Ta nõudis araablastelt Allahi austamist ainujumalana Ta nõudis teistes jumaladest lahti ütlemist. Muhammed põgeneb Mekast 622 Hakkab Meka linna ülemkiht suhtuma Muhammedi umbusklikult ja vaenulikult. 622 Muhammed põgeneb koos oma toetajaskonaga Mekast,Mediinias Muhammed Mediinas Muhammed Mediinas kogus palju toetajaid üle Araabia. 630 naaseb Muhammed Mekas oma toetajatega ja talle ei osutatud vastupanu Võtab Kaaba tepmplist maha kõik teised 360 jumalte puitust kujud ja pühendab templi Allahile. 632 Muhammedi surm. 632 sureb Muhammed. Pärast tema surma kirjutatakse Koraan. Võimule valitakse moslemite pooltKaliif kas nad olid Muhammedi lähikondlased või hõimkondlased. Islami usu viis tugisammast Usutunnistus Palvust Alamus Paast Palverännak Mekase Koraan Olulisem sõnum seisab Allahi kõikvõimsuses ja armulikuses. Koraan on araablaste arvates ülim tõde. Moslemite vallutused VII saj
Agroo-turu ja koosoleku plats Andreion-külalistetuba Kitoon-särgi laadne riietusese Himation-paksem üleriie Barbar-mitte kreeklane Zeus-peajumal Hades-allmaailma valitseja.Zeusi vend Poseidon-merejumal.Zeusi vend Hera-abielukaitsja.Zeusi naine Demeter-viljakusjumalnna.Zeusi õde. Ares-sõjajumal Hephaistos-sepakunstijumal Athena-sõjajumalanna, tarkusejumalanna Apollon-valguse,-ennustus,-kaunite kunstide jumal Artemis-Apolloni õde, jahijumalanna Hermes-jumalte käskjalg, röövlite ja kaupmeeste jumal Aphrodite-ilu-ja armastusjumalanna Dionysos-veini-ja viljakusjumal, teatri jumal Prometheus-titaan, kes kinkis inimestele tule Tempel-jumalate austamise koht Oraakel-ennustaja Müsteerium-rituaalne vaatemäng Alfabeet-tähestik Sofist-õpetlane Homeros-pime laulik(I ja O autor) Lüürika-lüüra saatel esitatav luule Pindaros-tuntuim lüürik Orkestra-lava Skeene-lava tagune hoone Tragöödia-kurva sisuga näidend Komöödia-lõbusa sisuga näidend
jumalate tempel panteon. Rajati kuivenduskanaleid ,arenes kanalisatsioon,avalikud saunad ehk termid,mitmekülgsed puhkeasutused.,ehitati palju korruselamuid. Religioon-roomlased olid tugevalt mõjutatud kreeka kultuurist,rooma kirjandus sai alguse kreeka teoste mugandatusd tõlgetest,kirjanduse kuldaeg algas keiser augustuse ajal .jupiter-zeus;mars-ares;juno-hera;neptunus-poseidon;pluto-hades;apollo- apollon;minerva-athena;venus-aphrodite, riik ja religioon olid roomalaste silmis lahutamatud. Jumalte austamine üks olulisem riigi ülesanne,ka preesitrid olid riigiamtenikud,nad valiti terveks eluks,augustuse ajal hakati keisrit jumalana austama. Kuningateaeg roomas 753-509 aekr,varane vabariik 509-265,rooma vahemeremaade suurvõim 264-133,kodusõdade periood 133-30,varajane keisririik 30-235 p.Kr. roomalinn tekkis kesk- itaalias,tiberi jõe alamjooksul latiini maakonnas.latiinid koondusid linnataolistesse asulatesse- keskustesse,rooma oli üks neist.,põhikeel oli ladina keel
peas. Sell aeg tähendas Dragöödia soku laulu Rongkäik peatus rahvarohkes kohas, eraldus eeslaulja ehk karoflee, kes hakkas lugusid pajatama jumala detüünuse auks. Ülejäänud koorina antsid hinnangu ehk täiendasid Dragöödiad olid esialgu lõbusad ja hiljem said sügavuse ja sünksuse, oli koos gladiaatoritega. Hiljem hakati etendama anfi teatrites(oli kaks lava). Esimest lava nimetati orkestraks- koori asutus, teine lava oli solistide grupi lava. Teemad olid jumalte ja inimeste läbikäimiste ja juhtumidest ja ka argipäeva teemasid käsitleti. Kõik oli ette määratud. 3 ja 4 perioodi ajal muusika segunes, vallutajate maade kultuuridega. Kultuuride täindamisel lood suuremaid orkestreid.Orkestrid ja muusika oli üha enam valistevate inimeste huvides.Kasutati paleedes pidustustes, teatus mõttes sai muusika kuulatavaks zaanriks.
