Uusaja mõiste võtsid kasutusele itaalia humanistid 15.-16.sajandil, eristamaks oma kaasaega eelnenud ajaloost. Lähtuti uuest ideoloogiast humanismist, mis kujunes välja renessansiajastul. 19. sajandil- Napoleoni sõdade järel kutsusid võitjariigid Viinis kokku rahvusvahelise kongressi- Viini kongressi. Kongressil püüti taastada Suure Prantsuse revolutsiooni ja Napoleoni sõdade käigus segi paisatud Euroopa poliitiline kaart ning endiste valitsejasuguvõsade võim. Kongressi juhtriigid olid Prantsusmaa-vastase koalitsiooni juhtriigid Inglismaa, Venemaa, Austria ja Preisimaa. Kongress taastas Bourbonide dünastia võimu Prantsusmaal ja Hispaanias ning endiste valitsejasuguvõsade võimu enamikus Itaalia riikides, taastati Sveitsi konföderatsioon. Inglismaa positsioon maailmas oli tugevnenud. Juba 18.sajandist alates püüdis Inglismaa teostada Euroopas jõudude tasakaalu poliitikat. Inglismaa oli huvitatud sellest, et ükski riik
Maailm 20.sajandi algul Imperalism on suurriikide püüe saavutada mõjuvõim kogu maailmas, suurriigid vallmutasid endmale kolooniad ja muutsid vähe arenenud maad endast majanduslikult sõltuvateks. Koloonia ehk asumaa Asumaa- koloonia on mingi territoorium, mida valitseb temast majanduslikult enam arenenud riik, kasutades ära asumaa loodusvarasid. Juhtriigid: (6 euroopast) 1. Inglismaa 2. Saksamaa 3. Prantsusmaa 4. Itaalia 5. Austria-Ungari 6. Venemaa 7. Ameerika Ühendriigid 8. Jaapan Imperialismi lahutamatuks osaks oli koloniaalimpeeriumide väljakujunemine. Uued jooned majanduse arengus: 1. Tekkisid uued tootmisharud, kõige tähtsamaks muutus elektrienergia ja nafta tootmine. Palju ehitati raudteid. Uute tööstusharudena tekkisid: · Keemiatööstus · Autotööstus
Moodustati EÜ Komisjon ja EÜ Ministrite Nõukogu. 1973. aastal ühinesid Euroopa Ühendusega Suurbritannia, Taani ja Iirimaa. Tegelikkuses olid Suurbritannia, Iirimaa, Taani ja ka Norra soovinud ühineda juba 1967. aastal, kuid tol hetkel oli Prantsusmaa laienemisele vastu, rõhutades esmajoones just Saksamaa LV ja Prantsusmaa koostöö vajalikkust. 1981. aastal ühines EÜ Kreeka. 1986. aastal ühinesid EÜ Portugal ja Hispaania. Liitumisi mõjutasid ka poliitilised arvestused, sest EÜ juhtriigid lootsid nii tugevdada nende kolme riigi (Kreeka, Portugali, Hispaania) suhteliselt noori demokraatlikke süsteeme. Maastrichti leping 1992. aasta 7. veebruaril kirjutasid 12 Euroopa Ühendusse kuuluva riigi juhid alla Hollandi linnas Maastrichtis lepingule, millega Euroopa Ühendus reorganiseeriti. Selle kohta hakati kasutama nimetust Euroopa Liit (European Union). Maastrichti leping jõustus 1. novembril 1993, sellest alates tuleb Euroopa Ühenduse asemel tarvitada nimetust Euroopa Liit
töötas ehitise kallal u 20 aastat, kavandas ka kiriku esise väljaku. Suured maadeavastused. 15. Millised muudatused laevaehituses, meresõidus ja riikidevahelistes suhetes tõukasid tagant? Kompass, kolmunrkpuri (aitas paremini manööverdada), astrolaab (mõõdeti tähtede kaugust). Laevaehituses: karavell (neljamastiline) Soov kaubelda Idamaadega Hiina ja India · Juhtriigid Portugal meretee Indiasse ümber Aafrika · Hispaania meretee üle Atlandi ookeani 16. Kuidas avastati: Aeg,juht Mida avastas, kuhu jõudis? Rahastaja, mis kasu sai? 1488 Bartholomeu Diaz Hea lootuse neem Portugal, Aafrikas tugipunktid 1492 Christoph Columbus Tegi kokku 4 reisi. Avastas: Hispaania valitsejad
Rahu- ja maadekreet (maa oli kõigi omand) 3.03.1918 Bresti rahu Nõukogude liidu ja Saksamaa vahel 24.02.1918 Eesti iseseisvumine, päev peale seda Saksa okupatsioon 11.11.1918 Compiegne vaherahu Pariisi rahukonverents jaanuar 1919-jaanuar 1920: Eesmärk poliitilise korralduse organiseerimine uus poliitline süsteem Osalesid Saksamaa, USA, Itaalia, Prantsusmaa, Suurbritannia Juhtriigid ja isikud: Itaalia Vittorio Orlando, Suurbritannia David Lloyd George, USA Th.Woodrow Wilson, Prantsusmaa Georges Clemenceau Võeti vastu otsus luua Rahvasteliit, kes pidi ära hoidma sõdu ning aitama rahvusvahelisi tülisid rahumeelselt lahendada Versailles' rahuleping (28.06.1919): Saksamaa loovutas 1/8 oma aladest- Elsassi ja Lotringi piirkond Prantsumaale, alad Belgiale, Taanile, Leedule, Poolale ja Tsehhoslovakkiale.
