Maajad Maaja kultuur tekkis Mehhiko lõunaosas, sealt levis see hiljem Yucatani poolsaarele. Esimesed jäljed maajadest on pärit 3. aastatuhandest keskel eKr. Siis olid nad juba põlluharijad, kuid kõrgkultuur tekkis neil palju hiljem, ajavahemikus 300-900. a. pKr. Siis ehitati Kesk-Ameerika selvasse (vihmametsa) linnu, kus kõrgusid võimsad kivist astmikpüramiidid ja laiusid ruumikad valitsejapaleed. linnad olid jumalateenimise- ja valitsemiskeskused. Seal elasid ainult preestrid ja valitseja oma kaaskonnaga. Ühtset riiki maajadel ei tekkinud, vaid ainult linnriigid, mis hõlmasid pealinna ja seda ümbritsevad külad. Linnriigi eesotsas seisis valitseja ,,tõeline mees". ,,Tõelise mehe" tundis ära juba tema välimusest. Peas kandis ta uhket krooni, haruldaste lindude sulgedest valmistatud peaehet, seljas samasugust sulgedest keepi, jalas värvilisi sandaale.
Liivmaale jõudis aastal 1522 läbi Riia 6.MIDA TÄHENDAB PILDIRÜÜSTE? MIDA SELLE KÄIGUS TEHTI? Kiriku puhastamine üleliigsest, lõhuti altareid, pühapilte jms katoliku usu tunnuseid 7.MIKS JÄI TALLINNAS ASUV NIGULISTE KIRIK RÜÜSTAMATA? Sest kirikueestseisja oli kiriku ukse lukud kinni tinutanud ja rüüstajad ei pääsenud sisse. 8.MIS OLI PILDIRÜÜSTE TEGLEIK MÕTE? See oli ennekõike pildikummardamise vastu suunatud rituaalne tegu. Kirikule tehti selgeks, et kirik on jumalateenimise paik, mitte koht rikkuste kogumiseks. 9.KES LÄKSID LIIVIMAAL USUPUHASTUSEGA KAASA? MIKS? Linnad, sest neis hakati esimesena üles ehitama evangeeliumi usu kirikut. Ka kaupmehed, lihtrahvas. 10.MILLISEID MUUTUSI TÕI ENDAGA KAASA REFORMATSIOON? Andis tõuke koolisüsteemi ja eestikeelse trükisõna arengule, uued sõnad eesti keelde, kirikud korraldati ümber, kloostrid pandi kinni. 11.MILLISEID MUUTUSI TÕI REFORMATSIOON KAASA KOOLELUS?
kiriklike või halduskeskuste ümber, mis suutsid kaitset pakkuda. Nendeks võisid olla suuremate teede ristumiskohal, jõekoolmetel ja suudmetes , sildade juures, randumiseks sobivate lahtede ääres jm paiknevad linnused, kloostrid, kindlustatud mõisad ja kunagised linnaasemed. Keskaegsel linnal oli kaks keskpunkti- katedraal ja turuplats. Omavalitsusega linnal paiknes turuplatsi lähedal ka raekoda. Kauplemine etendas linnaelus jumalateenimise kõrval sama tähtsat rolli. Turust sai alguse linnade ja linlikkuse kiire areng. Linnaturu nõudmisele tekkis spetsialiseerunud käsitööliste kiht, millega tegevus pani aluse kaubatootmisele. Keskaegsed linnad kui käsitöö- ja kaubanduskeskused kujunesid feodaaltsivilisatsiooni aladel esmalt Itaalias ja Lõuna-Prantsusmaal. 1250. aastal oli Euroopa suurim linn Pariis, mis oli selleks ajaks samuti 100 000 elaniku joone ületanud. Järgmise suurusjärgu moodustasid 5-6 Itaalia linna
· Elasid Yucatani poolsaare ürgmetsades · Kui hispaanlased saabusid Ameerikasse olid maajad juba peamised linnad maha jätetud · Väga head matemaatikud ja astronoomid täpsem kalender kui euroopalastel · Esimesed jäljed maajadest on pärit 3. aastatuhandest keskel eKr, kui peamine tegevus oli põlluharimine · Kõrgkultuuri aeg jääb aastatesse 300-900. a. pKr · Linnad rajati vihmametsadesse kus olid uhked astmikpüramiidid ja valitsejate suured paleed. · linnad olid jumalateenimise- ja valitsemiskeskused · Ühtset riiki maajadel ei tekkinud, vaid ainult linnriigid · Linnriigi eesotsas seisis valitseja ,,tõeline mees" · Valitsejad andsid uhket rõivastust, näod olid tatoveeritud ning hambad lihvitud · Tunti metallidest aint kulda ja hõbedat seega tööriistad olid tehtud puust ja kivist · Põhiliselt kasvatati maisi · Peale maisi kasvatati veel tubakat,puuvilla, uba ja kakaod · Kakaoube kasutati rahana · Käsitööliste ülesandeks oli
Õpetuse sisu. Islami 5 sammast. Esimene sammas usutunnistus (sahada) "Ma tunnistan, et pole teisi jumalaid Allahi kõrval ja et Muhamed on tema prohvet" mille tõsimeelse ja veendudnud ütlemisega araabia keeles tunnistad end moslemiks. Need on ka esimesed sõnad, mis vastsündinule kõrva sosistatakse ja viimased, mida surija peaks lausuma. Palve- meie mõistame palvet kui palumine (araabia keeles dua) või vaikne keskustelu Jumalaga (munadzat), kuid moslemitel on see pigem kogu see jumalateenimise protsess, mille sees võivad olla ka dua ja munadzat. Palvetatakse 5 korda päevas Meka suunas: koidikul, keskpäeval, pärastlõunal, päikeseloojangul ja õhtul. Kutse palvusele hüüab muezzin (tänapäeval mikrofoni ja kõlarite abiga) moshee (islamiusuliste pühakoda, tõlkes koht palvekummarduse jaoks) tornist ehk minaretist. Sellele järgneb rituaalne pesemine (puhtus on pool usku- on öelnud Muhamed)
u. 300900. Maaja kultuur Maaja kultuur tekkis Mehhiko lõunaosas, sealt levis see hiljem Yucatani poolsaarele. Esimesed jäljed maajadest on pärit 3. aastatuhandest keskel eKr. Siis olid nad juba põlluharijad, kuid kõrgkultuur tekkis neil palju hiljem, ajavahemikus 300900. a. pKr. Siis ehitati KeskAmeerika vihmametsa linnu, kus kõrgusid võimsad kivist astmikpüramiidid ja laiusid ruumikad valitsejapaleed. Linnad olid jumalateenimise ja valitsemiskeskused. Seal elasid ainult preestrid ja valitseja oma kaaskonnaga. Ühtset riiki maajadel ei tekkinud, vaid ainult linnriigid, mis hõlmasid pealinna ja seda ümbritsevad külad. Käsitööliste ülesandeks oli savinõude valmistamine, kangakudumine, sulgedest riideesemete ja peaehete valmistamine, roost mattide punumine, kivist tööriistade valmistamine jne. Käsitöölised olid ka linnade ehitusmeistrid ja kiviraiujad.
