1624 a. oli tornil 3 kahurikorrust ja allkorrus (praegu kelder), mida mida kasutati ka vanglana. Torn on laotud maakividest, lubimördist välis- ja sisevooder ning avad punastest tellistest. 1783 a. renoveeriti torn põhjalikult: rajati teisele kaitsekorrusele kuppel-võlv, tehti uued ahjud ja puitvahelaed, suleti müüritrepp ning ehitati juurdeehitus krundi lõunaküljele. Sealt köeti torni maapealsete korruste ahjusid. 1798 a. laiendati juurdeehitust varem asunud puust tallide kohale. 1893 a. valmis Pärnul avar vangla ja torn kohandati linnaarhiiviks: torni murti 4 suuremat akent, uks ja tehti lame plekk-katus. Hiljem asusid tornis mitmesugused laod. Vaheaegadega 1973-80 a. restaureeriti torn koduloomuuseumi filiaaliks. Lammutati kuppelvõlv (millest säilitati S-müüriankrud), valati raudbetoon-vahelaed, rekonstrueeriti laskeavad ja taastati kivikatus. 1783 a. plaani järgi, avati kaitsekorruste vaheline müüritrepp
kotttoolid) ja vaip. Köök peaks kindlasti olema teistest ruumidest eraldi, kuna mulle ei meeldi kui toidu lõhn jääb mööblile külge. Samuti peab köök olema piisavalt suur, et vabalt saaks asjatada. Tõenäoliselt on seal baarilett ja söögilaud. Kraanikausid ja kodumsinad ei ole kindlasti metallse välimusega. Palju rõhku paneksin kohtvalgustitele. Minu kodus oleks kindlasti palju igasuguseid toataimi, eraldi wc ja vannituba ja alati võimalus teha juurdeehitust või kuidagi muudmoodi muuta maja ja sisustuse välimust vastavalt vajadustele ning soovidele. Siiski oleneb aga palju just maja enda iseloomust ja ümbrusest milline see tulevikus välja hakkab nägema. Kindlasti pean nõu ka mõne tuttava sisekujundaja ja arhidektiga. Võimalik, et mu kodu tuleb hoopis teistsugune kui seda ette kujutasin, kuid kindlasti saab see olema hästi kodune.
Aga inglaste jaoks on see palju suurem: see on rahva pühamu, kõige selle sümbol, mille nimel britid võitlesid ja võitlevad ja siin asub see paik, kus on kroonitud suurem osa maa valitsejaid, paljud neist on maetud siin. Briti muuseum Briti Muuseum on üks maailma suurimaid muuseume Suurbritannias Londonis Bloomsburys, Suurbritannia peamine kultuuriloomuuseum, arheoloogia ja etnograafia rahvusmuuseum. Muuseum asutati 1753. aastal, Muuseumile on ruumi juurdesaamiseks tehtud mitu juurdeehitust. Aastatel 18811885 lahutati loodusloolised kogud.Aastatel 18551857 rajati muuseumi peahoovi kuppelruum, mida kasutati lugemissaalina, Alates 1963. aastast kuuluvad need eraldi muuseumile. Aastal 1970 viidi välja ka etnograafiakogud,kuid kogud toodi 1998 tagasi ning moodustavad nüüd Briti Muuseumi etnograafiaosakonna. Aastal 1922 alustati konserveerimistöid. Aastal 1961 rajati uurimislaborid. Detsembris 2000 pühitses kuninganna Elizabeth II sisse kaetud sisehoovi
Projekti eesmärgiks on kehtestada põhikooli ja gümnaasiumi õpetajate töötasu alammäär täistööaja puhul. 4 1.1. Projekti probleemi lahendamine Peetri aleviku Lasteaed-Põhikooli juurdeehitus toob uusi õpilasi nii kooli kui ka lasteaeda, mis on tingitud viimasel viiel aastal oluliselt kasvanud elanike arvust. Inimesed ei pea linna kolima, sest igale lapsele on määratud Peetri aleviku Lasteaed-Põhikoolis koht. Enne projekti juurdeehitust oli Peetri alevik Lasteaed-Põhikoolis mitmeid probleeme. Autorid arvavad, et on kaks põhilist probleemi. Eelkõige seisnes see selles, et vald ei olnud suuteline garanteerima lasteaias või põhikooli kohta igale lapsele. Lapsed pidid käima kas linnas või Jüris koolis/lasteaias. See tõi kaasa selle, et terve pere kolis kas linna või Jürisse. Antud probleem lahendati, sest juurdeehitus tõi Peetri alevik Lasteaed-põhikooli juurde ligi 451
