TAMMSAARE ,,JUUDIT" I vaatus · Iisrael on piiratud ning ei alistu võõrvõimule. Juudit ei ole nõus alla andma. · Juuditi juurde ilmub naine lapsega ja palub viimase tarvis vett. Juudit keeldub andmast, öeldes, et tal ei ole endalgi vett. · Naine lubab Petuulia ära needa. Ta ei hooli enam Iisrealist, kui tema laps on suremas. Naine lubab turul Petuulia ära needa. · Juuditile tuleb külla Siimeon. Tema ütleb ka naisele, et turul müüakse vett. Naine tormab sinna. · Siimenon tuli armupalvega, Juudit soovitab tal Jehoova poole pöörduda. · Siimeon palub Juuditil oma last varju all hoida ja teda omaste ning sugulaste eest kaitsta. · Juudit tunneb muret, et kõik mõtlevad iseendale, mitte Iisrealile. · Juudit ütleb, et ei saa last varju alla võtta, kuna läheb Iisreali päästma.
Ta armastas Olovernest. Ta oleks väga tahtnud talle kuninga poegi ja tütreid ilmale tuua, kuid Olovernes ei tahtnud olla kuningas. Juudit armastas oma rahvast, sest ta tõi suure ohvri tappes Olovernese. Juudit armastas ka Siimeoni, kes oli talle alati isana toeks ja kuulas teda alati, kui Juuditil oli mingisugune mure. 3.Mis kohutab Olovernest Juuditi juures ? Olovernest kohutab see et Juudit on auahne ja väga sõnakas naine ning ple kedagi kunagi kedagi armastanud. Kohutab seel see, et Juuditile on tähtis ainult ainult nimi, isegi lastes armastas ta ainult lapse nimi, laste ilmalekandmisega tahtis ainult oma auahnust kustutada. Ta ei armastanud lapsi. 4.Kelle armastust ja mil moel Juudit ihkab võita? Juudit ihkab võita oma mehe Olovernesti armastust, kuid too ütleb,et naine ei hinda mehe juures muud, kui ainult nime. Juudit võidab selle oma kavaluse ja sõnakusega. 5.Kes ja miks õhutab Juudit võimu haaramisele? Juudit õhtutab Olovernest võimu haaramisele,
Juudit aga valis päästa paljude elusid. Ta päästis kogu Iisraeli rahva, tappes oma armastatu Olovernese. See tegu aga maksis talle erinevat moodi kätte. Juudit pidi kogema väga jubedat vaatepilti. Ta tappis oma armastatu Olovernse lõigates tal pea otsast ning lisaks veel sellele viis ta tema verise pea linna, et näidata rahvale head uudist. Selline tegu võis talle psühholoogiliselt väga kurnav olla. Seega lisas see Juuditile väga palju masendust, kuid samas teistpidi vaadates oleks pidanud ta ehk olema ka õnnelik, kuna päästis Iisraeli rahva. Juuditi masendus on lausa nii suur , et ta muutub elu suhtes ükskõikses. Ta tahab tunnistada rahvale kõik oma süüd ülesse ning soovib, et teda kividega loobitaks. Osias aga asub Juuditit kaitsma. Juudit tahab ikkagi, et teda karistatakse ning lõpuks Siimeon räägib rahvale tema loo ning
hoopis teisiti. Juuditi soovid olid liiga suured olovernese jaoks. Juudit tappis magava olovernese. Ta võttis ta pea ja viis oma linna, pani pea teiba otsa, et tema rahvas näeks, et olovernes ei tee enam kahju. Vaenlased lahkusid linnast. Rahvas sai aga teada, et juudit on teiste oma halbade tegude kõrvalt tapnud ka oma enese mehe. Teda tahetakse kividega surnuks loopida. Ta kodu hävitatakse. Vaid juuditit armastava Osiase enesetapp päästab juuditi rahva viha eest. Tänu juuditile olid kaevud vabad ja olovernes ei takistanud tema rahval neid kasutada. Juudit tahtis surra, kuna tema jaoks pole elul ilma armastuseta mingit mõtet. Ta armas, et mitte keegi ei armasta teda enam, vaid vihkavad, kuid Siimeon armastas teda ikkagi. Juudit päästis oma rahva.