Vana-Kreeka ja Vana-Rooma võrdlus Vana-Kreeka mõju Roomale oli väga suur. Kreeklased mõjutasid roomlaste kultuuris ja olustikus enamasti kõiki valdkondi. Kõige suurem ja tähtsaim , mis sel ajal inimeste elus oli usk. Algselt olid Roomas omad jumalad kuid nad omasid väga väikest tegevusvälja(näiteks väravate ja uste jumalaks oli Janus jne.).Isegi künnil, külvil ja lõikusel olid oma jumalad. Uue riigi tekkimisega kaasnes ka jumalte funktsioonide, ja ka religiooni muutumine . Võeti omaks nii etruskite kuid ka teiste väikerahvase kultusi. Kreeka otsene mõju tabas roomat just peale II. Puunia soda(218-201eKr.). Rooma algne kultus säilis üksnes Vesta ja Janusse kujul ning mõnede pühade tähistamises. Usu võtsid üle roomlased kreeklastelt. Nad omistasid kreeka jumalad ning panid neile nimed oma nägemise järgi (kreeklaste peajumalaks ja äikese välitsejaks oli Zeus ning
Kombed ja ritualid Paljude aafriklaste arvates aitavad mitmesugused kombetalitused kaasa tervisele ja heale käekäigule. Esivanemaid kutsutaks appi muresid leevendama, haigusi ravime ning kurje vaime võitma. Nõidpreester, kes on ka kogukonna ravitseja, võtab ühendust esivanemate vaimudega. Aafrikas on laialt levinud uskumus, et nähtamatud jõud võivad palju kurja teha. Ennustamisega tegeletakse paljudes Aafrika maades. Ennustajad määravad kindlaks, millal tuleb esivanemate ja jumalte kiituseks pidustusi korraldada. Traditsiooniline näomaaling (Pilt nr. 5) 8 Kokkuvõte Tänapäeva inimese (Homo Sapiens) sünnimaaks on Aafrika. Aafrikas on väga tähtsal kohal hõimud ja vanad traditsioonid. See on kultuuriliselt väga mitmekesine maa. Aafriklased austavad oma esivanemaid ning tihti peetakse nende auks tseremooniaid ja suuri pidustusi.
inimesed, keda tänulik rahvas pärast surma jumalatena austas. (Day 2007: 5) Müüt tähendab ´jutustust´. Ta põhineb suulistel pärimustel. Sellepärast ongi ta sageli segane ja vastuoluline. Müüdi mitmepalgelisuse ja paljutähenduslikkusel oli oma eelis: paljude lugude seast võis alati leida sobiva. Müüti jutustati vastavalt olukorrale ja jutustamise viis mõtestas olukorda. Kõige selgemini tuleb see välja jumalte puhul. Hermes oli kaupmeeste ja teeliste jumal, aga ka varaste jumal: kõik olenes sellest, kellel parajasti tema abi tarvis läks. Ja igas rollis olid tal ise kohtades spetsiaalsed pühamud. Nii et jumalate ja nendest jutustavate müütide tähendus ei olene üksnes olukorrast, vaid ka paikkonnast. Ja see muutus ka aja jooksul. Suulise pärimuse pika ajaloo vältel ladestus müüti üha uusi elemente, mis peegeldasid reaalseid ajaloosündmusi ning ka kultuuris toimunud aeglasi muutusi.
