protsessorite liigid: keskprotsessor mikroprotsessor. graafikaprotsessor- tegeleb 2 ja 3d graafika visualiseerimisega. v�rguprotsessor - tegeleb v�rgutoimingutega t��tlemisega. heliprotsessor- kasutatakse stuiidos ja raadiojaamades. protsessor koosneb: juhtseadmest, registritest, aritmeetikaseadmest. juhtseade: dekodeerib k�sku ja annab protsessori teistele osadele vastavad korraldused k�su t�itmiseks ning vastutab hiljem tulemi tagasikirjutamise eest. aritmeetika seade teeb arvutusi antud infoga. registrites hoitakse andmeid(arvuti sees olevad m�lukohad) mida soovitakse aritmeetikaseadme l�bi t��delda ja m�llu tagasi kirjutada. Eraldi �lesanded: k�suloendur(peab meeles j�rgmise k�su asukohta)
(50-60Hz) töötavad tüübid on tavaliselt <1000 W. Omadused Eelised ● Suur väändemoment käivitudes; ● Kiiretel kiirustel kompaktne suurus. Puudused ● Kommutaatori olemasolust tingitud hooldamise vajadus ● Lühike eluiga Sünkroonmootor ● Vahelduvvoolumootor ● Pöörlemissagedus on võrdne voolu sagedusega Omadused Eelised Puudused ● Sünkroonne kiirus ● Kallis Samm-mootor ● Vahelduvvoolu sünkroonmootor ● Rootor pöörab ennast vastavalt juhtseadmest saadud juhistele Omadused Eelised ● Täpne positsioneerimine ● Tugev hoidmisjõud Puudused ● Väike võimsus ● Võivad olla kallid ● Vajavad kontrollerit Harjadeta alalisvoolumootor ● Ette nähtud talitluseks koos pooljuhtkommutaatoriga ● Sarnanevad oma ehituselt püsimagnetitega. Omadused Eelised ● Pikk eluiga, vähe hooldust ● Suur efektiivsus Puudused ● Kõrge alghind ● Vajavad kontrollerit Mootoritüüpide võrdlus
● Elektrimootorid Elektrimootor on elektromehaaniline seade,mis muundab eektrienergia mehaanliseks tööks.Enamik töötab tänelektromagnetismi nähtusele.. ● Alalisvoolumootor Alalisvoolumootoron on mootor mis töötab alalisvooluga. Alalisvoolumasin on alaliik mis on ettenähtud tööks alalisvooluga . ● Samm-mootor Samm-mootor on alalisvoolu sünkroonmootor,mille rootor pöörab ennast vastavalt juhtseadmest saadud Pingeimpulssidele 7 4. Tähtsamad robotite klassid On olemas ka tähtsamaid robotite klasse näiteks Manipulatsiooni robot ja mobiilrobot. Manipulatsioonirobot on automaatmasin,mis on täiturseadisest manipulaatori kujul, sellel robotil on mitu liikuvuse astet, ja programmjuhtimise seadisest, sellised täidavad töötlusprotsessis liikumise ja juhtimise funktsioone. Aga selliseid
AAV 0030 elektriajamite üldkursus 5AP 6 4-2-0 E S 1. ELEKTRIAJAMI mõiste Elektriajam on elektromehhaaniline süsteem, mis koosneb elektrimootorist (või mootoritest), muundurist, ülekandemehhanismist ja juhtseadmest ning ette nähtud töömasina ja selle abimehhanismide liikumapanemiseks (käitamiseks). 2. ELEKTRIAJAMI struktuuriskeem 3. ELEKTRIAJAMI liikumise põhivõrrand pöörleval liikumisel Tm Ts = J(d/dt)+(/2)*(dJ/dt) d/dt= dt=d/ Tm Ts = J(d/dt)+(2/2)*(dJ/d) Võrrandi parem pool on dünaamiline moment Tm Ts = Td 4. Elektriajami liikumise põhivõrrand sirgjoonelisel liikumisel Fm Fs = m(dv/dt)+(v2/2)*(dm/ds)
Kaudne ehk anduriteta mõõtmine põhineb staatori magnetvoo, mähise induktiivsuse ja voolu rootori asendist sõltuva kõrgsagedusliku pulseerimise mõõtmises, indutseeritud elektromotoorjõu nullväärtuse tuvastamises või mootori pinge kõrgsageduslike harmooniliste komponentide mõõtmises.Alalisvoolumootor on elektrimootor, mis töötab alalisvooluga.Samm-mootor on vahelduvvoolu sünkroonmootor, mille rootor pöörab ennast vastavalt juhtseadmest saadud pingeimpulssidele.Samm-mootori ehitus erineb mõnevõrra asünkroonmootorite omast (palju staatorimähiseid ja püsimagnetrootor), kusjuures nende iseärasuseks on pingeimpulssidega käitamine ning astmeline pöördliikumine. Kuna samm-mootori liikumisel on diskreetne (inkrementaalne) iseloom, on see hõlpsasti juhitav digitaalseadmetega. Selliste mootorite juhtimise lihtsustamiseks on välja töötatud ka hulgaliselt spetsiaalseid integraallülitusi.
