9 sekundit. Tabel 1. Siinusgeneraatorite parameetrid Siinussignaali plokk Amplituud Alaliskomponent Sagedus 1. 1,5 2 2 2. 1 0 0,6 Ülesande lahendamiseks on vastavalt kirjeldusele koostatud mudel. Generaatorid moodustavad kaks siinussignaaligeneraatorit, mille väljundid on summeeritud. Juhtsignaal juhib generaatori väljundit. Juhtsignaal moodustub ühikhüppele reageerivast aperioodilisest lülist, selle signaali muutumiskiirus on piiratud. Kui aperioodilise lüli väljundsignaal ületab kindla väärtuse, antakse generaatorile juhtsignaal, teatud aja järel aga muutub juhtsignaal nulliks ja generaatori väljund lülitub välja. 21 Joonis 19. Juhtimissüsteemiga abstraktse generaatori mudel Simulatsiooni graafik: Joonis 20
elementi mittetagasivooluklapp. See klapp on ühendatud paralleelselt drosseliga, mis annab võimaluse muuta õhuvoolu ainult ühes suunas. 17. JA/VÕI pneumaatiline tehe (180) ja klapid Pneumaatiline NING (AND) loogikaelement Pneumaatilise loogikaelemendis on liikuv tihenditega klapp, mis saab kinni panna korraga vaid üht kahest sisendavast. Sisendjuhtsignaaliga pannakse sama sisendülemiku ava kinni kuhu saabub juhtsignaal. Selle tulemusena väljundis on signaal ainult siis Pneumaatilise kui mõlemal sisendil on signaal, sellepärast et elemendi klapp ei ole NING loogikaelemendi võimeline kinni panemaa korraga mõlemat sisendit. tingmärk Tõeväärtustabel. X Y A
Tugev hoidmisjõud Vajavad kontrollerit Harjavaba alalisvoolumootor Pikk eluiga, vähe hooldust Kõrge alghind Suur efektiivsus Vajavad kontrollerit Harjadega alalisvoolumootor Lihtne kiiruse kontroll Hooldus (harjad) Keskmine eluiga Mootoritüüpide võrdlus Tüüp Tavalised rakendused Tavaline juhtsignaal Universaalmootor Käeshoitavad elektritööriistad Alalisvoolu või ühefaasiline Tolmuimejad vahelduvvool Sünkroonmootor Tööstuslikud mootorid Ühe- või mitmefaasiline Vinüülplaadi mängijad vahelduvvool Sammmootor Positsioneerimine printerites Alalisvool ja disketilugejates
Tihenduses kasutatakse klappjaotide juures kasutatavaid konstrukstioonipõhimõtteid. Siiberjaotid on kasutusel suurtel voolukiiruste ja siis, kui vaja on kasutada väikest jõudu (joonis 4.6; joonis 4.5) Joonis 4.4 Pneumaatiliselt juhitav 5/2 siiberjaoti 11 Joonis 4.5 Mehaaniliselt juhitav 3/2 siiberjaoti 4.1.3. Bi- ja monostabiilne pneumojaoti Bistabiilne jaoti on kahepoolse toimega. Juhtsignaal muudab jaoti seisundit. Signaali katkemisel jaoti säilitab seisundi (joonis 4.6). Ühepoolse toimega ehk monostabiilsel jaotil juhtsignaal muudab samuti seisundit. Vahe on selles, et kui signaal katkeb, siis jaoti tagastub normaalseisundisse (joonis 4.7). Joonis 4.6 Kahepoolse toimega ehk bistabiilne jaoti Joonis 4.7 Ühepoolse toimega ehk monostabiilne jaoti 12 5
10. Suunaventiilid, nende ülesanne ning tingmärgid. Suunaventiilide tähistamine ning juhtimisviisid. Pidev- ning impulssjuhtimine. Muuta õhuvoolu suunda • Täiturite juhtimine • Pneumosignaalide suunamine • Loogika funktsioonide realiseerimine Impulssjuhtimine • Kaks võrdset asendit • Juhtsignaali katkemisel püsib viimane asend. Pidev juhtimine: Eksisteerib üks põhiasend, millesse ventiil tagastub • Ventiili teise positsiooni hoidmiseks peab juhtsignaal rakenduma pidevalt 11. Vooluventiilide tööpõhimõte, liigid, tingmärgid, skeemid. Seibdrosselid, KLAPPDROSSELID 12. Vastuventiilide tööpõhimõte, tingmärk, skeem. Tagab suruõhu ühesuunalise voolu • Sulgevad voolu ühes suunas ---------o>-- 13. Loogika funktsiooni JA realiseerimine, loogika tabel JA – vajab mõlemat sisendit • Väljundis väiksem rõhk X Y A 0 0 0 0 1 0 1 0 0 1 1 1 14
