jne. Väljavenitatud vormid, sujuvus ja eriline peenus valitsesid ka sisekujunduses. Tagasihoidlikum ja kainem oli juugendstiil Põhja-. Euroopas, ka Eestis. Kuulsuse, mis on kestnud kogu 20. sajandi vältel, omandasid siis Soome arhitektid. Nende kavandatud on ka "Estonia" teater Tallinnas. Maalikunstis ja graafikas peetakse üldiselt juugendlikuks erilist sujuvust ja väljavenitatud figuure, piirjoonte rõhutamist, selgeid ühtlases toonis värvipindu. Juugendlikus maalis ei taotleta ruumilist sügavust, vaid kõik kujutatu mõjub tasapinnalisena, äärmisel juhul otsekui aplikatsioonidega kaunistatud seinavaibana. Mingil määral juugendlikku oli juba Paul Gauguini ja teiste temaga seotud postimpressionistide juures, kuigi nad selleni ilmselt iseseisvalt jõudsid. Pehmus ja sujuvus tähistavad ka skulptuuris juugendi mõju, eriliselt suuri saavutusi sel alal aga ei ilmnenud. Hoopis olulisemad olid juugendstiili mõjud graafikale - mõlemal on ju üks
Euroopas, ka Eestis. Kuulsuse, mis on kestnud kogu 20. sajandi vältel, omandasid siis Soome arhitektid. Nende kavandatud on ka "Estonia" teater Tallinnas. 4 Maalikunst ja graafika Maalikunstis ja graafikas peetakse üldiselt juugendlikuks erilist sujuvust ja väljavenitatud figuure, piirjoonte rõhutamist, selgeid ühtlases toonis värvipindu. Juugendlikus maalis ei taotleta ruumilist sügavust, vaid kõik kujutatu mõjub tasapinnalisena, äärmisel juhul otsekui aplikatsioonidega kaunistatud seinavaibana. Mingil määral juugendlikku oli juba Paul Gauguini ja teiste temaga seotud postimpressionistide juures, kuigi nad selleni ilmselt iseseisvalt jõudsid. Pehmus ja sujuvus tähistavad ka skulptuuris juugendi mõju, eriliselt suuri saavutusi sel alal aga ei ilmnenud. Hoopis olulisemad olid juugendstiili mõjud graafikale -
atmosfäär ja valgus kasutamist. Selle asemel pidi graafik keskenduma disaini jõulisusele ja lineaarsele leidlikkusele. Kõige edukam kunstnik oli see, kes tunnistas antud kunstiala tasapinnalisust ja seetõttu pühendus pinna kaunistamisele. Oluline etapp raamatukunsti arengus oli Mackmurdo kavandatud raamatu "Wren`s City Churches" (1883) tiitelleht, mis kujutas endast märkimisväärset tähtede ja dekoratsiooni sulamit juugendlikus maneeris. Esimene totaalselt integreeritud trükis oli Eugène Grasset` (1841 1917) "L`Histoire des Quatre Fils Aymon" samast aastast. Grasset valis aluseks keskaegse legendi ja nägi kaks aastat vaeva selleks, et arendada dekoratsiooni ja illustratsiooni nii, et nad sulaksid kokku tekstiga. Graafika stiil ei olnud küll otseselt veel juugend, kuid lähtus siiski samadest allikatest : lamedad
Kautas ka anektoote, veidrusi, fantastikat ja mütoloogiat. Rene Lalique Kiil Rene Lalique Pross 4. Plakatikunst ja raamatute illustratsioonid. Milliseid muutusi viidi läbi nendel aladel? Kelle poolt? Oluline etapp raamatukunsti arengus oli Mackmurdo kavandatud raamatu "Wren`s City Churches" (1883) tiitelleht, mis kujutas endast märkimisväärset tähtede ja dekoratsiooni sulamit juugendlikus maneeris. Juugend-tähed püüdsid hoiduda sirgjoontest nii palju kui võimalik. Jooned moodustasid õrnu kurve ja lõikumiskohtades väänlevaid sõlmi. Peamine idee oli muuta tähed millekski muuks kui vaid trükitehniliselt ja mehhaaniliselt paljundatavateks. Peamiseks mudeliks oli idamaine kalligraafia. Aubrey Beardsley oli Inglismaa suurim illustrator, kes pooldas lehekujunduses ebasümmeetriat ning muutis looduslikud elemendid väga kunstlikeks ja äärmiselt rafineerituteks
aktiivset suhtlust ning suunamist noorsootöötajate poolt ei toimu. VALGA NOORTEKESKUS Õppe- ja tegevuskeskkond 1) Milline on asutuse asukoht, hoone ümbrus, mängu- või tegevusväljakud, üldine mulje? Hoone asub väga hästi ligipääsetavas paigas. Asub täpselt kesklinnas, hea on ka see, et kohe lähedal on kooli nii, et noortel on kohe hea peale kooli noortekeskusesse minna. See hoone on Adam Moreli juugendlikus stiilis klassitsistlike sugemetega villa, mis pärineb 1903. Aastast. Villa projekteerijaks oli kohalik ehitusmeister Märt Gross. Peale riigistamist asusid hoones kontoriruumid. Aastatel 1944-1956 oli majas sõjakomissariaat ja alates 26.dets. 1959.aastast väikelastekodu. Alates aastast 2002 asub hoones Valga Avatud Noortekeskus.Hoone ise on suhteliselt suur, kaks korrust ja pööning. 2) Milline on asutuse eripära?
