Apollon oli vanakreeka mütoloogias Zeusi ja Leto poeg ning jahijumalanna Artemise kaksikvend. Ta sündis väikesel Delose saarel ning teda kutsuti suurimas kreeklaseks kõigist jumalais. Tema sümboliteks oli vibu, nool ja lüüra. Apollon oli valguse-, ennustamise- ja muusika kaitsja. Apollon mõrvas Delfi lähedal draakon Pythoni, kes oli maaema Gaia laps ning elas Parnassose
Jumalatel oli võimalus sekkuda inimeste tegevusse, kuid neil polnud võimu, et muuta moirade poolt ettemääratud saatust. Jumalad olid surematud, ent haavatavad. Nende võimuses oli alustada sõda ning lõpetada sõda ja määrata võitjad. Samas ei olnud isegi peajumal Zeusil võimalus määrata, kes sõjas hukub või elama jääb, seda otsustasid saatusejumalannad. Jumalad võisid inimeste tegemistesse sekkuda, mõjutades sündmuste kulgu. Näiteks tekitas Jumalais pahameelt Achilleuse barbaarne käitumine Hektori korjusega, seetõttu saatis Zeus Thetise poja juurde. Thetis soovitas achilleusel korjuse Hektori isale välja anda. Kangelane eeposes Vanakreeka müütides ja eeposes leidub palju tegelasi, kel on ideaalseid omadusi või oskusi, nagu näiteks Heraklese jõud, Achilleuse vaprus, Odysseuse kavalus ja Oidipuse kannatlikkus. Üldjuhul kujutati kangelasi võimsatena, kuid samas jäeti inimesele võimalus ennast tegelasega
kui välismaalt. Ükski teine pühamu ei saanud sellega võistleda. Apollon oli heategev võim, otsene sidemees jumalate ja inimeste vahel, kes õpetas inimesi jumalate tahtmist teada saama, näidates neile, kuidas sõlmida taevalistega rahu, samuti oli ta ka puhastaja, kes või süüdlastelt maha pesta isegi sugulaste vere. Siiski on mõningaid müüte, milles teda kujutatakse halastamatuna ja julmana. Temas võitlesid nagu kõigis jumalais kaks alget: ühelt poolt ilu ja poeesia. Ent temas oli säilinud primitiivimi siiski väga vähe. Apollonit kujutatakse jooksvana, vibu käes, pilk suunatud väljalennutatud noolele. Artemis (Diana) 9 Artemis oli kreeka jumalanna, Zeusi ja Leto tütar, Apolloni kaksikõde. Artemises on ühendatud paljude, sealhulgas kreekaeelsete jumaluste jooned. Ta on neitsilik jahi- ja loodusejumalanna
vaatamas palju palverändureid nii Kreekast kui välismaalt. Ükski teine pühamu ei saanud sellega võistleda. Apollon oli heategev võim, otsene sidemees jumalate ja inimeste vahel, kes õpetas inimesi jumalate tahtmist teada saama, näidates neile, kuidas sõlmida taevalistega rahu, samuti oli ta ka puhastaja, kes või süüdlastelt maha pesta isegi sugulaste vere. Siiski on mõningaid müüte, milles teda kujutatakse halastamatuna ja julmana. Temas võitlesid nagu kõigis jumalais kaks alget: ühelt poolt ilu ja poeesia. Ent temas oli säilinud primitiivimi siiski väga vähe. Apollonit kujutatakse jooksvana, vibu käes, pilk suunatud väljalennutatud noolele. Artemis (Diana) Artemis oli kreeka jumalanna, Zeusi ja Leto tütar, Apolloni kaksikõde. Artemises on ühendatud paljude, sealhulgas kreekaeelsete jumaluste jooned. Ta on neitsilik jahi- ja loodusejumalanna