SAJANDIL Napoleoni sõdade järel kutsusid võitjariigid Viinis kokku rahvusvahelise kongressi (1814-1815). Viini kongress oli väga esinduslik (riigipead, õukondlased, diplomaadid), toimus arvukalt teatrietendusi, paraade, balle jne., tooni andis uus moetants valss (sellest tuli nimetus "tantsiv kongress"). Kongressil püüti taastada Suure Prantsuse revolutsiooni ja Napoleoni sõdade käigus segi paisatud Euroopa poliitiline kaart ning endiste valitsejasuguvõsade võim. Kongressi juhtriigid olid Prantsusmaa-vastase koalitsiooni juhtriigid Inglismaa, Venemaa, Austria ja Preisimaa. Eriti oluline oli kongressil Austria välisministri Metternichi roll. 14 Kongress taastas Bourbonide dünastia võimu Prantsusmaal ja Hispaanias ning endiste valitsejasuguvõsade võimu enamikus Itaalia riikides, taastati Sveitsi konföderatsioon. Saksa Rahva Püha Rooma keisririiki endisel kujul ei taastatud. Võitjariigid siiski üksmeelt ei saavutanud
tema järglastele; Lõuna-Madalmaad, Franche-Comte ning Napoli-Sitsiilia Bourbonidele. Selle kokkuleppe sõlmimise väljavaade oli üheks põhjuseks (lisaks kolmikliidu survele), miks Louis soostus lõpetama Devolutsioonisõda. Siiski ei soostunud kumbki pool täiel määral lepet pidama. Mõlemad pretendendid olid veendunud nimelt oma õigustes ning valmis neid ka relvajõul kaitsma. Arvestama peab ka asjaolu, et Prantsusmaa ja Austria olid Euroopa juhtriigid ning ühe tugevnemine Hispaania võrra oleks muutnud jõudude tasakaalu kontinendil. Samuti asjaolu, et Hispaania eliidi (Carlos II ei olnud võimeline valitsema – tegelikult juhtisid riiki grandid) peamiseks sooviks oli säilitada riik võimalikult ühtsena ning vältida tükeldamist. Ehkki 17 sajandi lõpus esitati lisaks eelmainitule (ja sõlmiti vastavaid kokkuleppeid) arvukalt plaane probleemi lahendamiseks, ei suudetud Hispaania valduste jagamise
Prantsusmaa presidendi Charles de Gaulle' vastuseis, kes rõhutas esmajoones Prantsusmaa ja Saksamaa koostöö vajalikkust, takistas EÜ laienemist. De Gaulle hääletas korduvalt Suurbritannia ühinemise vastu, pidades Suurbritanniat n-ö Ameerika Trooja hobuseks Euroopas. Alles 1973. aastal liitusid EÜga Suurbritannia, Taani ja Iirimaa, 1981. aastal Kreeka, 1986. aastal Portugal ja Hispaania. Liitumisi mõjutasid ka poliitilised arvestused, sest EÜ juhtriigid lootsid nii tugevdada nende kolme riigi suhteliselt noori demokraatlikke süsteeme. Kõiki EÜ riike hõlmava välispoliitilise koostööni jõuti alles 1970. aastal. Institutsiooniliselt kindlustati see alles 1986. aastal Ühtse Euroopa Akti vastuvõtmisega, milles rõhutati üha tihedama koostöö vajalikkust ning seati eesmärgiks Euroopa Liidu moodustamine. Ühtse Euroopa Akti võtmesõna oli Euroopa ühtne siseturg, mis pidi realiseeruma 1992. aasta lõpuks. Oluline järgmine samm oli 1992