juures" jne, ise pihku itsitades: "nüüd panin talle ära!" Ei märkagi, et see võib mõjuda bumerangina. Sellised rumalused, mis jätavad halva mulje, vääriksid moderaatori poolt kustutamist. Seda aga tihti ei tehta, mis muudab kommentaariumi peldikuseinaks. Seevastu kustutatakse aga keelelisest kõrge tasemega poliitilise sisuga kommentaare. Ilmekaks näiteks on Eesti Päevalehe laupäevaste Andrus Kivirähki juhtkirjade truu saatja Roosa Udu, kellest on varem juttu olnud (VES 30.08.). Tema laiahaardelise ajaloolise ja kultuurilise tausta seiklustega Venemaa võimukoridorides Leninist Putinini irooniaga vürtsitatud oleviku kirjeldus Savisaare erilise sõbrannana käib paljudele üle mõistuse. Tõlgendused on väga vastuolulised, tema humoorikat sõnarikkust võetakse grafomaaniana ja vist välismõjude tõttu saab moderaatorist vahel kustutav ja blokeeriv tsensor, kes aga jätab puudutamata labasused
Toimetajate osa naiste maailma konstrueerimisel on see, et nad identifitseeruvad oma lugejatega ja kirjutavad neile justkui oma sõbrannadele. Koostöös reklaamiandjatega toimub nende ja toimetajate vahel pidev vaidlus, et missugune siiski peaks olema naine? Näiteks Anne reklaamlaused: Anne--Naine nagu sina, või siis: Anne teab. Või: Anna, sinu hea sõbranna! Õige vastus on, et naisteajakiri peab olema kui sõbranna, kellega luuakse lähedane suhe. Toimetajad teevad seda lugejaga läbi oma juhtkirjade. Toimetajad ja lugejad nagu üks kogukond. Naisteajakirjad Naistele on palju erinevaid ajakirju, sellepärast toon välja nende erinevad tüübid mõndade nidetega: · Töö ja pereelu jagamine (toimetulek Eesti Naine) · Kodukesksed (koduloomine, kodukaunistamine Pere ja kodu, Kodukiri) · elustiiliajakirjad (tarbimine, karjäär Stiil, Avenüü, Cosmopolitan) On jaotatud ka pere ning kodu-ajakirjad:
LÕIMING juhtkiri pööratud püramiidina tunneb eri liiki arvamuslugusid ja Teabekeskkond: infokeskkonna ebakorrektsete pealkirjade leidmine nende eripärasid kriitiline analüüs juhtkirjade võrdlemine 14. Intervjuu ja reportaaž 1 intervjuu, repor- Õ lk 72–75, Rein Sikk, Teksti vastuvõtt Õpilane taaž, foto- „Kümme juhtumit, mis intervjuu argumenteeritud analüüs teab intervjuu ja reportaaži eri- LÕIMING reportaaž vapustasid reporterit ehk reportaaži argumenteeritud analüüs pärasid
Kui moraalifilosoofia suudab vastata üldinimlike ja ühiskondlike probleemide väljakutsetele, siis on tal elamisõigus ka üha suuremasse kitsikusse sattuvas akadeemilises maailmas. Muidugi tekitab kahtlust see, mis võiks juhtuda siis, kui õpetatud filosoofid hülgaksid osa oma analüütilistest vahenditest ning hakkaksid oma argumentide selguse ja kindluse arvel järeleandmisi tegema, et saavutada sisuliselt rikkaid ja normatiivselt säravaid tulemusi. Ajalehed oma juhtkirjade ja lugejarubriikidega katavad suure osa arvamuse avaldamise vajadusest ning võidakse küsida, mida on anda filosoofidel. Minu arvates jätkub moraalifilosoofidel tõepoolest küllaga tööd, et anda selgitust selles arvamustekaoses, mis meid, Lääne inimesi, ähvardab ja mis koosneb esiteks infokanalite poolt pakutavast uudisteks ja informatsioonifooniks nimetatud materjalist ja teiseks mitmesuguste normatiivsel alusel toimivate