Kreekast kui välismaalt. Ükski teine pühamu ei saanud sellega võistleda. Apollon oli heategev võim, otsene sidemees jumalate ja inimeste vahel, kes õpetas inimesi jumalate tahtmist teada saama, näidates neile, kuidas sõlmida taevalistega rahu, samuti oli ta ka puhastaja, kes või süüdlastelt maha pesta isegi sugulaste vere. Siiski on mõningaid müüte, milles teda kujutatakse halastamatuna ja julmana. Temas võitlesid nagu kõigis jumalais kaks alget: ühelt poolt ilu ja poeesia. Ent temas oli säilinud primitiivimi siiski väga vähe. Apollonit kujutatakse jooksvana, vibu käes, pilk suunatud väljalennutatud noolele. Aphrodite Aphrodite oli kreeka armastus- ja ilujumalanna, Homerose järgi Zeusi ja Dione tütar, merevahust sündinu. Jumalate kui inimeste kaval võrgutaja. Naeru armastav jumalanna, kes naeris magusalt või pilkavalt kõiki, kes tema võludele alistusid,
Tema nimi Phoibos tähendab särav, hiilgav. Kuid päikesejumalaks oli tegelikult Helios, titaan Hyperioni laps. Delfi Apollon oli heategev võim, otsene sidemees jumalate ja inimeste vahel, kes õpetas inimesi jumalate tahtmist teada saama, näidates neile, kuidas sõlmida taevalistega rahu; samuti oli ta ka puhastaja, kes võis süüdlastelt maha pesta isegi sugulaste vere. Siiski on ka mõningaid müüte, milles teda kujutatakse halastamatuna ja julmana. Temas võitlesid nagu kõigis jumalais kaks alget: ühelt poolt algeline toorus ja teiselt poolt ilu ja poeesia. Ent temas oli säilinud primitiivimi siiski väga vähe. Tema puu oli looberipuu. Palju olevusi oli pühendatud temale, tähtsamad neist delfiin ja ronk. Apollonit kutsuti rooma mütoloogias Apolloks. Apolloni kaksikõde, Zeusi ja Leto tütar
Delfi Apollon oli heategev võim, otsene sidemees jumalate ja inimeste vahel, kes õpetas inimesi jumalate tahtmist teada saama, näidates neile, kuidas sõlmida taevalistega rahu; samuti oli ta ka puhastaja, kes võis süüdlastelt maha pesta isegi sugulaste vere. Siiski on ka mõningaid müüte, milles teda kujutatakse halastamatuna ja julmana. Temas võitlesid nagu kõigis jumalais kaks alget: ühelt poolt algeline toorus ja teiselt poolt ilu ja poeesia. Ent temas oli säilinud primitiivimi siiski väga vähe. Tema puu oli looberipuu. Palju olevusi oli pühendatud temale, tähtsamad neist delfiin ja ronk. Artemis (Diana) Apolloni kaksikõde, Zeusi ja Leto tütar. Üks kolmest Olümpose neitsist-jumalannast.
teda ka päikesejumalaks,kuna tema nimi Phoibos tähendab säravat ja hiilgavat.Kuid tegelikult on päikesejumalaks Helios. Apollon oli heategev võim,otsene sidemees jumalate ja inimeste vahel,kes õpetas inimesi jumalate tahtmist teada saama,näidates neile,kuidas sõlmida taevalistega rahu;samuti oli ta ka puhastaja,kes võis süüdlastelt maha pesta isegi sugulaste vere.Siiski on ka mõningaid müüte,milles teda kujutatakse halastamatuna ja julmana.Temas võitlesid nagu kõigis jumalais kaks alget:Ühelt poolt algeline toorus ning teiselt poolt ilu ja poeesia.Ent temas oli säilinud primitivismi siiski väga vähe. Tema tähtsamateks sümboliteks olid loorberipuu ,delfiin ja ronk. Roomas kutsuti teda Apolloks. Apolloni skulptuurid Aphrodite Zeusi ja Dione tütar.Kuid hilisemas poeesias jutustatakse,et ta sündis merevahust.Merest sündimine leidnud aset Kythera lähedal,kust ta kanti Küprosele.Mõlemad saared pühendati