reguleerimine pole vajalik, kasutatakse lühisrootoriga kolmefaasilisi asünkroonmasinaid. Vahelduvvoolumootorite eeliseks on lihtne ehitus, väikesed gabariidid, suhteliselt väikene käivitusmoment (vool). Puuduseks on keerukus pöörlemissageduse reguleerimise, väikene pöördemoment käivitusel ja suur pöörlemissageduse sõltuvus koormusest Elektromagnetid Elektromagnetite ülesandeks on muuta elektriline juhtsignaal reguleeriva organi edasi-tagasi liikumiseks või pöördumiseks mingi nurga alla . Elektriliste täiturseadmete seas on elektromagnetid kõige lihtsamad ja töökindlamad ja on väga kiire toimeajaga (millisekundid). Eristatakse alalisvoolu ja vahelduvvoolu elektromagneteid. Vahelduvvooluelektromagnetite karakteristikud jäävad alalisvoolu omadele alla: neil on samade gabariitide juures väiksem tõmbejõud, on väiksema tundlikkusega ja nad maksavad rohkem. Elektromagnetite poolt
Tal on 2 sõltumatut elektrilist ja 2 pneumaatilist haru. Andurid edastavad EBSi juhtplokile infot pedaali asendi kohta. Pidurduse algus edastatakse juhtplokile lüliti abil. Elektropneumaatilise süsteemi rikke korral töötab tavalise pidurikraanina. Sele 8. Pedaali asendi andur (allikas: WABCO) Sele 9. Pedaali asendi anduri lõige (allikas: WABCO) Sisendid: · 11 ja 12 sõidupiduri paakidest; · 4 juhtsignaal liiasusklapilt; · Andurite toide. Väljundid: · Lülitussignaal (sõidupiduri rakendumine) juhtplokile; · Pingesignaal (pedaali käik) juhtplokile; · 21 liiasusklapile (tagasilla pidurdamine EBS rikke korral); · 22 proportsionaalsele releeklapile (esisilla pidurdamine EBS
49 Mõlemal, nii "Edasi" (AHEAD) kui ka "Tagasi" (ASTERN) käskluse puhul, (kui juhtkangikest hoida piisavalt kaua) toimub sammu muutus kuni lõppasendini välja, s. t. kuni täiskäik edasi või täiskäik tagasi. Kui on vaja täiskäigule vastavast sammust väiksemat sammu, siis tuleb reservjuhtimise kangike soovitud sammu saavutamisel vabastada (lasta tal minna keskasendisse). Reservjuhtimisel antakse elektriline juhtsignaal otse vahetult vastava suuna AHEAD/ASTERN reservjuhtimise klapi V2 solenoididele NB! Need on erinevad peasüsteemi (Main System) servoklapi V3 juhtsolenoididest. Sellega tagatakse süsteemi üldine töökindlus ja toimimine Backup reziimis. Sammu asendit Backup reziimis kontrollitakse visuaalselt sammu asendi näidikult. Minnes üle reservjuhtimisele, lähevad peamasinate pöörded automaatselt reservreziimi pööretele 635 P/min, mis vastab sõukruvi pööretele ca 121 P/min.
k o o DC d e r Dekooder Käsuregister Juhtsignaal Väljundsignaal Joonis 1.37. Mälul põhinev mikroprogrammautomaat 68 1.6.4. Algoritmide programmiline realiseerimine Juhtseadmete riistvara ja tarkvara duaalsusest (ühildatavusest ja asendatavusest) tuleneb, et juhtalgoritme saab realiseerida nii aparatuursete (riistvara) kui ka programmiliste (tarkvara) vahenditega
Veadetekor lüli pinge TRANSISTORIDE JUHT- Kiirkaitse LÜLITUS Ülemise Paisu pinge transistori Sisend- Esmane Pulsi generaator Piasu- juhtsignaal puhver juhtsektsioon formeerija kaitUGG- (tundetus- Oleku Ülemine tsooni signaali transistor generaator, generaa-
leidnud laialdast kasutamist sagedusmuundurites kasutatavates vaheldites. Joonis 3.12. IGBT transistori tähistus skeemil ja tema tunnusjoon [8] 3.8.3. Türistor Türistor (thyristor) on juhitav pooljuhtlüliti, mis juhib voolu, kui tema Gate klemmile (G) rakendatakse elektriline impulss. Nagu transistori puhulgi, peab türistori avanemiseks olema anoodile rakendatud pinge kõrgem kui katoodile. Türistor erineb transistorist selle poolest, et türistor ei sulge, kui juhtsignaal ära kaob. Türistor sulgeb alles siis, kui elektriline pinge katoodil on kõrgem kui anoodil. Mõningaid türistore on võimalik välja lülitada ka negatiivse elektrilise impulssiga. Türistore kasutatakse eelkõige vahelduvvooluahelates pinge reguleerimiseks. 23 A G C Joonis 3.13. Türistori tähistus skeemil ja tema tunnusjoon [8]
Keetusagedus 1 822-0 3agedussate Joonis 5'20' I(eęlrrliį':tiuste sati'ed sagedrrssätte sobitada nruurrduri,ri.:l91:::,u:::1"o'o Juhtsignaalįde suhfc;āģįtd rlõ;riraldavad A ;'eguieerimisomadustega, S. t' valicla süsteerni võįnlendusteguri analo,-)gsignaaie sįisteenri sagedtrse ja märei nihkesignaali Ē mooduti ja märgi ning kehtestada rnooduli Ģi-ilaarsuse).
annaabi.ee 
