nõudmised: - eestlased saaksid talude päriseks ostmisel tugineda riiklikult kindlaks määratud hinnale. - vähendati saksamaa mõju eesti ühiskonnas: et kaoks saksa keele ja sakslaste võimutsemine kohalikus kohtus. - paluti eestlaste koolid vabastada baltisaksa koolivalitsuse ja pastorite kontrolli alt. Venestamine: 1881. aastal Aleksander III algatas venestamispoliitikat Eestis Põhjused: - rahvusluse tõus Venemaal - riigi julgeolekuhuvid Venestamine: vene keele ja kultuuri pealesurumine teistele rahvastele.
Pärisorjuse piiramine 1802/1804 talupojal on õigus vallasvarale, koormise fikseerimine, kodukariõiguse piiramine, vallakohtute loomine 1816/1819 talurahvas vabastati pärisorjusest Talupoegade pärisorjuse kaotamine toob kaasa mõtte hakata mõtlema on rahva tulevikule. VENESTUSAEG Venestamise põhjused: 1) vajadus kaasajastada iganenud halduskord 2) rahvusluse tõus nii venelaste kui muulaste juures 3) Vene riigi julgeolekuhuvid 1880-ndatel aastatel algas Eestis venestusaeg. Tsaarivalitsus hakkas teostama aktiivset venestuspoliitikat, põhjendades, et see on vajalik eestlaste vabastamiseks sakslaste ülemvõimu alt. Politsei ja kohus allutati täielikult keskvõimule ja sakslaste asemele pandi seal ametisse vene ametnikud. Ametliku keelena võis asjaajamises kasutada ainult vene keelt.Rahvas muutus selliste ümberkorralduste suhtes väga rahulolematuks. Eriti puudutas see
rahvaluule ja etnograafilise materjali kogumist. EKS-i otsusel mindi 1872.aastal üle uue kirjaviisi kasutamisele. 4. Seltsid- esimesed eesti põllumeeste seltsid asutati Tartus, Pärnus, Viljandis ja Võrus. Suur selts oli veel kaubalaevaselts ,,Linda" Tallinnas. VENESTUSAEG Venestamise põhjused: 1) vajadus kaasajastada iganenud halduskord 2) rahvusluse tõus nii venelaste kui muulaste juures 3) Vene riigi julgeolekuhuvid Vene hiidriik oli sisemiselt ebakindel. Majanduslik kasv, moderniseerimine ja militariseerimine nõudis kindlat õiguslikku korda ja administratiivset ühtsust, juhtimise ja valitsemise tõhusamaks muutmist. Pr revol sündinud rahvusriigi idee leidis poolehoidjaid ka Venemaal. Normaalne rahvusriik eeldab etniliselt enam-vähem ühtlast elanikkonda, vene imepeerius mood aga pool rahvastikust muulased ning siis leitigi, et seda saab muuta vaid venestamisega
andma vägesid Kosovo rahvusvaheliste relvajõudude koosseisu. Panuse on andnud ka Ukraina 9 relvajõud. Koostöö ja konsultatsioonid NATO ja Venemaa vahel alalise ühisnõukogu raames jätkusid 2000. aastal.1 1.4. NATO laienemine 1990. aastate alguses jõudsid mitmed Ida- Euroopa rigid järeldusele, et nende julgeolekuhuvid oleksid tulevikus kõige paremini kaitstud siis, kui nad ühineksid Põhja- Atlandi alliansiga. Kolm endist partnerriiki- Tsehhi Vabariik, Ungari ja Poola- kutsuti alustama ühinemiskõnelusi ning 1999. aasta märtsis said nad NATO liikmeteks, mille tulemusel liikmesriikide arv kasvas üheksateistkümneni. NATO laienemine on kacvandatud muutma Euroopat tervikuna turvalisemaks ja stabiilsemaks ega kujuta endast ohtu ühelegi riigile. See tehti selgeks alliansi
