Kristel Eslas. PM-20 iseseisev töö Esitada hiljemalt esmaspäev 23.11.2020 Kasutades kombaini manuaali leida vastused. http://manuals.deere.com/omview/ OMZ93235_21/?tM=HO (link tahvlis). Esitada meili teel [email protected] või kirjalikult 1) Kombaini igapäevane määrimine ja hooldus. 2) Kombaini hooldus hooaja lõpus 3) Nimetada nupud JD kombaini juhtkonsoolil ja juhtkangil 1) Heedri käivitamise ja kaldtransportööri reversori lüliti. 2) Separaatori rakenduslüliti. 3) Harvest Smart™-i etteandekiiruse aktiveerimise nupp (sõltuvalt varustusest.) 4) Mootori pöörlemissageduse nupp. (kõrge.) 5) Mootori pöörlemissageduse nupp. (keskmine.) 6) Mootori pöörlemissageduse nupp. (madal.) 7) 3. käigu nupp. (sõltuvalt varustusest.)1 8) 2. käigu / ProDrive™-i režiimi 2 nupp.(sõltuvalt varustusest.)2 9) 1. käigu /ProDrive™-i režiimi 1 nupp. (sõltuvalt varustusest) 2 10) Parkimispiduri nupp (sõ...
DIISELMOOTORITE JUHTSEADMED II osa TÄIENDUSKOOLITUS AUTODIAGNOSTIKA VALDKONNAS Mart Soodla [email protected] Sisukord Diiselmootori ja selle juhtseadmete ajalugu Rivipumbaga toitesüsteem Aksiaal-jaoturpumbaga toitesüsteem I Rudolf Diesel Sündis aastal1858 Pariisis 1892. a. sai patendi uudsele sisepõlemismootori tüübile 1893. a. koostöös masinavabrikuga MAN hakati ehitama uudset mootoritüüpi Esimene õnnestunud katsemootor saadi valmis 1897. a. Efektiivsus oli 26,2%. Suri aastal 1913, kukkudes üle laevaparda teel Inglismaale. Esimene diisemootor Kaal: 4,5 tonni Kõrgus: 3 meetrit Kütus: maapähkli õli Suruõhuga pihustamine Diiselmootoriga tarbesõiduk 1923 paigaldati esimene diiselmootor 5 tonnisele MAN veoautole. 4 silindrit Eelpõlemiskambriga Töömaht 8,8l Võimsus 45...50 bhp Diiselmootoriga sõiduauto Mercedes-Benz 260D 1936. a. Neli silindrit Tö...
0Mootori elektroonika Bosch VP 36-mootori arvuti(diisel, jaoturpump) ANDURID Väntvõlli pöörlemissageduse andur, gaasipedaaliasendi andur, sisselaske asendi andur, õhurõhu andur, dosaatormuhvi asendi andur, mootori temperatuuri andur Õhu temperatuuri andur, Diiselkütuse temperatuuri andur Pidustushetke andur. Autokiiruse andur, piduripedaali lülitushetke andur, sinaal TÄITURID Dosaatormuhvi elektrooniline ajam, eelpritse regulaator klapp, elektromagneetiline sulgurklapp, eelsoendus küünalde relee, EGR klapi ajam, auto kiirusnäidik, Kliima seadme relee, Väntvõlli pöörlemissageduse näidik, Läbisõidu arvuti, Mootori diagnostika märgutuli Diiselmootorite Juhtseadmed
tamata GreenEfficiency kütusesäästlikkuse. Ilma lisapingutuse ja lisa kütuseta. Täidate vaid paagi diisliga, nagu tavaliselt ning asutegi uuesti tööle. Kindlustatud John Deere'i täpse tehnika ja ainulaadse hooldusvõrgu poolt, saate enesekindlalt tulevikku sõita. 8R seeria traktorid | 3 Sisukord Sissejuhatus 2 3 8R seeria traktorite ülevaade 4 5 CommandView II kabiin 6 7 Juhtseadmed 8 9 Veolahendused & ActiveCommand roolimine10 11 360° Tuledesüsteem12 13 Põllumajanduslikud halduslahendused (AMS)14 15 9,0 L PowerTech PSX mootor16 17 Käigukastid18 19 Pidurisüsteemid & hüdraulika20 21 Rippsüsteemid & jõuvõtuvõll 22 23 Lahendused teenusepakkujatele & mitte-põllumajanduslikud funktsioonid24 25 Rehvid & lisaraskused 26 27 Hooldus & lisavarustus 28 29 Tehnilised andmed30 31 4 | 8R seeria traktorid ülevaade
elektrimootor või ökonoomsuse huvides sisepõlemismootori ja elektrimootori kombinatsioon (hübriidauto). 1 AUTO ÜLDINE EHITUS Auto konstruktsioonilisteks põhiosadeks on mootor, raam või kandevkere ja veermik. Mootor toetub raamile (kandevkerele) ja käitab läbi jõuülekande 1 veermiku. Raamile (kandevkerele) toetudes on ehitatud ka auto kabiin, kere, kaubaruum ja lisaseadmed. Auto kabiin on suletud või pealt avatud ruum, kus asuvad auto juhtseadmed, autojuhi töökoht ja sõltuvalt auto otstarbest ka reisijatele mõeldud istmed. Üks olulisemaid auto detaile, mis aitab hoida auto ja autojuhi tervena on pidurid2. 1 S.k. Übertragung 2 S.k. Bremsen 2 ÜLEVAADE PIDURITEST Pidur on seade, mida kasutatakse liikuva massi kiiruse kiireks vähendamiseks. 2.1 Pidurivedelik Autojuhi soovi auto aeglustamiseks annab pedaalilt klotsideni edasi pidurivedelik.