halduskeskuste ümber, mis suutsid kaitset pakkuda. nendeks võisid olla suuremate teede ristumiskohad jõekoolmetel ja suudmetes sildade juures randumiseks sobivate lahtede ääres Keskaegsetel linnadel oli kaks keskpunkti katedraal turuplats Omavalitsusega linnal paiknes turuplatsi lähedal ka raekoda Kauplemine etendas linnaelus jumalateenimise kõrval sama tähtsat kui mitte tähtsamatki rolli Turgudest sai alguse linnade ja linluse kiire areng tekkis linnaturu nõudlusele spetsialiseerunud kästööliste kiht, mille tegevus pani aluse kaubatootmisele kaubatootmine andis aluse omakorda kaubandusele hoopis erineva mõõtme 1250 oli euroopa suurim linn Pariis oli selleks ajaks 100 000 inimese piiri ületanud Linnastumise kasv jätkus 14
lisa 1). Miljonid maiad elavad samas piirkonnas tänapäevalgi järgides muistsete esivanemate traditsioone. (Foster 2002: 25) Esimesed jäljed maiadest on pärit 3. aastatuhande keskpaigast eKr. Siis olid nad juba põlluharijad, kuid kõrgkultuur tekkis ajavahemikus 300-900. a. pKr. Siis ehitati Kesk-Ameerika vihmametsa linnu, kus kõrgusid võimsad kivist astmikpüramiidid ja laiusid ruumikad valitsejapaleed. Linnad olid jumalateenimise- ja valitsemiskeskused. Seal elasid ainult preestrid ja valitseja oma kaaskonnaga. (Maajadest…) Hierarhia. Maiadel olid ühtse riigi asemel linnriigid, mis hõlmasid pealinna ja seda ümbritsevad külad. Linnriigi eesotsas seisis valitseja – „tõeline mees“. „Tõelise mehe“ tundis ära tema välimusest - peas kandis ta uhket krooni, haruldaste lindude sulgedest valmistatud peaehet, seljas samasugust sulgedest keepi, jalas värvilisi sandaale
päästis juudid Egiptuse vangipõlvest. Juutide pühakiri on Tanach, jaguneb Toora(käsk, käsuõpetus 1-4 Mo raamat), Nebiin (prohvetid) ja Ketubiin (kirjad). KÕIK PÜHA, MIS PUUTUB KOKKU EBAPÜHAGA, MUUTUB KA EBAPÜHAKS. Talmud on Toora kommentaarid. Juutide pühakoda on sünagoog, selle ilme sõltub rabi konservatiivsusest, sünagoog on kultushoone+kultuurikeskus, see on mehe jumalateenimise koht, kirikud on sünagoogide kopeerijad. Islam-moslemid Misjoniusund-väga tähtsal kohal usu kuulutamine ja levitamine Sai alguse 7.saj Araabia ps Rajajaks Muhamed (570-632) jäi noorelt orvuks, elas onu juures, rändas Iisraeli, kus puutus kokku kristlaste ja juutidega ning imestas nende pühakirjade üle (pühakirja-koraani-tegemisel on laenanud palju toorast ja
Teiselt poolt kõlas Sokratese nii “anonüümses” kui ametlikus süüdistuses etteheide, et ta olevat oma õpetusega kaaskodanikke, eelkõige aga noorsugu, rikkunud. Niisiis olid nii sofistid kui Sokrates avalikkuse silmis õpetajad. Sokrates küll vaidlustas enda sofistina käsitlemist viidates sellele, et ei ole lubanud kedagi õpetada, nagu sofistid seda tegid, ega pole muidugi ka sarnaselt nendele oma tegevuse eest raha võtnud. Ometi oli ju ka Sokratese dialektika, tema “jumalateenimise”, eesmärgiks aidata kaasa sellele, et kaaskodanikud ja üldse kõik, kellega ta vestles, võiksid saada vooruslikemaiks. Niisiis täpselt sama siht, mida Protagoraski ütles oma sofisti-tegevuse eesmärgiks olevat. Millest siis Sokratese selline terav distantseerumine sofistidest? Sellel peavad olema mingid sügavamad põhjused kui filosoofia jaoks väline asi, kas õpetuse eest võeti raha või mitte.
annaabi.ee 