Liiasusklapp korras EBS puhul ei tööta. 3/2suuna klapp takistab suruõhu pääsu avast 1 avasse 2. EBSi rikke korral pääseb suruõhk avast 1 avasse 2 ja tagasilla mooduli kaudu tagapidurikambritesse. Lisaks sünkroniseeritakse ühenduse 43 kaudu tagasilla ja esisilla pidurite tööd. Tema ülesandeks on juhtida haagisepidurite tööd kui seda ei saa mingil põhjusel teha CAN andmesiini (veoki ja haagise vahelise juhtme) kaudu. Haagise juhtklapp muudab EBSi juhtseadmest lähtuva elektrilise signaali releeklapi juhtimisrõhuks. Veoki EBSi rikke puhul saab haagise pidurdusrõhku määrata ka jalgpiduri või seisupidurikraani abil. Sele 20. Haagisepidurite juhtimisklapp (allikas: WABCO) Koosneb: · Proportsionaalne magnetklapp; · Releeklapp; · Kaitseklapp (vooliku katkemise puhuks); · Rõhuandur.
Keevitada võib nii sise- kui välistingimustes. Saab keevitada kuni 15 mm paksusi põkkõmblusi X- servakuju ja mitme läbimiga saab keevitada kuni 40...200 mm paksusi materjale. Räbustis kaarkeevituse seadmed liigitatakse traadi mudetava etteandekiirusega ning traadi standardse etteantud kiirusega. Keevitusseade koosneb vooluallikast, keevituspeast, räbusti etteandmis- ja kogumisseadmes, jälgivast ja juhtseadmest, kaare süüteseadmest, liikuvseadmest. Räbustis kaarkeevitusel kasutatakse madalsüsüinikterasest keevitustraate läbim 2...6 mm. Vedela räbu ja vedela keevismetall- keevisvanni vahelised protsessid mõjutavad oluliselt keevisõmluse keemilist koostis, struktuuri, pooride teket, kaare püsivust ja keevisliite mehaanilisi omadusi. Elekterräbukeevitus on kaarkeevituse protsess, kus liidetavate det servade ja elektroodi sulatamsieks kasutatakse
Servomootoritel suur erivõimsus, lihtne juhtida, suur täpsus ja toimekiirus, Servomootor koosneb: mootor, tagasisideahel, juhtelektroonika. Mootoriks: harjadega alalisvoolumootor ,harjadeta alalisvoolumootor, asünkroonmootor, sünkroonmootor. Juhtimine: juhitakse pulsi laiuse modulatsiooniga Servomootorile antakse impulsid mingi kindla aja tagant. Nt 20 ms tagant 1-2 ms impulss, mille pikkus määrab asendi Samm-mootorid Samm-mootori rootor pöörab ennast vastavalt juhtseadmest saadud pingeimpulssidele. Igale juhtimpulsile vastab kindel pöörlemisnurk. Summaarne pöörlemine sõltub mootorile antud impulsside arvust. Puudub tagasiside. Omadused: 1) Andurivaba asendijuhtimine sammu täpsusega 2) Digitaalne kiiruse ja asendi impulssjuhtimine. 3) Kiirus võrdeline juhtimpulsside sagedusega. 4) Suur moment ka väikestel kiirustel. 5) Lihtne ja soodsa hinnaga juhtelektroonika. 6) Mootor arendab ise hoidemomenti – puudub mehaanilise piduri vajadus.
