete hulka kuuluvad ka summad, mis tööandja on kohustatud maksma töötajale töölepingu lõpetamise hüvitamiseks, sellistel juhtudel , kui tööandja on kohustatud ettenähtud keskmise palga säilitama (teisele tööle üleviimine seadusega ettenähtud korras, kui tükitasu rakendamisel ei jõua välja teenida miinimumpalka, tasustamisega tööseisaku aja eest) Palga hulka ei arvata summasid, mida tööandja on kohustatud töötajale maksma seoses tööülesannete täitmisega
Kingina saadud raha võetakse arvele vara ja muud äritulud. 3. Arveldused aruandekohustuslike isikutega. · Ettevõtte töötajad, kellele makstakse raha ettevõtte kulude katteks ettemaksena. · Raha kulutamise kohta esitatakse (avansi) aruanne. · Kulutused võivad olla majanduskulud, lähetuskulud ja muud makstud summad. Arvelduste kord aruandvate isikutega tuleb sätestada RP sise-eeskirjades, kus näidatakse aruannete esitamise kord, tähtajad, tagasi- ja juurdemaksete kord jne. 4. Ostjate arvestus Nõuetena ostjate vastu kajastatakse ettevõtte tavapärase äritegevuse käigus tekkinud lühiajalisi nõudeid, v.a nõudeid teiste kontserni ettevõtete ja sidusettevõtete vastu. Vajadusel tehakse analüütiline arvestus. Analüütiline arvestus- analüüsiv, igale ostjale on oma konto või kontod. Nii saab täpsema arvestuse ostjate kohta. Sünteetiline arvestus- üldine arvestus. Andmed on ühes kontos. Ei saa täpset ülevaadet ostjatest.
tööandja võib temaga töölepingu lõpetada ainult muudel seaduses ettenähtud alustel. Palgaseaduse alusel koostatakse töötajale palgaleht, kus on märgitud põhipalk, lisatasud, kinnipidamised, väljamaksesumma. Palga maksmisel on tööandja kohustatud töötaja soovil andma talle kirjaliku või tema nõusolekul elektroonilise teatise töötajale arvutatud palga koostisosade (põhipalga, lisatasude, preemia ja juurdemaksete), samuti tema palgast kinni peetud summade, tema eest arvutatud sotsiaalmaksu ja tema nimel tehtud sissemaksete kohta. Ettevõtted on kohustatud arvestust pidama kõikide töötajate kohta eraldi, vastavatel isikukonto kaartidel. PALGAARVESTUS Aluseks võttes palgaseadust, on palk tasu, mida töötajale makstakse tööandja poolt vastavuses töölepinguga või kollektiivlepinguga. Palk jaguneb: 1
o Ühingu ümberkujundamisel osaühinguks või aktsiaseltsiks valitakse koos otsuse tegemisega juhatuse liikmed ja nõukogu liikmed, kui moodustatakse nõukogu o Ümberkujundamise protsess: Umberkujundatava uhingu juhatus või uhingut juhtima õigustatud osanikud koostavad kirjaliku ümberkujundamisaruande, kus selgitatakse ja põhjendatakse õiguslikult ja majanduslikult protsessi vajalikkust ning vajadusel kajastatakse seal ka juurdemaksete suurust ning aktsiate või osade asendussuhet. Umberkujundamisaruanne ei ole otseselt kohustuslik, kui lepitakse kokku, et seda ei tehta või kui on ainult uks osanik või aktsionär. Umberkujundamisaruande osaks on ka ümberkujundamisotsuse projekt Umberkujundamise otsustavad umberkujundatava uhingu osanikud või aktsionärid. Umberkujundamisotsus peab olema kirjalik Umberkujundamise otsusega kinnitatakse uue uhingu põhikiri või ühinguleping.
Ühendatav äriühing loetakse likvideerimismenetluseta lõppenuks 2.Uue äriühingu asutamise teel Olemasolevad äriühingud loetakse likvideerimismenetluseta lõppenuks. 86. Kirjelda lühidalt äriühingu ühinemise protseduuri. p. 392-401, 418-424 1) Juhatused peavad sõlmima ühinemislepingu (ÄS § 392 lg 1) 2) Juhatused koostavad ühinemisaruande, kus selgitatakse ja põhjendatakse õiguslikult ja majanduslikult ühinemist ja ühinemislepingut, sh osade või aktsiate asendussuhet ning juurdemaksete suurust (ÄS § 393 lg 1) 3) Ühinemislepingut kontrollib audiitor 4) Ühinemislepingu esitamine äriregistrile, teade Ametlikes Teadaandes, vahebilanssi koostamine (ÄS § 419 lg 3-4) 5) Üldkoosoleku kokkukutsumine ja dokumentide esitamine aktsionäridele / osanikele tutvumiseks 6) Koostatakse ühingu lõppbilanss 7) Osanikud/aktsionärid võtavad vastu ühinemisotsuse 8) Töötajate informeerimine, EVK teavitamine 9) Üleantava vara hindamine ja selle audiitorkontroll
Kanne aktsiaraamatus tagab aktsionäri õiguste teostamise võimaluse aktsiaseltsi suhtes. Vt RKTKo 05.11.2003.a. otsus nr. 3-2-1-113-03 Aktsionäri õigused ja kohustused (ÄS § 226) jagunevad: 1. Varalised õigused ja kohustused 2. Mittevaralised õigused ja kohutused 4.5.1. Aktsionäri varalised õigused ja kohustused 4.5.1.1. Sissemakse tegemise kohustus (ÄS § 273) Minimaalselt nimiväärtus, kui otsustatakse positiivne ülekurss, siis ka ülekurss. Juurdemaksete tegemiseks ei saa aktsionäri sundida. Sissemakse õigeaegsel mittetasumisel rakendub reeglina seadusjärgne viivis (ÄS § 275; VÕS § 113). Täiendava tähtaja möödumisel kaotab aktsionär aktsia, mille eest pole tasutud. Aktsiaselts saab aktsionäril nõuda 1/5 kaotatud aktsiate nimiväärtusest tasumist (sisuliselt leppetrahv). Tasutud sissemakselt ei maksta aktsionärile intressi ega muid makseid. 4.5.1.2. Dividendi saamise õigus
annaabi.ee 