elektrimootor või ökonoomsuse huvides sisepõlemismootori ja elektrimootori kombinatsioon (hübriidauto). Rico Kapsi 1 AUTO ÜLDINE EHITUS Auto konstruktsioonilisteks põhiosadeks on mootor, raam või kandevkere ja veermik. Mootor toetub raamile (kandevkerele) ja käitab läbi jõuülekande veermiku. Raamile (kandevkerele) toetudes on ehitatud ka auto kabiin, kere, kaubaruum ja lisaseadmed. Auto kabiin on suletud või pealt avatud ruum, kus asuvad auto juhtseadmed, autojuhi töökoht ja sõltuvalt auto otstarbest ka reisijatele mõeldud istmed. Üks olulisemaid auto detaile, mis aitab hoida auto ja autojuhi tervena on pidurid. Rico Kapsi 2 ÜLEVAADE PIDURITEST Pidur1 on seade, mida kasutatakse liikuva massi kiiruse kiireks vähendamiseks. 2.1 Pidurivedelik Autojuhi soovi auto aeglustamiseks annab pedaalilt klotsideni edasi pidurivedelik. Pidurivedelikule nagu ka kõikidele teistele autos kasutatavatele vedelikele on
volta.ee telefon: (+372) 6120600 faks: (+372) 6120660 Mootorite müük: telefon: (+372) 612 0616 Arkadi Hiie - Müügijuht telefon: (+372) 612 0616 GSM: (+372) 50 93 605 e-post: [email protected] Firma juht: Aivar Reivik Põhitegevus: Elektrimootorite, -generaatorite ja trafode tootmine Kõrvaltegevus: Metalli sepistamine, pressimine, stantsimine ja rullvaltsimine; pulbermetallurgia, mõõte-, kontroll-, katse-, navigatsiooni- jms riistade ja seadmete tootmine, v.a tootmisprotsesside juhtseadmed, metallkonstruktsioonide ja nende osade tootmine, metallitöötlus ja metallpindade katmine, mehaaniline metallitöötlus, kergmetallide valu, muude värviliste metallide valu ESTEL ELEKTRO AS Telliskivi 60A, 10412 Tallinn e-post: [email protected] kodulehekülg: www.estel.ee telefon: (+372) 6729700 faks: (+372) 6729701 Firma juht: Aleksander Safonov Põhitegevus: Elektronlampide, elektronkiiretorude ja muude elektronkomponentide tootmine, elektrotehniliste ja muunduri süsteemide ja
jõuallikaks sisepõlemismootor, vähestel autodel ka elektrimootor või ökonoomsuse huvides sisepõlemismootori ja elektrimootori kombinatsioon (hübriidauto). Auto konstruktsioonilisteks põhiosadeks on mootor, raam või kandevkere ja veermik. Mootor toetub raamile (kandevkerele) ja käitab läbi jõuülekande veermikku. Raamile (kandevkerele) toetudes on ehitatud ka auto kabiin, kere, kaubaruum ja lisaseadmed. Auto kabiin on suletud või pealt avatud ruum, kus asuvad auto juhtseadmed, autojuhi töökoht ja sõltuvalt auto otstarbest ka reisijatele mõeldud istmed. Autode ajalugu ja areng Kõrvalisest abist sõltumatuid , iseliikuvaid masinaid on üritatud luua juba ammu. Andekas ja mitmekülgne Leonardo da Vinci lõi sarnase liikuri joonised juba 1490. aastal. Kuid esialgu jäi lahendamata jõuallika probleem . Esimese töötava aurumasina ehitas prantslane Denis Papin 1690. aastal . 1881. aasta novembris demonstreeris Prantsuse
