"Must kuub" rahva arengu takistusena fakti, et rahvakoolid ei kuulu haridusministeeriumi alla ning liiga palju maksab neis kiriku ja mõisniku sõna. Lilli suburg (mh. esimese eesti naisteajalirja asutaja), kes oli lõpetanud saksa kooli, ühendas naiste harimise vajalikkuse teema haritud eesti noorte saksastumise vastase võitlusega (jutustus "Liina"). Oma rahvale võõraksjäämise ohust kirjutas ka Elisabeth Aspe (jutustus "Ennosaare Ain"). Rahvusliku jutukirjandust ja näiteloominugut iseloomustas sel perioodil muidugi tugev romantiline põhitoon: "Kõik raskused olid ületatavad, kõik tegelased selgepiirilised-hed või halvad, rahvuslikud või tagurlikud" Rahvusliku teatri algust arvestatakse 1870. aastast, kui "Vanemuise" selts lavastas Lydia Koidula näidendi "Saaremaa onupoeg". Kirjutati ka seisuslikust ebavõrdsusest, mõisnike ja talurahva suhetest. Carl Robert Jakobson kujutab oma näidendis "Arthur ja Anna" (1872) ideaalset mõisnikku, kes
a Õpetatud Eesti Seltsi loomine, eesm,ärgiks oli eesti keele, rahavluule ja muinsuste uurimine ning valgustusliku kirjanduse publitseerimine. F. Pidas ÕESis ettekande Kalevipojast, eeskujuks oli Elias Lönnroti ,,Kalevala". F tegeles keeleteadusega, esines loengutega ülikoolis, oli eesti esimesi lektoreid, uuris astmevaheldust, sõnade muutmist,tulketamist ja õigekirja, kirjutas kalendrijutte. Faehlmanni tähtsus: ,,KP" mõtte algataja, arendas eesti luulet ja jutukirjandust, ÕESi asutamine, püüdis rahvast harida. 6. Kreutzwald: ilukirjanduslik looming armsaima lapse mälestuseks kirjutas jutustuse ,,Paar sammukest rändamise teed", pooem ,,Lembitu", ,,Reinuvader Rebane", ,,Kalevipoeg" (1862), ,,Eesti rahva ennemuistsed jututd"(1866), ,,Angervaksad"(1861), tema lauluparemik ,,Viru lauliku laulud". Rahvavalgustuslik tegevus: ,,Viina katk" teos lõpetamaks joomarlust rahva seas, ÕES-tegi ettepaneku jätkata Faehlmanni tööd, ,,Maarahva
§ koos sõnastiku ja rohkete sõnaloenditega (kasut Vestringi sõnaraamatu materjale) § esmane keel eesti keel (esmakordselt) § tähestikulises järjekorras § lõpus: erinevaid nimetusi (kuud, nädalapäevad, pühad, taimed, puud jne), § saksa ja vene laensõnade loend, § vanasõnad, mõistatused, § õpetlikud ja moraliseerivad rahvapärased dialoogid. Rahvavalgustuslik kirjasõna, eestikeelse perioodika algus Saksa keelest hakati tõlkima tundelist jutukirjandust (pietistlik kirjandus) o parandas lugemisoskust, rõhus emotsioonidele, kus vaimulik sõnum lihtsas tundelises süzees o 18. saj algul (1819) hakkas ilmuma eestikeelne kalender, milles info maailma asjade kohta ja praktilisi nõuandeid maaharimiseks ja o majandamiseks. o 1766-1767 ilm Põltsamaal 41 numbrit nädalakirja ,,Lühhike öppetus" (tõlkija ja avaldaja August Wilhelm Hupel) §
· Iseseisev lauluraamatu kasutamine · Lutheri väikese katekismuse lahtiseletamine 1765. aastal Liivimaa maapäev võttis vastu koolikorralduse kava, nõuti, et igasse kihelkonda, ka suuremasse mõisa asutataks kool. Samas suur roll koduõppel, kirjutamisoskus oli siiski haruldane Eestimaa kubermangus rajati koole veelgi aeglasemalt. · Kirjasõna 1739 Piibel A. T. Helle 1730. aastatel esimesed teadaolevad eestikeelsed kalendrid. Kalendrisabades avaldati jutukirjandust, enamikus mugandatud ja kohandatud tõlked saksa keelest. 1766-67 P. E. Wilde ja A. Hupeli ajakiri ,,Lühhike õppetus..." Talurahvale mõeldud lugemisvara koosnes enamjaolt piibli, palve- ja laulu- raamatutest. 18 sajandi esimesel poolel hakkas levima eestikeelne ilmalik kirjandus. Taolise kirjanduse iseloomulik esindaja on Arveliuse "Üks Kaunis Jutto- ja Öppetusse-Ramat", kus naivistlikus toonis õhutati kuulekust mõisnikule. Raamat ja selle tegelased muutusid talurahva pilkealusteks.
