vähesel määral kalapüük Niilusest tehnoloogia areng (niisutamine, terrassid) *egiptus oli muust maailmast üsna eraldatud (Vahemeri + Punane meri) ->sõjategevus puudub *loodus ja ühiskond tihedas seoses stabiilsus & traditsioonilisus *ÜKS riik *piirkond erinevad riigid/linnriigid *kõrgeim võim kuningal, teda peeti jumalikuks Sumerite linnriigid (hiljem suurriigid, impeeriumid) nö jumalkuningas *Hierarhia (rohkem kui Mesopotaamias) Akaadi riik *maaühiskond (linnasi eriti polnud) Vana-Babüloonia Süüria Uus-Babüloonia Hiljem langes Pärsia ülemvõimu alla *kõrgeim võim preestritel, hiljem kuningal
Keskmise riigi per. u 20001650a. ekr maa uuesti ühtseks riigiks, loodi elukutseline sõjavägi. pärast seda taas jagunes. Uue riigi per. u 15501075a. ekr taas ühtne riik, hobukaarikute kasut., vallutas teisi maid, sai tõeliseks suurriigiks, tõusis preesterkonna tähtsus hilisel perioodil võim sageli võõrmaa valitsejate käes. 525a. ekr pikaks ajaks pärsia võimu alla. Ühiskonnas rõhutati traditsioonile,rangelt herarhialine, tipus jumalkuningas. oli maaühiskond, suuri linnu vähe, enamus oli lihtrahvas elas maal. vaarao(tema elu oli korraldatud rituaalidega) jumalast määratud seaduste andja, sõjaväe ülemjuht, kõrgeim preester, vahendaja inimese ja jumala vahel Ülemkiht moodustas vaarao suguvõsa&eri piirkonna ülikusuguv, kes olid vaarao perega abielusidemetes. Ülikutest moodustus kõrgem ametnikkond, kellele vaarao delegeeris oma võimu. Vaaraod määrasid
kirjutati üksteise järel pikaks ribaks ja keerati rulli. Säilinud on neid palju tänu soodsalt kuivale kliimale. Paaristöö : Võrdle koos paarilisega kiilkirja ja hieroglüüfkirja lugemaõppimise lugu. Mida sarnast leiad? Mis aitas teadlasi neid kirju lugema õppima ? Lisategevused tundideks : 1) Õpilased võtavad paaridesse ja püüavad koos leida mõistele õige paarilise. Iga paar saab oma kaardid. VAARAO EGIPTUSE VAILTSEJA, JUMALKUNINGAS HIEROGLÜÜF KIRJAMÄRK, MIS TÄHISTAB ENAMASTI ÜHTE SÕNA PAPÜÜRUS TAIMEST VALMISTATUD PABERILAADNE MATERJAL DELTA JÕESUUE, SUUDMEMAA, MITMEHARULINE JÕESUUE ŠADUFF KOOGUGA VEETÕSTUK POOL SAAGIST, VARANDUSEST, MILLE TALUPOEG PIDI
salvedesse.Talupojad olid templite ja püramiidide rajajad. Kõik käsitöölised(müürsepad,pottsepad jne.) allusid riigivõimu karmile kontrollile. Egiptse sõjaväe moodustasid suures osas talupojad- noorte hulgast valiti välja tugevamad ja vastupidavamad eluaegsesse väeteenistusse. Orjad olid kohustusete täitmata järmise tõttu orjusesse langenud talupojad, käsitöölised ning võõramaisest päritolust sõjavangid. Ühiskond oli seega rangelt hierarhiline, tipus absoluutse võimuga jumalkuningas. Egiptuse religioon Preestrid kujundsid egiptlaste vaimuelu ja mõttemaailma. Egiptlased austasid väga palju jumalaid ja olulist osa religioonis etendasid pühad loomad, kes sümboliseerisid ühte või teist jumalat. Nende meelest võisid jumalad asuda kõikjal, kuid nad vajasid kohta kus inimesed nende eest hoolt kannaksid. Selleks rajati neile templeid. Religiooni kõige iseloomulikum joon oli sügavalt juurdunud ja detailne väljaarenenud uskumus, et inimene jätkab oma elu enam-vähem
Egiptuse sõjavägi koosnes põhiliselt kilpide ja odadega relvastatud jalaväelastest, eliitväe moodustasid kahe sõdalaseda mehitatud hobukaarikud. Uue riigi ajal oli Egiptuselt kogu Lähis-Ida kõige paremini korraldatud sõjavägi. Orjad oli peamiselt kohustuste täitmatajätmise eest orjusesse langenud endised käsitöölised ja talupojad ja võõramaist päritolu sõjavangid. Egiptuse ühiskond oli seega rangelt hierarhiline. Selle tipus seisnes absoluutse võimuga jumalkuningas kui kogu riigi, ühiskonnaja isegi looduse seaduspärase toimimise tagatis. Ühtlasi oli ülikkond Egiptuse ühiskonnas ainus niisugune jõud, mis suutis aeg-ajalt vaarao võimutäiust ohustada. Ehkki Mesopotaamia riikides oli ühiskonna- ja valitsemiskorraldus märksa muutlikum kui Egiptuses, võib siingi eristada teatavaid ajast aega ja riigist riiki püsinud ühisjooni. Kuningas oli oma riigis sõjaväe ülemjuhataja ja kõrgeim seadusandja ning kohtumõistja. Tema võim oli
