vastutuse, suurem osa aga päästab oma nahka. Eksistentsialistide arvastes on maailm inimesele vaenulik paik. Elu = absurd, inimene ei suuda tajuda maailma objektiivseid seaduspärasusi. Kõik muutub kaootiliseks, inimene on põrgu. Üksi inimene ei suuda teist täielikult mõista. Käsitleb inimese maailmas olemise e eksistentsi põhiküsimusi. Modernistlik romaan: Mina-tegelase silmade tunnete- ja mõttemaailma kaudu nähakse toimuvat sündmustikku (trad. kõiketeadev jututaja). Uus jutustamistehnika on sisemonoloogi tehnika ehk kõik tunded ja mõtted saadakse teada. Tekst fragmentaatne. Kindel süzee ja faabula puuduvad (trad toimus kõik faabula järgi) alateadvusel tähtis koht, sündmustik ebareaalne(trad oli kõik loogilises järjestuses), aja ja ruumi suhted mõistmatud. Peatükkide järjekord pole oluline. Intellektuaalsemad, filosoofilised mõtisklused, vihjed teistele teostele. Teos mitmeti mõistetav. Keskmes peategelase sisekõne
..... 38 3.4.1. Lugu .................................................................................................... 39 3.4.2. Tegevuskoht ja aeg ............................................................................. 41 3.4.3. Tegelased ............................................................................................ 41 3.5. Kunstmuinasjutud ....................................................................................... 43 3.6. Jutustamistehnika........................................................................................ 46 3.6.1. Jutustaja ja vaatepunkt ........................................................................ 46 3.6.2. Keel ja stiil .......................................................................................... 49 4. HEIKI VILEPI LASTELUULE ......................................................................... 52 4.1. Lasteluulest .........................................
iseloomulikult erinevad tekstuaalsed kihistused hakkavad ühte suurte hunnikkuse koonduma). Teoses ,,Võlg" tsiteeritakse ja peegeldatakse prantsuse filme (ei räägi ainult tegelane, vaid maailm). Tegemist on sisemonoloogina antud tekstiga. Murrangu algas 1964. aastast, muutused jätkuvad. Kaks esimest raamatut on I periood. Ülemineku teos ühest perioodist teise on ,,Elu võimalikkusest kosmoses" (1967) realistlik lugu, imelik jutustamistehnika. Vaatepunkti vaheldus. Annab tegelastele hääle, kes veavad lugu edasi. Radikaliseerimine: romaan ,,Mõrv hotellis" (1969) avaldub radikaalne Unt. 1. radikaalselt modernistlik romaan Nõukogude Eestis. Kirjanduslik murdepunkt. Tõuseb esile lühiromaan zanriga modernistlik märk, ka 1960ndate märk. ,,Tühirand" (1972) tähtsam osa Undist. Tuumne Mati Unt. Armastuslugu, armastuskolmnurk. Tonaalsuse muutus. Kirjutatud ühe hingetõmbega
valitsusaeg. 107. Iseloomusta P. Vergilius Maro eepilist loomingut: teosed, peateema(d), kesksed ideed ja eepilised struktuurielemendid. Peateoseks oli Marol eepos ,,Aeneis". Vergiliuse narratiiv on põnev tänu oma ambivalentsusele, määramatusele, illusoorsusele, s.t. me ei tea kunagi, kes täpselt üht või teist lugu jutustab või vaatleb. Algusest peale on aga ka teisi jutustajaid: muusa, erinevad jumalad jne. Kuna jutustatav lugu tuleneb kahest allikast, Homerose eri eepostest, on jutustamistehnika üles ehitatud Iliase ja Odüsseia lugude omavahelisele opositsioonile. Samas on jutustatava aja ja jutustamisaja suhe pidevalt kõikuv. Tüüpiline näide on tapmis- ja suremisstseenid, mis kõik on venitatud eepiliste võrdluste, otsekõnede ja kirjeldustega tegelikkusest pikemaks. Päris-narratiivile on siin vähe ruumi, peaasjalikult tegeldakse toimunu kommenteerimise ja selle üle järele mõtlemisega. Jutustatav lugu on väga kindlalt jagatud raamatu piiridega