3) Müütidest pärit mõisted (vt vihikust) 4) Homerose eeposed: „Ilias“ 8sj eKr ja „Odüsseia“ 7sj eKr. Kumbki eepos on jagatud 24 lauluks. Värsimõõduks on mõlemas lugulaulus heksameeter. Eeposed on kirjutatud aioolia keele sugemetega vanajoonia murdes. Mõlema eepose aluseks on muistendid kreeka hõimude sõjakäigust Trooja (e. Ilioni) linna vastu. Sõja põhjuseks oli jumalte tüli. Eeposte tegelasteks on nii jumalad kui ka inimesed. Nt: Eris, Aphrodite, Hera, Athena, Helena, Odysseus. „Ilias“ on kangelaslugu, sõja ja võitluste eepos. „Odüsseia“ jutustab imelistest ja muinasjutulistest juhtumistest ning kirjeldab inimeste igapäevast eluolu. Eeposte ühisjoonteks on stseenide mitmekesisus, kirjelduse värvikus, jõuline väljendusrikas stiil ning kujundlik keel
aatrium, mida ümbritsesid magamistoad. Aatriumi kohalt oli katus avatud, vihmavee tarvis asetses põranda keskel väike bassein. Linnaelu areng muutis arhitektuuri ilmet. Elenike arvu kiire suurenemine tõi kaasa kiire ja lohaka elamuehitamine, linnapilti ilumusid mitmekorruselised üürimajad vaesemate inimeste ja proletaaride majutamiseks. Eriti palju esines neid Rooma sadamas Ostias. Foorum oli linna ja kogu impeeriumi keskus. Varasematele templitele lisandusid uued, ka kõigi jumalte tempel Panteon. Keisrite auks püstiati obeliskid ja triumfikaared, Palatiumi künkale kerkis Keisrite palee. Kujunes välja maa-alune kanalisatsioonisüsteem. Lisandusid akveduktid linna varustavad veejuhtmed ja termid. Rooma avalike ehitiste pilti täiendasid amfiteatrid ja hipodroomid. Usund Kodune usund (laarid, penaalid) Varasel ajal austasid roomlased loodusjõude ja vaime. Nii eluta kui ka elus loodus oli nende meelest hingestatud ja sisaldas jõudu, mida tähistati terminiga nuumen
Vahel ka kala, juur- ja puuvilju. Rikkamad söid ka liha. Joodi lahjendatud veini. Söödi näppudega. Elamud ja Rooma linn Traditsiooniline elamu oli ühekorruseline, neljanurkse pöhiplaaniga kivimaja, mille keskmes oli ristkülikukujuline aatrium, mida piirasid igast küljest magamistoad. Aatriumi kohalt puudus katus, tänu millele täitus bassein vihmaveega. Foorum kui linna ja kogu impeeriumi sümboolne keskus omandas piduliku ilme. Varasematele lisandusid uued, muu hulgas ka köigi jumalte tempel panteon. Linna ehtisid keisrite auks püstitatud obeliskid ja triumfikaared, ühe silmapaistvama ehitisena kerkis Palatiumi künkale Keisrite palee. Juba kuningate ajal oli foorumi sillutamise käigus rajatud suur äravoolukanal cloaca maxima. Seellest arenes maa-alune kanalisatsioonisüsteem. Sellele lisandusid akveduktid lähedastest järvedest ja allikatest linna varustavad veejuhtmed ja avalikud saunad termid
annaabi.ee 