......3 Elulugu...........................................................4 Looming........................................................7 Kokkuvõte....................................................10 Kasutatud kirjandus..........................................11 2 Sissejuhatus Sel ajal, kui rahva kirjavaraks toodeti pastorite poolt puhtvaimulikku või diadaktilis- moraliseerivat jutukirjandust, lõi maarahva laulikKristjan Jaak Peterson kõlavaid oode. Ta tahtis näidata, et ka suitsutarede keeles võib sügavatest tunnetest laulda. Eesti kunstiväärtuslik lüürika algabki nüüdisaegses tähenduses Kristjan Jaak Petersonist ja tema erakordsetest oodidest. 3 Elulugu Kristjan Jaak Peterson sündis 14. märtsil 1801
rahva tee juba suurde poliitikasse. Johann Voldemar Jannsen -Rahvusliku liikumise algaastate üheks kesksemaks kujuks. -Vändrast võrsunud ( 1819-1890) -Möldri poja lapsepõlv möödus veskis, kus talletas veskiliste kõnepruugi ning omandas hea huumorisoone. -Pärast kihelkonnakooli lõpetamist võttis noormees enda juurde kirikuõpetaja Karl Körber ja hakkas talle ise õpetust jagama. -19-aastane Jannsen oskas saksa keeles vigadeta kirjutada, luges saksa jutukirjandust, mängis hästi klaverit ja orelit. -Körberi abiga sai temast Vändra kiriku köster. -Esimeseks suuremaks ettevõtmiseks sai oma ajalehe asutamine, mille loa taotlemine võttis aega üle kümnekonna aasta. -1857.a.sai Pärnus ilmuma hakata nädalaleht ''Perno Postimees'' -Tema programmiks oli eesti rahva eluolu rahumeelne edendamine kehtivate tingimuste raames. -Ta lootis,et kõik, mis eesti rahvas saavutada võib, peab tulema rahulikust kokkulepest sakslaste ja valitsusega.