Kui ta läks Olevernese juurde, kes tahtis Juuditit päästa, andes oma süütuse talle. Kui tal oli see võimalus, muutus ta liiga ahneks ja tahtis, et Olevernes kuningaks hakkaks. Juudit tahtis kuningalt lapsi ja eelkõige võimu. Olevernes märkas seda varsti ja tõukas Juuditi eemale, selle peale palus Juudit Nimetut, et ta Olevernese tappaks, siis saaks nad kahekeisi põgeneda. Nimetu küll armastas juuditit, kuid ei suutnud seda teha ja võttis endalt elu. Kui Juuditile tundus olukord lootusetuna, Olevernes teda enda kõrvale ei taha ja Nimetu võttis endalt elu, mõrvas ta salaja Olevernese. Mõlemas teses prooviti teisi ära kasutada, et ise edu saavutada. Teoses ,,Tõde ja õigus" käis võimuvõitlus Andrese ja Pearu vahel, Andres tahtis saada sama vljakat maad kui Pearu. Teoses ,,Juudit" proovis Juudit saada võimule oma vajaduste rahuldamiseks.
Selline käitumine võib aga viia moraaliväärtuste ohverdamiseni. Lihtsalt selleks, et mitte olla üksi, minnakse seltskonnas kaasa tegevustega, mis ei pruugi inimese tõekspidamistega haakuda või seadusega kooskõlastuda. Eriti vanemate inimeste seas on levinud see, et ei abielluta armastusest vaid lihtsalt vajadusest seltsi järele. Ent õppides nautima iseenda seltskonda, pole kunagi võimalik end üksildasena tunda. A. H. Tammsaare näidendis "Juudit" ütles Olovernes Juuditile: "Sina üksi naiste seas võiksid mõista, kui hirmus kodutu ja võõras võib inimene olla inimeste keskel." Arvatakse, et üksinda olemine teeb üksildaseks, kuid see ei ole tõsi. Hoopis ümbritsetus valede inimestega on üksildaseim olukord maailmas. Seepärast on oluline enda kõrvale leida isikud, kelle seltskonnas on võmalik end hästi tunda ning iseendaks jääda. Mõni aga eelistabki iseenda seltskonda, tundmata seejuures üksildust. Charles Bukowski on öelnud: "Ma ei vihka inimesi
Uustulnuk oli nii ilus, et telgi peremees kutsus ta otsemaid enda kõrvale. Juudit pani mängu kõik oma võlud, lähenes Olovernesele, istus tema põlvedele, võttis veinikannu ja valas peekri täis, rüüpas ka ise ja alles siis asetas peekri võõramaalase suule. Olovernes oli seesugusest peenetundelisusest vaimustatud. Veel mõni peekritäis joovastavat veini ja väepealik andiski käeviipega märku, mis tähendas, et kõik ülejäänud peale Juuditi on telgis liigsed. Juuditile polnud saladus, et meeste armuuni on sügavam kui naistel. Kui ta kuulis mehe aeglast ja müristavat norskamist, tõusis ta asemelt, võttis väepealiku mõõga ja raius sellega mehel pea otsas. Siis mähkis ta pea teki sisse ja lohistas paki telgist välja. Siin ootas teda teenijanna ja nad tõttasid, kandes rasket Olovernese pead teki sees enda vahel, läbi maa-aluse käigu vaenlaste poolt ümberpiiratud linna tagasi.