asetses oraakli iste, kolmjalgne järi tripood. Delfi Apollon oli heategev võim, otsene sidemees jumalate ja inimeste vahel, kes õpetas inimesi jumalate tahtmist teada saama, näidates neile, kuidas sõlmida taevalistega rahu; samuti oli ta ka puhastaja, kes võis süüdlaselt maha pesta isegi sugulaste vere. Siiski on ka mõningaid müüte, milles teda kujutatakse halastamatuna ja julmana. Temas võitlesid nagu kõigis jumalais kaks alget: ühelt poolt algeline toorus ning teiselt poolt ilu ja poeesia. Ent temas oli säilinud primitiivismi siiski väga vähe. Tema puu oli loorberipuu. Palju olevusi oli pühendatud temale, tähtsamad neist delfiin ja ronk. Artemis (Diana) Artemise teiseks nimeks on antud Kynthia, mis anti Kynthose mä Delose saare järgi.Artemis oli Apolloni kaksikõde, Zeusi ja Leto tütar. Artemis oli metsloomade emand, kõige kõrgem kütt jumalaist küllalt
näidates neile, kuidas sõlmida taevalisega rahu; samuti oli ta ka puhastaja, kes võis süüdlastelt maha pesta isegi sugulaste vere. Siiski on ka mõningaid müüte, milles teda kujutatakse halastamatuna ja julmana ning (Hamilton 1975:24) tema nägu võis muutuda pimedaks nagu öö. Pärast flöödivõistlust saatür Marsyasega nülgis Apollon tolle elusalt ning kuningas Midasele laskis ta Paani muusika eelistamise eest kasvatada eeslikõrvad. (Chaline 2005:37) Temas võitlesid nagu kõigis jumalais kaks alget: ühelt poolt algeline toorus ning teiselt poolt ilu ja poeesia. Ent temas oli säilinud primitivismi siiski väga vähe. Tema puu oli loorberipuu. Palju olevusi oli pühendatud temale, tähtsamad neist delfiin ja ronk.(Hamilton 1975:25) 8.Artemis Apolloni kaksikõde, Zeusi ja Leto tütar. Üks kolmest Olümpose neitsist-jumalannast: "Kuldne Aphrodite, kes kõiki armastama sunnib, ei suuda võitu saada kolmest südamest: puhtast
ellu ta jääb, teda ootamas on hädad ning mured ainult. [---]" Nuttes rääkis ta nii. Ning kõik ühes ulgusid naised. Franz Matsch. Achilleuse triumf ( Achilleus teotamas Hektori laipa) Fresko. Achilleion Palace, Korfu saarel Kreekas. Üksteist päeva sõitis Achilleus Hektori korjust kaariku taga lohistades oma sõbra Patroklose 6 kääpa ümber. See julmus äratas pahameelt ka jumalais. Zeusi käsul läks Thetis poja juurde ja soovitas tal korjuse isale välja anda. Priamos tulebki Achilleuse juurde, langeb ta jalgade ette, suudleb ta käsi ja tuletab talle meelde tema oma vana isa. Sellest härdub Achilleus; nad nutavad koos. Achilleus võtab vastu toodud lunad ja käsib Hektori korjuse isa vankrile viia. Trooja linn võtab vastu oma kaitsja laiba nutu ja kaeblemisega. Siis põletatakse korjus ja tuhk maetakse kääpa alla. Eepos lõpeb sõnadega:
ja kleidiks ümber kurnat niue tekk, mis haarat ähmiga. Kes seda näind, see mürki kastet keelel reeturiks Fortuna-hoora oleks kuulutand. Ent oleks jumalad Hecubat näind ja kuulnud naise valukarjatust, kui Pyrrhos tükeldas ta silme all ta kaasat mõnitaval õhinal kui üldse maisest asjust hoolivad kaastunne oleks ärgand jumalais ja taeva kirkail silmil voolata nad lasknud oleks siis. HAMLET : Kas pole rabav, et see näitleja vaid kujutluses, kirge manades end oma kujutelmal allutas niivõrd, et muutus kahvatuks ta palg, hääl murdus, silmi tõusid pisarad, pilk hullus, oma jõu kõik rakendas ta kujutelma kehastuse heaks? Eimiski pärast kõik! Hecuba pärast!
annaabi.ee 