ajalooline aeg VanaEgiptus Niilus kui toitja: Mõlemal kaldal sadade km. laiune viljakas ala, millest edasi laius kõrb, deltas 150km. lai. Jagunemine: üleujutus(suvisügis), põlluharimine(talvkevad), saagikoristus ja põus(suve hakul) Eripära: Egiptuses ühiskonna aastatuhandete pikkune püsivus ja suletus. Looduslik eraldatus ei vajanud kaitsevajadust. Üleujutused näitasid looduse ja ühiskonna seost Ühiskonnakorraldus Avaarao (absoluutse võimuga jumalkuningas, teostas oma võimu ametnike abil) Bkõrgem ametnikkond (asevalitsejad, preestrid ja sõjapealikud) Ckirjutajad (alamametnikud, kes kontrollisid töötajate tegevust) Dtalupojad ja käsitöölised Eorjad Ajaloo põhietapid Sõjavägi Vana riigi ajal sõjaväge ei olnud Uue riigi ajal oli hästi treenitud alaline sõjavägi, mis loodi sundvärvabisega(osa võimekamaid talupoegi võeti terveks eluks ja vanas eas said veteranid harimiseks maalapi)
Hilis-Egiptuse periood (u. 1075-525 eKr.) - periood, kus esinesid ka võõramaised valitsejad (assüürlased). 4. saj.- 30 eKr. - Kreeka päritolu valitsejad. Kuningavõim Vaarao oli piiramatu võimuga valitseja, kelle isik ja võim olid jumalikud (Ra poeg). Oli sõjaväe ülemjuhataja, ülempreester ja seadusteandja (Vaarao Egiptuse keeles „suur maja“. Kui vaarao elas siis ta oli Horos, kui ta suri siis muutus Osiriseks. Ühiskond oli rangelt hierarhiline, mille tipus oli jumalkuningas, kelle võimu toetas mõjukas ühiskond: asevalitsejad (nomarhid; preestrid ja sõjaväe juhid. Nomarh juhtis teatud piirkonda (nomos). Egiptuse perekond oli patriarhaalne (paarsuhe), kuid naistele kuulus küllaltki suur võim võrreldes teiste ühiskondadega (nt. Mesopotaamias). Oli ka naisvalitsejaid. Religioon Egiptuses Egiptuse ühiskond oli sügavalt religioosne ning maailma üldist korraldust mõtestati müütide ja usu kaudu. Egiptuse
rohkem inimesi ning asutus muutub paikseks 4. 9.saj eKr. Sai alguse põlluharimine ja kodustati kariloomad 5. viljaka poolkuu ala Egiptus, Ees Aasia, Mesopotaamia Egiptuse tsivilisatsiooni kujunemine ja loodusolud: kujunes välja Niiluse orus, põllumajanduslikult sobivatel aladel, väikeriikide tekkele aitas kaasa vajadus rajada niisutussüsteeme. Egiptuse kuningavõim ja ühiskonnakorraldus: vaarao valitses, vaaraol piiramatu võim. Ühiskond oli rangelt hierarhiline, mille tipus jumalkuningas, kelle võimu toetas mõjukas ülikkond: asevalitsejad(nomarhid), preestrid ja sõjaväe juhid. Egiptuse perekond oli patriarhaalne, naistele kuulus üsna suur võim, oli ka naisvalitsejaid. Egiptuse religioon (tähtsamad jumalad, surmajärgsus, Ehnatoni usureform): Egpituse ühiskond oli VÄGA religioosne. Maailma üldist korraldust mõtestati müütide ja usu kaudu. Egiptuse religioon oli iseloomult polüteistlik igal elu-ja tegevusvaldkonnal omad jumalad. Ka piirkondlikud jumalad.
212 pKr keiser Caracalla andis rooma kodaniku õigused kõigile vabadele. Hilisklassikaline periood: cognitio ectra ordinem, keiser Alexander Severuse surmast 235 pKr – kuni rooma kokkuvarisemiseni. 1 aste, sama ametnik uuris ja otsustas. Õiguselu allakäik, vulgariseerumine. Poliitiline võim koondus printsipaadi, senati eesistuja ehk keisri kätte. Keiser Diocletianusest alates (284) kadusid vabariiklikud instituudid ja võim läks keisrile, kellest sai jumalkuningas. Õppeasutused ja õigusteadus. Kohalike õiguste mõju. Rullraamatute asemele tulid lehtedega koodeksid. Mõju keskaegsele kirikukohtule 14. Rooma õiguse olulisemad allikad. 1. 12 tahvli seadused - vabariigi ajal 496 a eKr plebeide streik, 10 autoriteeti saadeti kreeklastelt õppima ja seadused pandi kirja – koos täiendustega olid tulemuseks 12 tahvli seadused. 12 pronkstahvlile kirja pandud tavaõiguse normid, mis on säilinud rekonstruktsioonina
Hilisklassikaline periood: cognitio ectra ordinem, keiser Alexander Severuse surmast 235 pKr – kuni rooma kokkuvarisemiseni. 1 aste, sama ametnik uuris ja otsustas. Õiguselu allakäik, vulgariseerumine. Poliitiline võim koondus printsipaadi, senati eesistuja ehk keisri kätte. Keiser Diocletianusest alates (284) kadusid vabariiklikud instituudid ja võim läks keisrile, kellest sai jumalkuningas. Õppeasutused ja õigusteadus. Kohalike õiguste mõju. Rullraamatute asemele tulid lehtedega koodeksid. Mõju keskaegsele kirikukohtule Keisrite seadused Codex Theodosianus 438-439 pKr koondas konstitutsioone ehk keiserlikke seadusi. Eelnes 426 pKr tsiteerimisseadus 3000 õigusakti, 400 tiitlit (teemat), 16 rmt Justinianuse koodeks ehk CIC – Corpus iuris civilis
annaabi.ee 
