CAN-high juhe Pinge suurus võib olla eri tootjatel erinev. CAN-low juhe Võrgu lõpp Võrgu lõpus on CAN-H ja CAN-L teineteisest takistitegaga eraldatud. Takistitega (näiteks 124 ) võrgu lõpud, mis eraldavad CAN-high ja CAN-low juhtmeid üksteisest, võivad asuda juhtplokis sees. Signaalide edastamise põhimõte Kui üks juhtplokk saadab andmeid, siis kõik teised juhtplokid loevad seda. Näiteks: Kui ABS-juhtplokk
Auto arvutivõrgud Võrkudevajadus Kui 1960 aastal oli auto elektrijuhtmete kogupikkus ligikaudu 200 m ja pistikuid oli 200 tk,siis 1995 aastal olid vastavad arvud juba 2000 m ja 1800 tk. Kuna üksikute juhtmete läbimõõtu ja pistikute suurust ei saa vähendada,nii nagu seda on tehtud elektrooniliste seadmetega,siis on juhtmete hulga vähendamiseks ainus võimalus juhtida mööda ühte juhet mitu signaali(Multiplex). Can-bus süsteemis on auto eri paigus asuvatele seadistele lisatud pisikesed juhtplokid (arvutid),mis on omavahel ühendatud võrku.Tänu sellisele süsteemile saab suure juhtmepundi asendada mõne juhtmega. Pingetasemed Siinijuhtmetes eristuvad 1- ja 0-seisund pingetasemete poolest.Puhkepinge,ehk pingetase,mis valitseb juhtmes siis,kui andmeid ei saadeta,vastab seisundile 1. Võnge ehk hälve puhkepingest tõlgendatatakse seisundiks 0. Pingetasemed olenevad siinitüübist ja andmeedastuskiirusest.Lihtsustades võib õelda,et mi...
väiksel pöörlemissagedusel ja suhteliselt suure õhuvahe muutmise juures, sobivad nad hästi ABS-pidurite anduriteks. Viimasel võib ta olla integreeritud rattalaagriga. MRE anduri sees on takistist, mille takistus sõltub magnetväljast ja magnetvoo tiheduse muutmise suunas. Pöörlev rootor tekitab anduris 7...14 mA vooluimpulsi, mille sagedus muutub koos pöörlemissagedusega. Toitepinge on tavaliselt 12 V ja väljundsignaal samapinge, mille min/max väärtused sõltuvad juhtplokis asuvast takistist. Takistis on paigaldatud kas toitevoolu või maanduse poolele. MRE anduri eri liigiks on magnetrattaga andur. Selle anduri rootor koosneb mitmest üksteise kõrval asuvast magnetist. Ühendusskeemilt sarnaneb magnetrattaga Halli andurile. Tal on kolm juhet toitepinge maandus ja signaaljuhe. Anduri võimendi ühendab ja takistab maandust takistites nii pöölemissagedusega võrdelise sammpinge signaali. Signaalpinge muutus on mõõdetav anduri ühelt juhtmelt
) Infoedastamise protokollid Infoprotokoll on auto ja diagnoostestri vaheline standardiseeritud suhtluskeel. Standardiseerimisest hoolimata on kasutatud mitmeid protokolle. Suurimateks erinevusteks on protokollide vahel infoedastamise kiirus. See muutub 10kb/s...1Mb/s. Kaasajal on eriti tähti info edastamine juhtplokile ja see peab toimima kiiresti. Olenemata diagnoostestrist, toimub rikkekoodide parameetrite ja muude toimingute salvestamine ja info väljast. Ikkagi auto juhtplokis. Oleva diagnoositoimingu ning esitab sealt saadud info koodidena takistitena. Diagnoositestrite kasutus on aga suure erinevusega Lihtsamatel diagnoositestritel saab rikkekoode ja parameetreid vaadata ainult ühekaupa. DC põhistel diagnoositestritel on tavaliselt mitmeparameetri samaaegse vaatamise võimalus. Näiteks professionaalsetel seadistel on võimalik vaadata samaaegselt rikekoode, andurite signaale, sooritavad osatesti ja selle tulemust. Etapp 1 Kõige mahukam näidatav info:
· Pingesignaal (pedaali käik) juhtplokile; · 21 liiasusklapile (tagasilla pidurdamine EBS rikke korral); · 22 proportsionaalsele releeklapile (esisilla pidurdamine EBS rikke korral). Pedaali mõõdetud käiku tõlgendatakse juhi poolt soovitud sõiduki aeglustuse nimiväärtusena ja see muundatakse EBS juhtplokis esisilla, tagasilla ja haagise rõhkude nimiväärtusteks. Rõhu määramisel arvestatakse pidurihalduse lisafunktsioone, ABS/ASR ja stabiilsuskontrolli ESP. EBSi rikke korral töötab sõidupiduri kraan. Kraani ülemine haru juhib liiasusklapi kaudu tagasilla pidurdamist ja alumine haru proportsionaalse releeklapi kaudu esisilla pidurdamist. Proportsionaalne releeklapp suunab vastavalt EBSi juhtploki signaalile suruõhu esisilla pidurikambritesse. Sele 10