tellimused kuulusid kohustuslikule registrerimisele tellimisraamatus. 9.Selgitage, kuidas te mõistate nn ridade vahele kirjutamist (nt elulugude põhjal, tooge näiteid). Kindlad piirid olid olemas ja suund teada, kuid kogu propaganda vahele püüti ka pikkida nn eesti asju. adolfi kiitmist püüti teadlikult kuid nähtamatult piirata, vastavalt südametunnistuse järgi. Näiteks ,,Lääne Sõnas". Ka lasteraamatute kirjutamist võib vaadelda kui ridade vahele kirjutamist. Poliitiliste juhtkirjade asemel hakkasid ilmuma väga selge alltekstiga "juhtkirjad" /jutumärkides/. Vaba Maa näiteks kirjutas suurusehullustusest, oravate keelest Eestis ja Ameerikas, Kaja õpetas valmistama seentega täidetud kapsapead, arutledes mälukaotuse ümber, Päevaleht kirjutas tantsust aju massaaziks, aedmaasikate kasvatamisest jms. Eriti populaarseks said Päevalehe juhtkirjad kurkidest ja kurkide hapendamisest, mida teised päevalehed mõnuga tsiteerisid: "Mõni kurk on paksu nahaga ja tal on kärnad
allikad – nii kaovad žanripiirid. Uudis- ja arvamusloo segunemisel tekib uudisarvamus. Uudise jaoks pole enam vaja sündmust, vaid piisab kommentaaridest. Uudistele on iseloomulik minevikulisus. Arvamuslood üldiselt olevikus. Kuna üldiselt refereeritakse poliitikuid, kasutatakse tulevikku, sest poliitikud ei taha rääkida, mis ta on enne teinud. Juhtkiri on tüüpiline meediatekst, kus esitatakse põhjendatud hoiak mõne avaliku elu tegelase kohta. Juhtkirjade kaudu mõjutatakse avalikkuse mõtteid, sest neis on ajalehtedel õigus esitada üleskutseid, anda vihjeid kas otse või kaudselt. Juhtkirjad on osa sotsiaalsest maailmast. Juhtkiri on kui meedia diskursuse spetsiifiline liik, aga samas kuulub ka suuremasse arvamustekstide kategooriasse. Juhtkirja arvamus on institutsionaalne. Juhtkirja sisu väljendab ajakirja kui institutsiooni – toimetajate ja ajakirjanike – ühisarvamust. Juhtkirjad ei põhine isiklikul. Erinevalt
hulgast sihtrühm. 3. Pealkiri peab lugeja suunama otse põhiteksti juurde. (Küsimus, põhiteksti 1. lause esimesed sõnad kujundatakse pealkirjana). 4. Pealkiri peaks esitama reklaami põhiidee ja kui vähegi võimalik, olema seotud ,,suure ideega". 5. Pealkiri võiks lubada tarbijale teatud kasu või eelise. 6. Pealkiri saab esitada lugejale kontsentreeritud teabe toote uutest huvipakkuvatest omadustest või uutest toodetest. Juhtkirjade liigitused: 1. Tulu või kasu lubavad pealkirjad 2. Provotseerivad pealkirjad. 3. Uudiseid/informatsiooni pakkuvad pealkirjad. 4. Küsimusena esitatud pealkirjad. 5. Käskiv pealkiri. Alapealkirja eesmärgiks on kiiresti ja ökonoomselt esitada teavet reklaamis sisalduvatest võtmeprobleemidest, põhitingimustest, müügitingimustest, liigendada teksti. Peaks kandma teavet olulistest faktidest. Visuaal on pilt, pildirada või kujundus, mida reklaami vastuvõtja näeb
meisterlikkust nii sisu kui ajakirjandusliku vormi valdamises. Valitsuste tegevuse hindamisel pidas Luiga oluliseks olemasoleva ühiskonnakorra kindlustamist. Valitsusvastase opositsiooniga liitus "Päevaleht" avalikult ühel korral, nimelt kui Jaan Tõnissoni juhitud valitsus kehtestas 1933 ajakirjandusele paariks kuuks eeltsensuuri. "Päevaleht" liitus teiste Tallinna lehtede protestiaktsiooniga, jättes avaldamata ametlikud materjalid ja poliitilised juhtkirjad. Juhtkirjade asemel hakkasid ilmuma vaimukad lood kurkide hapendamisest või maasikate kasvatamisest, mille alltekst oli hästi mõistetav, kuigi näiliselt tehti juttu poliitikavälistest asjadest. Oluline koht Luiga publitsistikas on reisikirjeldustel 1920. aastate lõpust ja 30. aastate algusest, mil ta Euroopas ringi liikus. Luiga oli korduvalt valitud Eesti Ajakirjanikkude Liidu juhatusse, puutus seal pidevalt kokku ajakirjanike kutsealaste küsimustega. Luiga seisukoht oli, et ajakirjanik peab
annaabi.ee 