Ei nõuta ühisettevõtteid ega kohaliku juhtkonna osalust või kontrolli. 1986. aasta liitumiste ja tööstuse seadus keelab mitteelanikel teatud tööstusettevõtte omandamise, kui neid peetakse riiklike huvide jaoks eluliselt oluliseks. 1.6.4 Poliitilised mõjud ärile Inglise-ameerika partnerlus kujutab endast püsivaimaid eksisteerivaid kahepoolseid suhteid. Selle kindlaks aluseks on ajaloolised traditsioonid, ühised poliitilised süsteemid ja väärtused, kokkusobivad julgeolekuhuvid ning ühine kultuuriline pärand. Valitsuse tasemel tagab selline lähedus tähelepanuväärse ulatusega koostöö väga laialdaste küsimuste osas. 8 2. KULTUURIHOIAKUD 2.1 Väärtushinnangud: käitumise põhialused 2.1.1 Millest lähtutakse otsuste langetamisel Inglased on suured individualistid, kes võtavad endale vastutuse oma otsuste eest, kuid alati
privaatsuse, juhindudes oma tegevuses isikuandmete kaitse seadusest ning vastutab selle eest, et isikuandmed, mida raamatukogu töötleb, oleksid kaitstud Arhivaari eetikakoodeks: Arhivaarid arvestavad nii teabele juurdepääsu kui salajasuse nõudeid ja tegutsevad vastavalt kehtivale seadusandlusele. Arhivaarid seisavad head selle eest, et nii organisatsioone kui ka üksikisikuid puudutava informatsiooni salajasus, samuti rahvuslikud julgeolekuhuvid oleksid kaitstud, ilma et informatsiooni hävitataks, seda eriti elektrooniliste arhivaalide puhul, kus teabe ajakohastamine ja kustutamine on tavaline. EPRA koodeks: Me teenime oma kliendi ja tööandjat kaitstes vastutustundlikult nende huve ja toome kuuldavale nende hääle, ideed, faktid ja vaatenurgad abistamaks informeeritud avalikku debatti. Me ei esinda konfliktseid ega konkureerivaid huve ilma asjasse puutuvate poolte nõusolekuta. 7. Informatsiooniline enesemääramisõigus
piiranguid. Nad järgivad täpselt ja rakendavad erapooletult kõiki üleandmistingimusi, kuid on olude muutudes valmis juurdepääsu liberaliseerimise huvides tingimuste üle uuesti läbi rääkima. 7. Arhivaarid arvestavad nii teabele juurdepääsu kui salajasuse nõudeid ja tegutsevad vastavalt kehtivale seadusandlusele. Arhivaarid seisavad head selle eest, et nii organisatsioone kui ka üksikisikuid puudutava informatsiooni salajasus, samuti rahvuslikud julgeolekuhuvid oleksid kaitstud, ilma et informatsiooni hävitataks, seda eriti elektrooniliste arhivaalide puhul, kus teabe ajakohastamine ja kustutamine on tavaline. Nad austavad üksikisikuid puudutava informatsiooni salajasust, olgu nad kas arhiivimoodustajad või arhivaalis käsitletavad isikud, eriti nende puhul, kellel ei olnud nende materjalide kasutamisel või eraldamisel sõnaõigust. 8. Arhivaarid pruugivad üldsuse usaldust ainult üldiseks hüvanguks ja hoiduvad ametiseisundi omaenda või
viis lõppkokkuvõttes kommunistliku maailmasüsteemi kokkuvarisemisele ja jõudude vahekorra ümbervaatamisele rahvusvahelisel areenil. Kommunistliku bloki krahhiga lõppes ka vastasseis lääne liberaalse demokraatia ja kommunistliku totalitaarse diktatuuri vahel, mis oli vorminud rahvusvahelist julgeolekukliimat pea kogu 20. sajandi. Siiski oleks ekslik arvata, et sellega koos kadusid igasugused regionaalsed julgeolekuhuvid. Näiteks püsivad endiselt USA, Euroopa ning Aasia juhtriikide (Hiina, Jaapani) erimeelsused majandussuhtluse vallas. Kuigi NATO ei jaga Euroopat enam Idaks ja Lääneks, ei kiitnud Venemaa NATO laienemist sugugi tingimusteta heaks. Niisiis mängivad riigid maailma julgeoleku kujundamisel erinevat rolli. Suurriikide hulka arvatakse niisugused, kes vormivad globaalset poliitilist kliimat. Suurriikide ühendust tuntakse kui Suurt Seitsmikku ehk G-7-t (ingl Great Seven)
annaabi.ee 