ekspressiivne, jõuline alatoon. Oskar Kallis, teda on peetud üheks andekamaks Eesti kunstnikuks, kelle anne ei jõudnud välja areneda, kuna ta põdes tiisikust ning suri noorelt. Juugendlik, rahvusromantiline stiil ning pildid Eesti mütoloogia ainetel, kuulsaimad Kalevipoja teemalised. Sel ajal alustas oma loominguga ka Karl Jansen, rahvusromantilised teemad. Arhitektuuris tegid Eestis sel ajal ilma rohkem soomlased, nt Lindgren ja Lönn projekteerisid Estonia teatri juugendlikus stiilis. Tartusse tegi Saarinen Pauluse kiriku. Ehtne rahvusromantiline hoone Tartus on eestlase tehtud, EÜSi maja, mille insener oli Georg Hellat. Eesti kunst Vabariigi ajal Vabadussõja ajal loodi Tartusse kunstiühing Pallas, mille raames 1919 avati Kõrgem Kunstikool Pallas, ühingusse ei kuulunud vaid kunstnikud, ka kirjanikud olid sellega seotud, kunstnikest näiteks Triik, Tassa, Starkopf, Mägi jne. Kõrgem Kunstikool hakkas andma kõrghariduse diplomit. Pallase
närtsimisseisundis. Mõnikord on taimede vahele sobitatud graatsilisi veidras rõivas naisi, õrnu tiivulisi haldjaid või muid elusolendeid. Maalikunstis ja graafikas peetakse üldiselt juugendlikuks erilist sujuvust ja väljavenitatud figuure, piirjoonte rõhutamist, selgeid ühtlases toonis värvipindu. Juugendlikus maalis ei taotleta ruumilist sügavust, vaid kõik kujutatu mõjub tasapinnalisena, äärmisel juhul otsekui aplikatsioonidega kaunistatud seinavaibana. Mingil määral juugendlikku oli juba Paul Gauguini ja teiste temaga seotud postimpressionistide juures, kuigi nad selleni ilmselt iseseisvalt jõudsid. Pehmus ja sujuvus tähistavad ka skulptuuris juugendi mõju, eriliselt suuri saavutusi sel alal aga ei ilmnenud. Hoopis
Koloman Moser, Pierre Roche ja Henri de Toulouse-Lautrec, kui nimetada vaid mõned näited. Fullerit jäädvustati klaasis, keraamikas, metallis, puidus, filmis, fotograafias ja isegi inimese kehal (tätoveeringuna). Teda ülistasid ka kirjanikud ja kriitikud. Fulleri tants oli moodsuse sümbol, mis kasutas elektrivalgust ja "elektrilisi värve" loomaks looduse muutumise ilmingut. Ta oli "naine-lill, naine-lind, naine-liblikas". Need metamorfoosid, mis olid levinud juugendlikus metalli-, juveeli- ja klaasikunstis, kajastusid ka Fulleri looklevas tantsus. Isadora Duncan (1878 1927) meenutas teda oma memuaarides "My Life" : "... meie silmade all muutus ta paljudeks värvilisteks, hiilgavateks orhideedeks, lainetavaks merelilleks (sea flower), ja lõpuks spiraalseks liiliaks, nagu Merlini maagias, valguse, värvi, ülevoolavuse nõidus ... Ma olin võlutud, vaimustatud ... Ta muutis end publiku silme all tuhandeks värviliseks kujundiks. Uskumatu
Heledavärvilise, valgusküllase, vähese kerge mööbliga, kergete tekstiilidega- (mustriline või ühevärviline puuvillane, linane, õhukesed kardinakangad) interjööri elemendid olid kavandatud ühtses kooskõlas. Heledatel seintel olev samavärviline stukkornament võis mõnikord üle libiseda lakke, põrandal kordas sama motiivi sinna laotatud vaiba muster. Ruumi jaotamiseks kasutati sirme. Ka mööbli marketrii või nikerdatud dekoor oli samasuguse mustriga. Et juugendlikus sisekujunduses püüti ära kasutada ka tööstuslikult toodetud materjalide – klaasi ja metalli – eripära, siis kordus ühe interjööri kompleksi piires ka metallkonstruktsioonide või vitraažide ornament. Tapeedid kuulusid samuti sisekujunduslikku tervikusse. Tapeedimustrid põhinesid lineaarsetel taimemotiividel või moodustasid abstraktselt voogava pinna. 19./20.sajandi vahetusel hakati moodsates interjöörides kasutama ka „pestavat tapeeti“, kas linkrusti, mille ornamentaalne