armastusest. Näiteks: Nimetu tappis end, kuna ta ei suutnud tappa Olovernest ja seetõttu ei teeninud ta Juuditi armastust. Osias tegi aga ka enesetapu, kuna ta ei tahtnud näha, kuidas Juuditit hukatakse, sest ta oli temasse meeletult armunud. Juudit ise väitis veel, et ta tappis Olovernese armastuse tõttu. Kõik see näitab kui võimas jõud on armastusel, kuna kõik need tegelased tegid midagi sellist, milleks nad võib olla muidu ei oleks üldsegi suutelised. 6. Juuditile vastandub Olovernes. Arutle kuidas. Olovernes oli saanud kuulsaks tänu oma heale iseloomule, näiteks ta oli vägagi heatahtlik ja sõbralik nii vaenlase kui ka sõbraga. Lisaks veel muidugi tema edukad sõjaretked. Kuid Olovernes tegelikult ei tahtnudki kõike seda kuulsust saada, ta tahtis isegi rohkem olla tavainimene. See eest Juudit oli teistsugune. Tema ihkas kuulsust üle kõige, kuna talle meeldis olla rahva jaoks eeskuju. Ta tahtis olla Iisraeli kuninganna ja sünnitada
b) tugev arutluskäik-tegelased põhjendavad (sise-)monoloogiga oma käitumist,mõtteid ja elufilosoofiat c) keskendub inimese hingeelule d) jutustamisstiil võib olla tõsine,humoristlik,pilkav, aga jutustamistempo on alati rahulik. Tammsaare loomingu kõrgperiood algab näidendiga "Juudit" (1921). Põhineb piiblilool, mis räägib juudi rahvuskangelannast Juuditist, kes läheb sissepiiartud linnast vaenalse leeri ja tapab nende pealiku, seejärel vaenlane taganeb.. Tammsaare mõtleb Juuditile eluloo,tausta ja psühholoogilise motiivi tema käitumisele. Juudit on tal isekas naine, kes ihakb võimu ja meeste armastust, kuid armastusega pole tal õnne. See on üks Eesti tippdraamasid. 1922 "Kõrboja peremees"-Kõrbojal puudub õige peremees, selles seisneb romaani probleem. Kõrboja Rein on tahtejõuetu unistaja ning tema talu käib alla. Tema tütar Anna tahab saada perenaiseks, kuid vajab enda kõrvale meest. Anna tahaks abielluda naabri
solvunud naise kättemaks). Oma teo üle Juudit uhkust ei tunne, vaid langeb sügavasse masendusse, kuigi on päästnud kodulinna. Kuigi väliselt oli Juudit kangelane ja päästis oma kodulinna oli ta hingeliselt siiski õnnetu ja masendunud, sest tema eesmärk oli saada võimekaks, kuulsaks, rikkaks ja valitseja daamiks, mitte päästa oma kodulinn ja saada pelgalt kangelaseks. Juuditile oli tähtis võim, rikkus, kuulsus ja kõrge positsioon, mitte eetilised, hingelised ja põhimõttelised väärtused. Ta oli omakasupüüdlik, milles seisneski tema traagika, et ta ei saavutanud oma omakasupüüdlikke eesmärke. 7) Aleksandr Puskin ,,Jevgeni Onegin'' Natuke mõnest tegelasest: Filipjevna-njanja, vana Olga - blondiin, rõõmsameelne(6/XIV), punapõskne, meeldib Lenskile, ilus, seltskondlik daam, Tatjana noorem õde; lk 59
Juudit palub endiselt omale surma aga seekord ei kuulda teda keegi. Siimeon viib Juuditi oma koju, kuna Juuditi kodu peksti suure raevu ajal tükkideks ning ümmardajad löödi surnuks. (Hakkavad teineteise najal pahemale poole liikuma. Enne silmist kadumist tuleb neile vastu lapsega naine.) Naine palub Juuditilt vett. Juudit tahab naist kaevudeni juhatada, ent märkab, et beebi on surnud. Juudit kohkub ning nad lahkuvad Siimeoniga. Naine kisendab Juuditile järgi ning palub Jehoovat. (Vaikus. Kostab vaid arutu naise karjumine.Eesriie.)
8 „Juuditi“ analüüs Aeg ja toimumiskoht: Ajalooliste andmete järgi umbes 590 eKr, Iisraelis. Juudit – Petuulias elav noor ja ilus naine, kes saab ilmutuse ning on nõus tegema kõik, mis tema võimuses, et olukorda Iisraelis parandada. Sõnaosav, auahne, ustav kodulinnale, julge. Olovernes – Assuri väejuhataja, inimliku poolega austatud sõjamees. Talle pole au ja hiilgus nii olulised kui Juuditile. PROBLEEMID: usk ja mida selle nimel tehakse. Juudit usub Jehoovat, aga lõpus hakkab temas kahtlema. Teiseks, inimesed ootavad abi jumalalt, aga üks julge naine võtab ise asja käsile – üksikinimese suutlikkus saatust mõjutada. Armastus ja selle nimel suremine (Nimetu, Osias), lootuse leidmine ja kaotamine (Siimeon, Juudit). Juudit Olovernes Petuulia rahva päästmine Soovis oma nimest, staatusest vabaneda
annaabi.ee 