2) kuulkruvi muudab pöörleva liikumise kulgevaks 3) rihm ja lint vähendavad pöörlemiskiirust ja suurendavad pöördemomenti Tagasiside andurid: 1) tahhogeneraator genereerib pinget, mis on võrdeline pöörlemiskiirusega 2) enkooder väljastab impulsse, mille järgi saab määrata pöörlemiskiiruse, -suuna või võlli asendi 3) andur annab signaali, kui liikuv osa on jõudnud vajalikku asendisse. Juhtseadmed: 1) releed, kontaktorid, stabiliseerimis ja reguleerimis järgivsüsteem, programmjuhtimine 2) programmloogika kontroller-olekutrajektoori kujundamine, hägusloogiline juhtimine 46. Miks on sagedusjuhtimisel sageduse vähendamisel vaja vähendada ka mootori toitepinget, sageduse suurendamisel aga pinget ei suurendata? Vool sõltub pingest ja takistusest. Kui sagedus suureneb, siis ka takistus suureneb, seetõttu
Seepärast nimetatakse neid relee-kontaktorjuhtimissüsteemideks. Vaheajalisel talitlusel S3 vahelduvad lühiajalised tööperioodid vaheaegadega, kusjuures normaalseks tsükli Ajameid võibki seega liigitada selle poolt äidetavalt ül järgi. 1. ajamid, mille juhtseadmed on pikkuseks on 10 minutit. Tööperioodi ja pausi kestused on nii lühikesed, et mootor ei soojene töötamisel lihtsad, võimaldades ajamit käivitada, seisata ja reverseerida. Nende ajamite struktuur ei muutu töö käigus, püsivtemperatuurini ja ei jahtu vaheaegadel keskkonna temperatuurini. Täätamiskestuse standartseks
Tihti koos anduriga kasutatakse ka mõõteskeemi või muundurit mis muundavad anduri signaali vajalikuks signaaliks. Andurid jagunevad vastavalt mõõdetavale parameetrile (temperatuuriandr,termotakistid,biimetallandur,elavhõbe,manomeetriline andur). Mõõteskeemidena kasutatakse: sildskeeme, dif transf, pneumomuundureid ja unifitseeritud muundurid mis muundavad parameetreid (rõhuks, vooluks) nende skeemid on juba keerulised. Juhtseadmed. Nad võtavad vastu signaali anduri poolt, võrdlevad seda etteantud suurusega ja kui tekib signaalide erinevus siis võimendavad seda ja formeerivad juhtsignaali mis läheb täiturmehhanismile. Juhtseadmete hulka kuuluvad igasugused võimendid (releevõimendid,elektrimasinvõimendid,magnetvõimendid,elektronvõimendid,pneomo- ,hüdraulilised võimendid j.n.e.). releeseadmed (võimendid) Võimendustegur - Kp=PK/Pmax Prak=Irak * Urak Tagastustegur - Kt=Itag/I=(0..