Gutsleffi keeleõpiku (1732) dialoogides, vennastekoguduse liikumisega seotud pastorite ja jutlustajate loomingus. Varasem jutukirjandus enamuses tõlkemuganduslik. Saksamaalt pärit, hernhuutlike vaadetega Urvaste pastor Johann Christian Quandt koondas enda ümber vagatsevaid talupoegi, rajas kiriku lähedale palvemaja, mõistis hukka rahvakombeid, andis välja 1741. aastal esimese eestikeelse hernhuutliku lauluraamatu. Saksamaalt pärit vagadusjuttude tõlgetega alustas omamoodi eestikeelset jutukirjandust. Quandt andis välja 1737. aastal mõne vagadusjutu tõlke ja kirikulaulude raamatu. Quandti lugemistes on ilukirjanduslik element olemas, varaseimad tõlkejutud eesti keeles. Pealkirjata ja tiitelleheta on säilinud ,,Hansu ja Mardi jutt" (1739) - mis samuti õhutab vaimuliku kirjanduse lugemisele. Vennastekoguduse liige Tallinna toomkiriku pastor Albert Anton Vierorth 1740. avaldatud jutukogu sisaldab pastori ja uskliku talupoja dialooge, arutlusi Piibli sisu ja tähenduse üle. Piibli
suurte vastuolude tõttu ei näinud. Lugemisvara Õpiti lugema kodus ja lugemisoskajaid oli palju. Lugemismaterjal koosnes piiblist, palve ja lauluraamatutest, 18sa II poolel hakkas levima ka eestikeelne ilmalik kirjandus. 1731a ilmus esimene teadaolev maarahvakalender mis sisaldas näppunäiteid nii maaharimise kui arstiteaduse kohta. Lisaks ilm ja astroloogilised nõuanded. Sisaladas veel jutukirjandust (sak. Tõlge)- F. Gustav. Populaarsust saavutas rahvajuttudega Karja kirikuõpetaja F. W. Willmann. Ehituskunst Põhjasõja-järgsed kesised majanduslikusolud peatasid ehituskunsti arengu mitemeks aastakümneks. Sajandi esimese poole ehitusest tõuseb vaid esile Kadrioru loss, mille rajamist alustati 1718a. Sajandi teisel poolel võimaldas jõukuse kasv uhkeid mõisaansambleid rajada ka baltisaksa aadlikel. Taolise
1630.aastate keskel muutus pulmalaul härrasrahva pidusaalides ja trükisõnaski moeasjaks. Pulmalaulu populaarsust ärgitas kohaliku trükikoja tegevuse algus, aga ka tuntud saksa luuletaja Paul Flemingi (1609-1640) Tallinnas viibimine. Tema ümber koondusid kohalikud luuleharrastajad, moodustades poeesiahuviliste nn lamburiseltsi. P. Fleming oli pulmalaulude innukas viljeleja ning ka teiste õhutaja. Rahvavalgustuslik proosa Märksa enam kui luulet mõjutasid valgustusideed meie jutukirjandust. Ratsionaalne elutunnetus otsib väljundit ikka proosas, emotsionaalne aga eelistab luulet. Siinsed pärisorjalikud olud lausa sundisid Saksamaa ülikoolides hariduse saanud kirikuõpetajaid, teadlasi, publitsiste ja teise haritlasi kriitilis-analüüsivatele mõtteavaldustele, parandamaks eesti rahva kõlbelist ja majanduslikku olukorda. Ikka enam ilmnes feodaal-pärisorjusliku süsteemi ummikseis, millest hakati juba avameelselt kirjutama. Eriti teravalt tegid seda Laiuse pastor H. J. v
Peterson (1801-1822) Eesti kunstiväärtuslik lüürika nüüdisaegses tähenduses algab Kr. J. Petersonist ja tema oodidest. Kirjandusteadlane Karl Taev on märkinud: ,,Ligi saja-aastase hilinemisega sai teatavaks erakordse andekusega luuletaja, tugev nii mõtlejana kui poeedina. Tema keelevaist ja lüürikataju pidi olema haruldane. Sel ajal, kui rahva kirjavaraks toodeti pastorite poolt puhtvaimulikku või didaktilis- moraliseerivat jutukirjandust, lõi tema kõlavaid oode, nagu näidata tahtes, et ka suitsutarede keeles võib sügavatest tunnetest laulda. Nende oodide kujundikeel, uudsed võrdlused ja sümbolid olid kunstihingusest kantud. Esmaavastaja eksimatu vaimuga põimis ta rahvalaulu vormivõtteid ja motiive oma pastoraalidesse. Tema käe läbi avanesid mütoloogia varasalve rikkused. Oma ajajärgul väljakutsena heidetud küsimusele selle maa keele ning luule võimalustest ja ilust oli tema enese looming jõuliseks jaatuseks.
annaabi.ee 
