Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Juku luuletus (0)

1 Hindamata
Punktid
Juku luuletus
Õpetaja kord käskis
Lastel nimetada laskis
Lindu ,kes meil eestis
Väga haruldane paistis
Juku hõiskas kakaduu
Õpsi suu kui jõulupuu
Eetis pole kakaduud
Ta on seal kus juunikuu
Sestap ongi meie riigis
Haruldane teie tiigis
Juku luuletus #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2016-10-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 1 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor printsess15 Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Austraalia loomastiku uurimistöö
18
doc

Austraalia loomastiku uurimistöö

Salastatud kool Salastatud 8. klass Mõnda huvitavat Austraalia loomastikust Uurimistöö Juhendaja õp Salastatud Tartu 2011 Sisukord Sissejuhatus.........................................................................................................3 1. Austraaliale iseloomulikumad imetajad..................................................................4 1.1. Ainupiluliste selts.....................................................................................................4 1.2. Kukruliste selts.........................................................................................................5 1.3. Kiskjaliste selts.........................................................................................................7 1.4. Jänese

Bioloogia
Luulekogu E-Niit
10
docx

Luulekogu E. Niit

Luulekogu Pailaul E. Niit Õde võtab sülle oma armsa nuku. Ema võtab sülle oma väikse Juku. Oh sa mu kerake, mu silmaterake, pai, pai! 1) "Laste laulud" Ellen Niit. 2) Kuna minu luulekogul pole kindlat teemat, see luuletus tundus väga armsana ning minu tädi alles sünnitas lapse ja minu vanem nõbu teeb sama moodi. 3) Sõnum: Tüdrukud mõnikord tahavad olla nagu nende emad. 4) Küsimus: "Miks lapsed mõnikord kordavad oma vanamate järgi?" Kalad E. Niit Mull-mull-mull-mull, väiksed kalad, kus on teie väiksed jalad? Mis te nalja heidate ja oma jalgu peidate? Kull-kull-kull-kull, kulla mees, meil pole jalgu tarvis vees. Ujuda meil vabam on, Kui uimed meil ja sabad on.

Kirjandus
Eesti Folkloor
12
rtf

Eesti Folkloor

sisule õnneks küllalt palju ruumi ja vabadust. Eestlaste seas ringleb massiliselt lugusid kindlatest isikutest, aktuaalsetest sündmustest, veidratest või lihtsalt naljakatest olukordadest. Mehed sõidavad tihti komandeeringusse ja saabuvad koju tingimata päev-paar varem, Armeenia Raadio vastab lõpututele küsimustele, eri rahvad kohtuvad võistlustel või üksikul saarel, sõna on elumees Jukul, te saate hea ja halva uudise jne. Anekdoote: * Õpetaja küsib Juku käest: "Kes oli Venemaa esimene president?" Juku: "Ei tea." Õpetaja: "Kes olid Venemaa esimesed sõdurid?" Juku: "Ei tea." Õpetaja: "Kas Marsil on elu?" Juku: "Ei tea." Õpetaja: "Kust tulevad püssikuulid?" Juku: "Ei tea." Juku läheb koju ja küsib isa käest: "Kes oli Venemaa esimene president?" "Lenin." "Kes olid Venemaa esimesed sõdurid?" "Vingeri-Vangeri." "Kas Marsil on elu?" "Ei tea, seda veel uuritakse." "Kust tulevad püssikuulid?" "Moskvast, kümme tükki pakendis."

Kirjandus
Armastus
8
doc

Armastus

Rebane tõuseb püsti ja ütleb, et nüüd sööme kõige nõrgema ära. Jänes vastu:"Daipohh kui keegi karule liiga teeb!" Ühel õhtul tulevad karu, rebane ning jänes baarist koju, ise täis kui zilli uksed ja kukuvad kõik ühte auku. Noh kolm päeva juba augus istunud ja kõhud tühjaks läinud. Rebane tõuseb püsti ja ütleb, et nüüd sööme kõige nõrgema ära. Jänes vastu:"Daipohh kui keegi karule liiga teeb!" "Kas keegi teab miks lestakala on nii lapik?" Juku: "Ta magas vaalaga!" Õpetaja: "Juku uksetaha!" Õpetaja jätkab siis tundi: "Kas te teate miks vähil on sellised punnis silmad?" Vastus tuleb uksetagant: "Sellepärast, et ta nägi seda pealt!" Ema pahandas Jukuga, kes oli porilompi kukkunud: "Kuidas sa küll seda võisid, endal uus ülikond seljas!" "Emmeke, see juhtus nii ruttu, et ma ei jõudnud ülikonda seljast võtta Õpetaja räägib tunnis õpilastele alkohooli kahjulikkusest:

Vabaaeg
Eestlane laulab ja pajatab
15
doc

Eestlane laulab ja pajatab

" Otsustatigi siis niimoodi talitada. Peagi saabus komisjon ja võttis vaatluspunktis koha sisse. Märguande peale lükatakse lennukitest jahukotid alla. Üks kott tuleb aga langevarju küljest lahti ja langeb kivina maa poole, kukub põõsastesse - mataki! Põõsastest kostub röögatus: "Assa kurivaim, nii võib ju surmagi saada!" 10. Loomaaias ripub leopardipuuri küljes silt: ,,Ettevaatust, värskelt värvitud!" ,,Milline pettus!" pahandab Juku, ,,mina mõtlesin kogu aeg, et tähnid on ehtsad!" 11. Kaks blondiini sõidavad autoga. Järsku ütleb üks: "Vaata, mets!" Teine vaatab, vaatab ja ütleb siis: "Ma ei näe. Puud on ees!" 12. Emakeele tunnis küsib õpetaja: "Teatavasti on eesti keeles üheksa täishäälikut. Aga kes teab, kuidas nimetatakse ülejäänud häälikuid? Palun, Juku!" "Need on tühjad häälikud!" teatab Juku. Lood seletamatutest juhtumitest on enamasti jutud, mida pole reaalselt juhtunud, kuid

Kirjandus
KIRJAVAHEMÄRGISTUS e INTERPUNKTSIOON
8
doc

KIRJAVAHEMÄRGISTUS e INTERPUNKTSIOON

Kui järellisand on omastavas käändes, pannakse koma selle ette: Sandy, suvise kaunitari päevitus oli pesus maha kulunud. o Kui omastavas käändes järellisand kuulub sihitise juurde, eraldatakse lisand mõlemalt poolt komadega: Haarasin aiapäkapiku, naabrite viimase kingituse, ja lennutasin põõsasse. Komaga ei eraldata veel olevas käändes lisandit: Juhan tõsise inimesena ei läinud teiste hullusega kaasa. kui-lisandit: Juku kui jõmmide ninamees astus ette. vähendava või hellitleva varjundiga järellisandit: Loom lollike põrutas otse vette. LIITLAUSE Liitlause on mitme öeldisega lause. See koosneb lihtlausetest, mida nimetatakse osalauseteks. Osalausete ühendamise viisi järgi jagunevad liitlaused rindlauseiks ja põimlauseiks. RINDLAUSE koosneb kõrvuti ühendatud samaväärseist osalauseist. Rindlause osalaused on rinnastusseoses ja võrdväärsed. Rindlauset saab lahutada iseseisvaiks

Eesti keel
Eestis on hea elada
4
docx

Eestis on hea elada

Eestis on hea elada Iga inimese jaoks on koht, kus ta arvab, et tal on hea elada. Mõned eelistavad sooja kliimat ja mõned jahedamat kliimat. Kõikides maailma riikides on omad plussid ja miinused. Aga miks tasuks Eestisse kolida? Miks on siin hea elada? Eesti iseseisvuses ja riigi kokkuhoidmises mängib suurt rolli poliitika. Inimesed, kes võtavad vastu riigiga seoses otsuseid, on siiani laialt võttes teinud õigeid otsuseid, sest meil on riik, mis pole võlgu teistele riikidele. Riik, kelle esindajad võivad rahvusvahelistel aruteludel hoida küürutajate vahel sirget selga. Lähiminevikus oli suur probleem Kreeka riigil, mis oli väga suurtes võlgades ja mille kulutusi hakkas kontrollima maailmapank. Neil oli ka oht Euroopa Liidust väljaviskamisel, aga kuna nad olid nõus piirangutega, siis oli neil võimalus jääda. Meil on alles vanarahvale tähtsad pühad ja uskumused – alates vastlapäevaliust ja lõpetades üle jaanitule hüppamise

Eesti keel
Hiir rätsepaks
57
doc

Hiir rätsepaks

Küla kiigel teiste hulgas oli esimene mees, samuti ka vägipulgas naabri karjapoistest ees. Täna õhtul istub norus aidatrepil väike mees. Muri kõrval, saba sorus, teab, mis poisil homme ees. Suverõõmud läbi juba, nukker jumalagajätt. Ootab linnas koolituba, Murile nüüd annab kätt: ,,Hüvasti! Küll suvel jälle algab koplis vastne trall. Linnast kosti toon siis sulle, ole vastas väraval..." VIIMANE LAULULIND Poisu tahab kooli Ema, mina tahan kooli nagu Juku, Enn ja Mai! Mängust enam ma ei hooli, sellest juba villand sai. Ilus raamat mulle osta, see, kus palju pilte sees. Tahan koolis targalt kosta, olen ammu täitsa mees. Õpin kirjutama ruttu, osta tint ja sulepea! Siiski ma ei tõsta nuttu, kui ma mõnda veel ei tea. Ema, mina tahan kooli, sääl on naabrilapsed ka. Kodus olla ma ei hooli, tahan minna õppima. Viimane laululind Ju külmaks muutunud päevad, vingelt vihiseb sügisetuul ja harva päikest veel näevad

Kirjandus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun