mõttemaailma-ühiskond jaloodus olid omavahel tihedalt seotud 10.Milline oli naise ja perekonna positsioon Egiptuse ühiskonnas? Elati paarisperekonnana, täisealine poeg lahkus kodust. Naistel oli kõrge positsioon, majaemandat austati väga 11. Millised ühiskonnaklassid olid Egiptuses? vaaraod, preestrid, käsitöölised, talupojad, orjad 12. Kirjelda elu Sumeri linnriikides. 13. Millega tegelesid preestrid? Korraldasid elu templites ja kandsid hoolt jumalakujude eest. 14. Mille poolest oli tuntud Sargon II ? Oma sõjakuse ja julmusega. Hävitas Babüloni ja küüditas põlisrahvad põlisaladelt 15. Millist olulist sündmust, tegu omistatakse Menesele? Ta ühendas omavahel Ülem- ja Alam- Egiptuse
Üldse koheldakse kõike, mis sisaldab elujõudu ja hinge, kindla teadmisega, et selle abil võib ise midagi aktiivselt mõjustada ja saavutada, kuid sama hõlpsasti võivad selle omandada ka teised ja kasutada taas oma huvides just niisama. Väga tavaline hinge nähtav kehastus edasi on veri, millega seletub näit. Selliste loomade vere joomine, kelle elujõudu tahetakse endale saada (näit. Karu). Arusaadavaks muutub ka vere määratu roll muistsel ohverdamisel: vere mahavalamise või jumalakujude suulemäärimisega ohverdati looma hing, kuna liha võidi siis rahuga ise ära süüa ( või koerte ja lindude söödaks jätta, sest see ei sisaldanud enam jõudu.) Ka sülg on elujõu asupaik ja hinge kehastus: sellepärast süljatakse tööle asudes endale pihku, et siirda oma jõudu just kätesse. Sagedane sülgamise näit. Haiguste arstimisel, mahaistumisel, magamaheitmisel, loomade ja esemete omandamisel jne. Seletub samuti sellega, et sülgaja oma elujõuga püüab saada
võimudele vahele ja oma tegevusi varjata. Katakombides leidus lae ja seinamaale. 13)Milliseid esemeid kaunistati reljeefidega? -Sarkofaage 14)Miks välditi varakristlikus kunstis skulptuure? -Et eristuda teistest paganlikest religioonidest. Kirikuehituse algus 1)Milline usukuulutaja lõi ristikoguduse Rooma linnas? Milline oli tema saatus? -Peetrus. Ta löödi pea alspidi risti. 2)Miks ei sobinud antiikaegne tempel ristiusu kirikuks? -Sest see oli loodud jumalakujude jaoks ja inimesed ei pääsenud sinna sisse. 3)Milline ehitistüüp võeti kasutusele kirikuna? -Basiilika 4)Kes oli esimene rooma piiskop ja paavst? -Peetrus 5)Kus asus varakristliku kiriku transept? -Pikihoone idaotsas 6)Milline oli kiriku kõige püham paik? -Apsiid 7) Kas seinamaalid ja mosaiigid olid ainult kaunistused või oli neil mingi muu eesmärk? -Nad seletasid piiblit, sest kõik inimesed ei oskanud lugeda. 8)Millisest materjalisest tehti mosaiike? Milliseid värve eelistati?
Matuserituaaliks asetatakse surnu peaga lõuna suunas ning valge on yin'i ja leina värv. Feng Shui on iidne Hiina ruumikorralduse meetod, mille eesmärk on saavutada harmoonia keskkonnaga. Taoismis on pühad paigad seotud loodussega koopad, allikad jne) ning olulisim palverännaku koht, Taishani pühad mäed - asub Ida-Hiinas. Jiao on taoistlik püha, mis leiab aset talvise pööripäeva ajal, kus muusika, tantsu ja suurte jumalakujude abil peletatakse eemale kurje vaime. Sintoism ja Jaapan See religioon on seotud Jaapaniga, mida mõnikord kutsutakse ka ,,Tõusva päikese maaks". Tõenäoliselt rändasid jaapanlaste esivanemad sisse Kesk-Aasiast või Indoneesiast. Kuid on ka spekulatsioone, mis seostab neid Iisraeli 10 kadunud suguharuga. Rahvaarvu poolest on Jaapan oma enam kui 127 milj. elanikuga maailma 10. kohal
11.2 Hinduismi usuline praktika Puudža- jumalateenistuse üldnimetus On templipuudžad, laiendatud puudža (suured pidustused) Hindud ei kuulu ühtegi kogudusse. Oma jumalaid austatakse kõige sagedamin kodus, kuhu on püstitatud ka altar Templeid on indias väga palju Nt. Varanasis on ~1500 templit Templid on ka igas külas Regulaarseid jumalateenistusi ei peeta. Templid on lahti päev läbi ning preestrid ja templiteenijad hoolitsevad sealsete jumalakujude ning ohverdamisaltarite ees. Kõige sagedamini ohverdatakse lilli, puuvilju, võid, riisi. Templite juurde kuuluvad ka devadasid (jumalate teenijannad) . nad on „abielus“ templi jumalaga. On haritud. Võtavad osa puudžadest, tantsivad, laulavad, osutavad preestritele seksteenuseid Iga hindu unistuseks on käia vähemalt kord elus palverännakul Varanas. Linn asub Gangese jõe ääres ja on hindude jaoks kõige püham koht
ning kuna ristiusk suruti eestlastele peale tule ja mõõgaga, tekitas see juba iseenesest sisemise elukorralduste, tõekspidamiste ja väärtushinnangute muutuste. Eriti tugevalt muutsid Eesti palet tõrke uute tõdede vastu. Nähes pühade hiidede ja jumalakujude rüvetamist, eestlaste maailmapilt usupuhastusele järgnenud aastakümned oma mõisameeste, tatarlaste, talupoegadest röövsalkade murenes. Siiski sulas ristiusk ajapikku varasemate paganlike veendumustega ja tekkis omamoodi ja kahuripaukudega. Selle aja elasid läbi mitu põlvkonda. rahvausk. Rahvale tõi ristiusk kaasa kirjaosukse, raamatutarkuse ja koolihariduse leviku.