Infoedastamis protokollid Infoprotokoll on auto ja diagnoosotestri vaheline standardiseeritud suhtluskeel. Standardiseerimisest hoolimata on kasutatud mitmeid protokolle. Siirimateks erinesvusteks on protokollide vahel on infoedastamise kiirus. See muutub 10kb/s...1Mb/s. Kaasajal on eriti tähti info edastaimine juhtplokile ja see peab toimima kiiresti. Olenemata diagnoostestrist, toimub rikkekoodide parameetrite ja muude toimingute salvestamine ja info väljast. Ikkagi auto juhtplokis. Oleva diagnoositoimingu ning esitab sealt saadud info koodidena takistidena. Diagnoositestrite kasutus on aga suure erinevuse -lihtsamatel diagnoositestritel saab rikkekoode ja parameetreid vaatdata ainult ühekaupa. DC põhistel diagnoositestritel on tavaliselt mitmeparameetri samaaegse vaatamise võimalus. Näiteks professionaalsetel seadistel on võimalik vaadata samaaegselt rikekoode, andurite signaale, sooritavad osatesti ja selle tulemust. Etapp1 Kõige mahukam näidatav info:
väliskujult induktsioonandurit ja tööpõhimõttelt Halli andurit. Anduri sees on takisti, mille takistus sõltub magnetväljast ja magnetvoo tiheduse muutumise suunast. Pöörlev rootor tekitab anduris 7...14 mA vooluimpulsi, mille sagedus muutub koos pöörlemissagedusega. Anduril on kaks juhet ja ta suudab mõõta ka väga väikest pöörlemissagedust. Toitepinge on tavaliselt 12 V ja väljundsignaal sammpinge, mille min./max. väärtused sõltuvad juhtplokis olevast takistist. Anduri eeliseks on ka see, et õhuvahe küllaltki suur muutus (0,5..2 mm) ei mõjuta signaali kuju. Mõnedel MRE-anduritel on hammastega impulssratas asendatud magnetrattaga. See magnetratas koosneb mitmest üksteise kõrval asuvast magnetist. 1.4.3 ABS-i diagnoosipistmik ABS piduritel on enesediagnoosi programm, mis kontrollib süsteemi korrasolekut. Avastatud häirete koodid talletatakse juhtploki rikkemälusse. Rikkekoode on võimalik lugeda
Kontaktidega transistorsüütesüsteemis juhitakse transistorlülitit katkestiga. Madalpingevooluringis olevat transistori läbib akuvool ja kontakte transistori baasivool. Puuduseks sädelahenduse energia sõltuvus mootori pöörlemissagedusest, suur tundlikus küünla saastumise suhtes. 21. Anduritega süütesüsteemid. 1) Induktiivanduriga transistorsüütesüsteem erineb lihtsüsteemist selle poolest, et katkesti asemel on madalpingevooluringis transistorlüliti. Seda lülitit, mis asub juhtplokis, juhib andur. Viimane paikneb koos jaoturiga ühises seadises, mida nimetatakse andurjaoturiks. Anduri rootori pöörlemisel mõjutab pooli muutuva tugevusega magnetväli, poolis tekib sel hetkel, kui rootori harud mööduvad staatori harudest, vahelduv elektromotoorjõud. Rootoril on mootori silindritega ühepalju harusid. Transistorlüliti ühendatakse madalpingevooluringi süütepooli ja kere vahele. Poolis pinge tekke hetkel transistor sulgub, ei juhi enam voolu,
lihtne kuna Pfreundil on Liebherri mudelite jaoks spetsiaalne kronstein, mis kinnitub juba olemas oleva aknasulguri poldi alla. Juhtaploki paigaldamiseks aga mõtlesime ise välja oma lahenduse, mis on veidi kiirem aga samas kindlam kui tehase poolt pakutu. Selleks keevitame sassii seina külge kaks keermestatud detaili, mille külge peale viimistlemist kinnitub juhtplokk. Peale monitori ja juhtploki paigaldus tuleb paigaldada olemasolev hüdroliini vahele kolmikud, millest väljub liin juhtplokis asuva rõhu- ja temperatuuriandurini. Enne hüdroliinide avamist tuleb kindlasti rõhk süsteemis ühtlustada atmosfääri rõhuga. Seda mitte tehes võib ohtu sattuda enda ja kaastöötajate tervis ja elu kuna rõhud hüdrosüsteemis võivad ulatuda 400 bar juurde. Kolmikud ja andurini viiv liin tuleb paigaldada selliselt, et see hilisema kasutamise ajal viga ei saaks, sest lekkiv õli reostab keskkonda ja remont põhjustab kliendile tööseisakuid
4.3.3 MRE- magnettakistuslik andur Magnettakistuslikud (Magneto Resistive Elements) ehk MRE andurid meenutavad väliskujult induktsioonandurit ja tööpõhimõttelt Halli andurit. Anduri sees on takisti, mille takistus sõltub magnetväljast ja magnetvoo tiheduse muutumise suunast. Pöörlev impulssratas tekitab anduris 7...14 mA vooluimpulsi, mille sagedus muutub koos pöörlemissagedusega. Toitepinge on tavaliselt 12 V ning väljundsignaal sammpinge, mille min /max väärtused sõltuvad juhtplokis olevast takistist. Anduril on kaks juhet ja ta suudab mõõta ka väga väikest pöörlemissagedust. Anduri eeliseks on ka see, et õhuvahe küllaltki suur muutus (0,5...2 mm) ei mõjuta signaali kuju. Mõnedel MRE-anduritel on hammastega impulssratas asendatud magnetrattaga, mis koosneb mitmest üksteise kõrval asuvast magnetist. 4.4 Veetava võlli pöörlemissagedus Veetava võlli pöörlemissageduse põhjal määrab juhtplokk auto liikumiskiiruse
annaabi.ee 