Ta tasakaalustas daktüliliste ja spondeiliste värsijalgade osakaalu; 2) seostas sõna ja värsirõhu konflikti ideelisstiililise tasandiga, tõi esile emotsionaalsust. Vergiliuse eepose ,,Aeneis" narratiiv on põnev tänu oma ambivalentsusele, määramatusele, illusoorsusele, s.t. me ei tea kunagi, kes täpselt üht või teist lugu jutustab või vaatleb. Kuna jutustatav lugu tuleneb kahest allikast, Homerose eri eepostest, on jutustamistehnika üles ehitatud Iliase ja Odüsseia lugude omavahelisele opositsioonile. Vergilius uuendab ekfraasi ehk kunstiteose, paiga või muu detailset kirjeldust kirjandusteoses. Ta muudab selle äärmiselt kontsentreerituks, valides kirjeldatavalt objektilt välja vaid teatud osa motiive. Uuenduslik on seegi, et Vergiliuse ekfraasis domineerib liikumine, pildil ei anta aega rahulikult mõjuda, et vältida liigset eemaldumist peategevusest. 108
Unt teeb kavala käigu ja toob sisse peategelase kõrvale tema sõbra, lähedase sõbra ja too hakkab ajama riigivastast juttu. Kui see kriitiline vaatepunkt on antud kõrvaltegelasele, siis see tähendab, et on kerge, et autor pole midagi väitnud, see on üks tegelane seal. Arvestades poiste omavahelisi suhteid, saab üle kanda ka peategelasele. Noortekultuuri märgid tulevad tekstis ka välja. Noorte kultuur algses arenemisjärgus. Jutustamistehnika - peategelase lugu tuleb sisemonoloogina, mis on moodne võte, aga see on realismisõbralikult lahendatud. "Võlg" on esimene suurem tekst, kus hakkab pihta paljuhäälne Unt. Seda põhisüzee arenduse kõrval ei pane tähele. Tekst kuhu tungivad teised hääled sisse. Hääled juhivad tegevust. Peategelane võrdleb end filmikangelastega, kõik on nagu filmis. Noore Undi legend elab edasi, 66 saab valmis telefilm, millele Unt kirjutab stsenaariumi. Noore Undiga tekivad muutused
Eeposed: rahva- ehk kangelaseeposed kujutavad mingit müütilist aega, narratiivide keskmes on müütiline, muistne vägimees, kangelane, kuningas, rahva juht. Tähtis on mütoloogiline alus; kunsteeposed on uuema aja eeposed, kus kirjeldatakse uuema aja sündmusi (nt ajaloolise aja rahvajuhti, kuningat, mitte nii muistses minevikus toimunud sündmusi). Rahvaluulelise materjali osakaal pole nii tähtis. Stiilis on autoril olulisem roll, autor on ise valinud värsimõõdu, jutustamistehnika, pole seotud rahvaluulele omistatud värsimõõduga; „Kalevipoeg” kuulub 2 eeposepiirile. Kangelaseepos: räägitakse muistsetele pärimustele tuginevalt rahva loost, keskmes on kangelane. Süžee pole folkloorse ainesega. Stiil on kreutzwaldilik, tema enda kujundatud. Pigem regivärssi järele aimav kui regivärss ise. „Kalevipoja” tasandid: rahvaluulega seotud tasand: 3 tüüpi folkloorne materjal:
kõrval. Teaduskirjanduse ülesanne on talletada ja levitada teadmisi. See on sündinud inimese huvist enda ja ümbritseva vastu. Teaduskirjandusel on oluline koht ühiskonna, kultuuri ja majanduse arenguloos. Suurem osa teadmiste maailmast on kandunud põlvest põlve just teaduskirjanduse vahendusel. Teadustekstid on näiteks uurimus, teaduslik artikkel, essee. teadusstiil teaduses ja populaarteaduses kasutatav teadmiste, teooriate jmt vahendamise keel. teadvuse vool kirjanduse moodne jutustamistehnika, mis põhineb tegelase teadvuses toimuva jälgimisel. Näiteks Rein Saluri (1939) novell "Mälu". teema teoses käsitletav nähtuste ring. Kirjanduses on välja kujunenud rida traditsioonilisi teemasid, nagu armastus, võitlus, sõprus, töö, kodumaa, loodus, sõda jt. Pikemates teostes käsitletakse enamasti mitut teemat, mis jagunevad pea- ja kõrvalteemadeks. Kõrvalteemasid arendatakse lühemalt ning nende ülesanne on peateemat toetada.
annaabi.ee 