maajumal Ellil, tarkusejumal Ea, armastusejumalanna Istar jt.). Eepos kõneleb inimeseks saamisest ja inimeseks jäämisest, surmast ja surematusest. 3. Vana Egiptuse religiooni peajooned ja tähtsamad jumalad. Iseloomulik on esiajast pärit animismi (usk hinge, anima olemasolusse) ja fetisismi (jumalate võlumine, amulettide kandmine) ühendamine individuaalse vagadusega ning jumala kogemusega. Animismi pärandiks tuleb pidada jumalakujude ja võimude paljusust. Fetisismi objektid võivad olla looduslikud või kunstlikud, ning usutakse, et nad omavad teadvust ja üleloomulikke omadusi ning toovad õnne. Vana-Egiptuse kõigi ajajärkude usundile on iseloomulik ka loomadekultus. Paljusid jumalaid kujutati nii looma- kui ka inimkujul (Ra, Horos). Puudus oluline side religiooni ja eetika vahel. Eriline koht ettekujutusel teistpoolsusest (mumifitseerimine, matmisriitus, surnute kultus jne.)
Ka sel puhul oli juhtivaks keskuseks Atika. Igapäevalisi stseene hakati kujutama. V ja VI saj saavutas plastika täiuslikkuse, mis ka hilisematel aegadel on olnud ideaaliks. See on kauakestnud arengu lõpptulemus. Kõige algelisemaid astmeid ei tunta, vanimad plastika näited VII saj lõpust eKr. Algul oli Kreeka plastika tugevasti mõjutatud Idamaade kunstist. Eriti alguses seisis plastika usu teenistuses - tähtsaim ülesanne jumalakujude loomine ja templite kaunistamine. Materjalina kasutati puud ja savi (peamiselt vanemal ajal), kulda ja elevandiluud, pronksi ja marmorit. Marmori kõrval vanemal ajal ka teised kivisordid. Maalikunst: kreeklased hindasid maalikunsti kõrgemalt kui skulptuuri. Säilinud pole midagi, aimduse annavad maalitud vaasid ja maalijäänused marmoril, savil, lubjakivil, kipsil jne. Seinamaalid etruskide haudades ja mosaiigid Roomas ja
Pluss 30 a mees ja naine. Seda leiukompleksi on kirjeldatud kui noormehe ohverdust ja need teised kaks on ohverdajad. Tapsid kuti ära ja siis tuli maavärin ja kõik said surma. Siis on leitud ka kahe lapse luid Knossosse lossi lähedusest.. Need olid tükeldatud ja keedetud ja puhastatud. Kannibalistlik rituaal? Kujutatud jumalused Loomad ja linnud. Maod. Härjakujutis on levinud, sarvemotiiv võis pühamut märkida. Krokodillid/deemonid, mingi jumaluse austajad. Naised domineerivad jumalakujude puhul. Kellukesekujulised jumalannad hilisest faasist. Lisaks kujukestele on kujutisi ka pitseritel. Naised koos kaslastega ja naised koos härgadega. Osadel on ka mehed peal, aga üldjuhul nad ei ole tähelepanu keskpunktis ja on väikesed. Võimusau kujutamine naise ja harvem mehe käes. Kuidas kokkuvõtvalt tõlgedada: kui palju neid jumalusi oli? Evans autoriteedina arvas, et kõik väikesed jumalad kujutasid ühte suurt jumalannat, nö emajumalanna (Attis). Ehk ühel jumalannal
Linnumajad ja kalatiigid: kus võimalikult palju erinevaid liike linde ja kalu. Linnupuur oli suur, rauast sõrestikuga, kaetud võrguga ning sinna sisse oli istutatud puid -põõsaid. Ka loomad olid tähtsad, kui nad polnud elusad, siis esinesid nad skulptuuridena aias. Peale "harilike" lõvide, hobuste, hirvede jms skulptureeriti ka müütilisi olendeid, mida arvati eksisteerivat - draakoneid, ükssarvi, sireene, kentaure ja mereelukaid. Skulptuurid: antiigi eeskujul oli populaarne paganlike jumalakujude paigutamine aeda. Olulisemaid elemente aias oli aga vesi, mis tõi aeda elu, liikumist, hääli. Vesi pandi kukkuma ja tõusma, purskama ja pritsima, nirisema, tilkuma, mullitama... Purskkaevud, mis jäljendasid vihmahoogu ja tekitasid päikese käes vikerkaari. Kõik need veemängud toimisid raskusjõu abil, efekt olenes torude ja avade suurusest, purskkaevude paigutusest, valguse murdumisest... Vesi
annaabi.ee 