vahel andmed parajasti liiguvad. Protsessor (CPU- central processing unit) on siseseade, mis oskab täita etteantud hulga käske, manipuleerida andmetega.Tihti peetakse arvutisüsteemi kõige tähtsamaks osaks, mõjutab enamasti arvutisüsteemi üldist jõudlust kõige enam. Tänapäeva arvutites on kasutusel mikroprotsessorid . Mikroprotsessorid on integraalskeemid, mis koosnevad enamikus väljatransistoridest. Kõige lihtsama käsitluse järgi koosneb üks protsessor juhtseadmest, registritest ja aritmeetikaseadmest. Juhtseade dekodeerib käsu ja annab protsessori teistele osadele vastavad korraldused käsu täitmiseks ning vastutab hiljem tulemi tagasikirjutamise eest. Aritmeetikaseade (ALU) suudab teostada arvutustehteid etteantud andmetega. Kõige lihtsamalt suudab aritmeetikaseade liita, teostada logikatehteid ja nihutada, kõik ülejäänu on tegelikult teostatav nende tegevuste kombinatsioonidena.
Automaatjuht ei erine tööpõhimõttelt pealselõikuri vastavast seadmest. 56. Lisandite ärastid kartuli mugulasegust. Mugulatega ühesuuruste lisandite (kivid, kamakad jms) eraldamiseks kasutatakse masinaid, mis sisaldavad mugulaid ja lisandeid identifitseerivat (ära tundvat) organit. Sellised masinad koosneva andurist (identifitseerivast tööorganist) ja täiturist (eraldavast tööorganist) ning neid omavahel ühendavast elektroonilisest juhtseadmest. Selliste masinate puuduseks on asjaolu, et objekte (mugulad, kivid) saab identifitseerida ühekaupa, mis teeb masina vähetootlikuks ja seab täiendavad nõuded etteandeseadmele. . 57. Kartulisorteerid ja seadistamine. Sorteeride ülesandeks on jaotada mugulad kolme rühma: suured (massiga üle 80 g), keskmised (50...80 g) ja väikesed (30...50 g). Iga suurusrühm võib sisaldada kuni 10 % naaberrühma mugulaid. Sortimisviise on kaks: järjestikune ja rööpne
on nad ehitatud kõik ühesuguste, John von Neumanni esitatud printsiipide järgi. Kui ei olda just süsteemprogrammeerija (nemad kirjutavad arvutitele süsteemset tarkvara), siis võib teha üldistuse, mis kehtib kõigi arvutite kohta. Nimelt, arvuti koosneb protsessorist, mälust ja välisseadmetest. Vaatame neid koostisosi lähemalt. Protsessor PROTSESSOR on arvuti põhiosa, tema "süda". Ta koosneb kolmest osast: 1. juhtseadmest, mis loeb programmi ja juhib arvuti tööd; 2. aritmeetika-loogika seadmest, mis teostab kõik programmi poolt ette nähtud arvutused; 3. registritest, mis kujutavad endast mälupesasid, mida aritmeetika-loogika seade kasutab algandmete ja tulemuste hoidmiseks. ----------------------------------- programm ---------- | Juhtseade |<------------| Mälu | |----------------+----------------| | |
olla väga erinevad, kuid üldiselt on nad ehitatud kõik ühesuguste, John von Neumanni esitatud printsiipide järgi. Kui ei olda just süsteemprogrammeerija (nemad kirjutavad arvutitele süsteemset tarkvara), siis võib teha üldistuse, mis kehtib kõigi arvutite kohta. Nimelt, arvuti koosneb protsessorist, mälust ja välisseadmetest. Vaatame neid koostisosi lähemalt. Protsessor PROTSESSOR on arvuti põhiosa, tema "süda". Ta koosneb kolmest osast: 1. juhtseadmest, mis loeb programmi ja juhib arvuti tööd; 2. aritmeetika-loogika seadmest, mis teostab kõik programmi poolt ette nähtud arvutused; 3. registritest, mis kujutavad endast mälupesasid, mida aritmeetika- loogika seade kasutab algandmete ja tulemuste hoidmiseks. ----------------------------------- programm ---------- | Juhtseade |<------------| Mälu | |----------------+----------------| | |
annaabi.ee 