Kuna meid oli neli ja neid oli rohkem taganesime mu sugulase majale lähemale, samal ajal venelasi kividega vastu loopides ja roppusi karjudes. Lähedalt hoovist läks venelastele appi veel üks vene poiss ja olime veel suuremas vähemuses. Otsustasime, et hästi hea oleks venelasi visata kividega aia tagant ja jooksime kiiresti mu sugulase koju (eramaja), mis oli aiaga ümbritsetud. Kuna sõbra majale tehti hetkel juurdeehitust, oli maja üks osa ehitusjärgus ja seal leidus palju kive. Läksime ehitusjärgus oleva maja teisele korrusele ja pildusime sealt tänaval olevaid venelasi kividega edasi. Lõpuks taipasid venelased, et neil on meile kividega raskem pihta saada ja läksid laiali. Aga see oli tegelikult pettemanööver, sest venelased läksid salaja mu sugulase naabrite hoovi ja kuna mu suglase ja vene naabrite majad olid osaliselt ühendatud, leidsid vene poisid tee, kuidas said
Selle aja jooksul, mis Maria oma pojaga Siberis oli, jõudis ta töötada mitmetel aladel, nii põllutöödel kui ka laudas ja heinamaal. Maria avaldas mitmel korral arvamust, et ala, kus nad Siberis elasid, oli väga viljakas ning tööd tehes oleksid sealsed inimesed ka väga rikkad ja edukad. Maria sai oma asjadega ka väga edukalt hakkama, mõne aasta möödudes oli tal oma elamine, millele ta Karlil juurdeehitust palus teha. Samuti kasvatas ta maja seina ääres tomatitaimi, mis ootamatult suurt saaki kadsid. Maria järg oli lausa nii hea, et ta pidas kanu ja ühte siga ning üsna varsti teenisid nad Karliga niipalju, et Henno enam raha ei pidanud saatma ja said laenata raha upravljäjusele ja meiereile ning teistele abipalujatele, enamjaolt venelastele. Peale 5 aastat tõlgi tööd loobus Maria luuretööst ja uueks tõlgiks sai Arvo. Karl oli läbi käinud traktoristikoolitused ning
juhtuda. XVI Inger muutus usklikuks ning hakkas südametunnistusepiinade pärast end tööga lausa piinama. Samuti hakkas ta tagasihoidlikumalt riides käima. Iisak ostis uue maalapi. Ühel talvel metsast tulles nägi ta kuradit. Inger ootas taas last. Iisak käis külas ja tõi naisele appi teenjatüdruku Jesiine. Samuti saatis ta Eleseusele telegammi. Iisak otsusas maja suurendada. Ingeril sündis tütar, kellele Iisak pakkus nimeks Rebekka. XVII Eleseus tuli koju. Kolmekesi asuti maja juurdeehitust tegema. Tuli Oliine ja teatas, et onu Siivert on suremas ning Siivert peab tema juurde minema. Nii ta ka tegi. Onuga oli kõik korras ning ta lasi Siivertil Eleseus enda poole saata. Tuli Geissler koos suure saatjaskonnaga. Nad käisid mägedes paugutamas ning tegelesid siis maalapi ostuga. Iisak sai protsentide järgi neli tuhat krooni. Geissler käis veel mõned korrad Kaugemaal. Aastate pärast ta suri. Iisak