Tihti koos anduriga kasutatakse ka mõõteskeemi või muundurit mis muundavad anduri signaali vajalikuks signaaliks. Andurid jagunevad vastavalt mõõdetavale parameetrile (temperatuuriandr,termotakistid,biimetallandur,elavhõbe,manomeetriline andur). Mõõteskeemidena kasutatakse: sildskeeme, dif transf, pneumomuundureid ja unifitseeritud muundurid mis muundavad parameetreid (rõhuks, vooluks) nende skeemid on juba keerulised. Juhtseadmed. Nad võtavad vastu signaali anduri poolt, võrdlevad seda etteantud suurusega ja kui tekib signaalide erinevus siis võimendavad seda ja formeerivad juhtsignaali mis läheb täiturmehhanismile. Juhtseadmete hulka kuuluvad igasugused võimendid (releevõimendid,elektrimasinvõimendid,magnetvõimendid,elektronvõimendid,pneomo- ,hüdraulilised võimendid j.n.e.). releeseadmed (võimendid) Võimendustegur - Kp=PK/Pmax Prak=Irak * Urak Tagastustegur - Kt=Itag/I=(0...1) PK=IK * E
Näiteks saab esemete teisaldamiseks kasutada tsüklit 1, 2, 6, 2, 1, 3, 4, 8, 4, 3 ning edasi jälle 1, 2, 6, ... jne. Lihtsuse huvides ei ole siin arvestatud manipulaatori seiskamise ja haaratsi juhtimise käske. Oletatakse, et esemete haaramine ja vabastamine toimub positsioonimispunktis liikumissuuna muutumisel ilma peatumispausita. Reaalne juhtseade peab väljastama käske tehnoloogiaseadmetele ning võtma neilt vastu signaale. Seega on tegelikud juhtseadmed palju keerukamad kui siin vaadeldav juhtseade. Lihtsustused on vajalikud juhtautomaadi tööpõhimõtte paremaks mõistmiseks. Selguse huvides on otstarbekas näidet veelgi lihtsustada ning kirjeldada manipulaatori liikumist üksnes tasapinnal. Joonisel 1.31 on kasutatud samu tähiseid mis ruumilise liikumise mudeli juures. Lisaks on toodud väljundsignaalide, olekute ja sisendsignaalide koodid. Väljundsignaalide koodid on tähistatud rasvaselt, kusjuures vastavaid liikumisi näitavad nooled
Lisaks seisupiduri rakendamisele tuleb tõkiskingadega välistada tõstuki juhuslik liikumahakkamine. 79. Tõstukit parkides ei tohi takistada juurdepääsu treppidele, avariiväljapääsudele, tulekustutusvahenditele, ristmikele, kitsastesse vahekoridesse, sissepääsude või väljapääsude ette. 80. Tõstuki parkimisel tuleb jälgida, et: - tõstuki kahvlid on täielikult langetatud asendis - tõstuki juhtseadmed on neutraalasendis - tõstuki mootor on välja lülitatud - seisupidur on rakendatud - süütevõti on süütelukust või toitelülitist eemaldatud 81. Tõstuki akusid tuleb laadida selleks ettenähtud laadimiskohal. Tuleb võtta tarvitusele ettevaatusabinõud lahjendatud väävelhappe põrandale sattumise vältimiseks. 82. Akusid on lubatud laadida ainult tõstuki tootjafirma poolt konkreetse tõstukitüübi jaoks ette nähtud akulaadijaga. 83
Lisaks seisupiduri rakendamisele tuleb tõkiskingadega välistada tõstuki juhuslik liikumahakkamine. 79. Tõstukit parkides ei tohi takistada juurdepääsu treppidele, avariiväljapääsudele, tulekustutusvahenditele, ristmikele, kitsastesse vahekoridesse, sissepääsude või väljapääsude ette. 80. Tõstuki parkimisel tuleb jälgida, et: - tõstuki kahvlid on täielikult langetatud asendis - tõstuki juhtseadmed on neutraalasendis - tõstuki mootor on välja lülitatud - seisupidur on rakendatud - süütevõti on süütelukust või toitelülitist eemaldatud 81. Tõstuki akusid tuleb laadida selleks ettenähtud laadimiskohal. Tuleb võtta tarvitusele ettevaatusabinõud lahjendatud väävelhappe põrandale sattumise vältimiseks. 82. Akusid on lubatud laadida ainult tõstuki tootjafirma poolt konkreetse tõstukitüübi jaoks ette nähtud akulaadijaga. 83
Suure võimsusega seadmetel on madalam lülitussagedus kui väikese võimsusega seadmetel, mis on sobiv väikese võimsusega mootoritele, kuna sageli nõutakse neilt häid dünaamilisi omadusi ja suurt täpsust. Suure jõudlusega alalisvooluajamid. Suure jõudlusega alalisvooluajamites kasutatakse tavaliselt kahesuunalise talitlusega türistormuundureid, nagu on näidatud joonisel 5.18. Avamisnurga juhtseadmed ja teised liikumise juhtimise kontuurid, näiteks kiiruse regulaator, on tavaliselt süsteemiga ühildatud. Kaks vasturööpselt lülitatud sildalaldit on ühendatud samasse vahelduvvooluvõrku. Mõlemat kahekvadrandilist muundurit saab siin kasutada mootori rekuperatiivpidurdusel. Sellises talitluses töötab pidurdav muundur vaheldina ning juhib mootori vastuelektromotoorjõu poolt tekitatud voolu. Mootori poolt toodetud energia tagastatakse vahelduvvoolu toitevõrku
annaabi.ee 