juhtuda. XVI Inger muutus usklikuks ning hakkas südametunnistusepiinade pärast end tööga lausa piinama. Samuti hakkas ta tagasihoidlikumalt riides käima. Iisak ostis uue maalapi. Ühel talvel metsast tulles nägi ta kuradit. Inger ootas taas last. Iisak käis külas ja tõi naisele appi teenjatüdruku Jesiine. Samuti saatis ta Eleseusele telegammi. Iisak otsusas maja suurendada. Ingeril sündis tütar, kellele Iisak pakkus nimeks Rebekka. XVII Eleseus tuli koju. Kolmekesi asuti maja juurdeehitust tegema. Tuli Oliine ja teatas, et onu Siivert on suremas ning Siivert peab tema juurde minema. Nii ta ka tegi. Onuga oli kõik korras ning ta lasi Siivertil Eleseus enda poole saata. Tuli Geissler koos suure saatjaskonnaga. Nad käisid mägedes paugutamas ning tegelesid siis maalapi ostuga. Iisak sai protsentide järgi neli tuhat krooni. Geissler käis veel mõned korrad Kaugemaal. Aastate pärast ta suri. Iisak
teises saalis parajasti tehakse. Et väikeses saalis käib Hendrik Toompere proov Adrus Kivirähki näidendiga «Neegri vabastamine kõrgel kunstilisel tasemel», siis sinna piiluda ei saa. Pikast kitsast koridorist viib proovisaali kaks treppi. Üks neist lai, teine kitsas ja ebamugav. Näitlejatele meeldib minna just mööda seda kitsast treppi. Seal on veel soppe ja koopaid, kus on huvitav istuda. Edasi jõutakse järgmisesse proovisaali, mille ehteks on paesein enne 1955. aasta juurdeehitust oli see välissein. Selles on näha kahe mürsukillu jälg. See pärineb 1944. aasta märtsipommitamisest, kui punakotkad algselt saksa teatriks olnud Draamateatri asemel kogemata kõrvalasuva Estonia teatri maatasa tegid. Siis viib tee pööningule, kirjandustuppa, kus veel enne viimast maja remonti võimutsesid tuvid. Siin on hoiustatud kõik need näitemängud, mida Draamateatris läbi aegade on mängitud. Kõige vanem näitemäng on aastast 1909
Mõisate puhul on oluline hinna ja kvaliteedi suhe ning unikaalsus turul. Referaadi põhjal võib järeldada, et mõisad, kui turismiatraktsioonid pakuvad tasavägist konkurentsi sarnaste toodete ja teenuste pakkujatele. Mõisakomplekside konkurentsi eeliseks on nende erinevad võimalused. Kui tegemist on mõisaga , mis on hallatav riigi poolt, annab riik iga aastast toetust. Lisaks on võimalik taotleda toetust Euroopa Liidust, et laiendada mõisakompleksi ja teostada juurdeehitust. Mõisakomplekside edule annab palju juurde koostöö teiste ettevõtetega ja turismiettevõtjatega. Mõisate, kui turismiatraktsioonide nõrgad kohad konkurentsis on hooajalisus, mis toob endaga kaasa suuri püsikulusid ka madalhooajal. Hooajalisus toob endaga kaasa teenindava personali voolavuse, mille mõju võib olla negatiivne. Mõisate konkurentsi mõjutab asjaolu, et mõisad asuvad üldjuhul maakohtades, mis piirab kõrge kvalifikatsiooniga töötajate olemasolu
CNC teenus) 2.4 Tegevuse üldkirjeldus. Ettevõte toodab peamiselt männipuidust mööblit koduseks kasutamiseks. Kõige levinumad toodanguartiklid on lauad, pingid, kapid ja kummutid. 2.5 Kasutatavad ressursid. Hooned Hooned on ehitatud 1971.aastal algselt kanalateks. 1993.aastal alustati hoonete ümberehitamist vastavalt mööblitootmise vajadustele. Hooned on tootmiseks hea logistilise planeeringuga, toimib ringsüsteem. Ehitatud on kaks juurdeehitust: 1999.a. kontoriruumid ja 2002.a. toormeladu. AS Eerungile kuuluva tootmismaa suurus on 1,74 ha. Hoonete üldpindala on 5200 m2, sellest tootmispinda 2360 m2, toormeladu 635 m2, valmistoodanguladu 1240 m2, kontor 228 m2, olmeruumid 310 m2, katlamajad ja töökoda 200 m2, muud ruumid 227 m2 (elektrikilbiruum, näidistesaal, koridorid jne.). Hoonete seisukord on hea, kuna hooneid on pidevalt hooldatud. Tootmismahtude suurenemisel on
annaabi.ee 
