BÜROKRAATIA TÄHENDUS ÜLDISELT JA SELLE KÄSITLUS JUHTIMISTEADUSES. Koostaja: Pille-Riin Adamka Juhendaja: Mare Kurvits Mõisted Bürokraatia- prantsuse keelest bureau, mis tähendab kalevit või materjali ja kreeka keelest cratos, mis tähendab otsetõlkes võimu ja valitsust. Kontrori võim. Ametniku üleolevus. Juhtimine- eesmärgipärane protsess, kus juhtimisorgan(juht ise, koos juhtkonnaga ning juhatuste ja nõukogudega) mõjutab juhtimisobjekti
(Drucker, F. P. 2003, lk. 34) Juhtimistegevuse ulatus on õiguslikult defineeritud Juhtimine tegeleb nii teoorias kui praktikas juriidilise isiku, üksikettevõttega- olgu selleks siis äriühing, haigla, ülikool vms. Juhtimistegevuse ulatus on seega õiguslikult defineeritud. See on alati olnud- ja on ka tänapäeval- peaaegu universaalseks eelduseks.( Drucker, F. P. 2003, lk. 41) Juhtimistegevuse ulatus on poliitiliselt defineeritud Juhtimisteaduses eeldatakse ikka veel ja juhtimispraktikas peetakse valdavalt enesestmõistetavaks, et siseriiklik, riigipiiride poolt määratletud majandus on ettevõtte ja juhtimise loomulikuks keskonnaks nii äri kui ka mitteäriliste ettevõtete puhul. (Drucker, F. P. 2003, lk. 45) Juhtimine ja riigipiirid enam ei ühildu. Seega ei saa juhtimistegevuse ulatus enam poliitiliselt defineerida. Riigipiirid on jätkuvalt olulised. (Drucker, F. P. 2003, lk.48)
Nii samastuvad mõisted juhtimisteadus ja juhtimisteooria, kuigi on rõhutatud viimas(t)e kuulumist juhtimisteadusesse. Igal teadusel, ka juhtimisteadusel on palju teooriaid, kusjuures teooria nö. kõrgeim ilming on kahtlemata seadus. Viimaste kohta võib palju näiteid tuua loodusteadustes. Majandusteaduses on neid formuleeritud suhteliselt vähe. Üheks näiteks on kaubandusteaduse kolm seadust (Schenk, 1991). Kas juhtimisteaduses mõni teooria võib pretendeerida seaduse staatusele, on eraldi küsimus (Vadi, 2004: 78). Üldistusastmest lähtudes kuulub teadusse seaduse järel teooria oma rangemas tähenduses. Nimelt teooria, mis on uurimisobjekti mingeid aspekte või osi käsitlevate teadusuuringute tulemus. Sellises käsitluses on teooria teaduse tuum, st olemuslik, üldistav seaduspärasuse formuleering, mis peab paika igas aegruumis. Järelikult ei saa samastada mõisteid
Strateegia mõiste pärineb Vana-Kreekast ja esialgu leidis ta kasutamist peamiselt sõjapidamiskunsti tähenduses. Sõjalises ja poliitilises kontekstis on strateegiat käsitlenud paljud väe- ja riigijuhid, aga ka filosoofid, kirjanikud ning sõjateadlased. Majandusse tõid strateegia mõiste tuntud matemaatikud, mänguteooria rajajad J. von Neumann ja O. Morgenstern pärast II maailmasõda. Nende antud strateegia määratlus on mõnevõrra kitsam kaasajal juhtimisteaduses kasutatavast: nad defineerisid strateegiat kui tegevusplaani konkreetses situatsioonis, mis sõltub oponendi toimingust. Alates möödunud sajandis kuuekümnendatest aastatest on ilmunud väga palju strateegilise juhtimise alaseid raamatuid. 13. Makrokeskkonna analüüsi põhiseisukohad Makrokeskkonna analüüsimiseks sobib laialt levinud üldine lähenemisviis, nn PEST-analüüs (political, economic, social and technological changes).
Tegelda tuleb ka alluvate juhendamise (nende töö koordineerimisega) ja töötajate mõjutamisega. Need juhtimise liitfunktsioonid võimaldavad üheskoos hõlmata kõike seda, mida nimetatakse juhtimisprotsessiks. Erinevad juhtimisteadlased on juhtimisfunktsioone liigitanud erinevalt. Lähemalt vaatleme juhtimisfunktsioonide liigitusi ja funktsioonide sisu punktis 4.1. 1.1.4. Juhid ja juhtkond Juhid ja juhtkond esindavad juhtimisteaduses juhtimise personaalset või institutsionaalset mõõdet (vaata ka p. 1.2). Ettevõtet juhib kas juht kui üksikisik või juhtkond kui ,,ettevõtte igapäevase juhtimisega tegelev inimrühm"5, kuigi mõningaid ,,juhtimisfunktsioone" võivad tänapäeval täita ka vastavad tehnilised seadmed. Juhi mõiste selgitamisel on kõigepealt nimetatud seda, et juht on vähemalt ühe isiku ülemus 6, tal on vähemalt üks alluv.7 Enamasti nii see ongi
Ajajooksul selgus kaks tõsiasja. Esiteks, klassikalise juhtimise esindajad uurisid ja katsetasid erinevaid töö faktoreid, kuid vaatamata sellele muutus üha raskemaks tõsta töötajate tööviljakust. Teiseks, töötajate pahameel kasvas koos suureneva töö spetsialiseerumisega ja juhtide ebainimliku suhtumisega töötajatesse. Need kaks asjaolu panid juhte rohkem mõtlema töötajate eest hoolitsemisele, mille tulemusena kujunes välja inimsuhete ja käitumuslik suund juhtimisteaduses. Kü s i m u s e d a r u t e l u k s j a ko r d a m i s eks 1. Miks on vaja tunda erinevaid juhtimisteooriaid? 2. Millised juhtimisteooriate koolkonnad kuuluvad klassikaliste juhtimisteooriate hulka? 3. Millised muutused tööstuse arengus tõid kaasa vajaduse arendada juhtimist? 4. Millele keskendus teaduslik juhtimine? 5. Mida positiivset tõi juhtimisteooriasse Taylor ? Miks on kritiseeritud Taylori töö organiseerimise printsiipe? 6
! Näide ehitussektorist: Allikas: A.Griffith & P. Watson, Construction Management, Principles and Practice. 26. Keskkonna mõiste juhtimisteaduses ja selle mõju organisatsiooni struktuurile Organisatsiooni mudel Väliskeskkond - seadusandlus, ühiskonna väärtused ja normid. Sotsiaalne, poliitiline ja majanduslik surve. Vastavalt väliskeskkonna muutustele, peab organisatsioon ennast vajadusel ümber struktureerima, et olla konkurentsivõimeline. 27
ettevalmistamisele, aga kahest erinevast küljest: abstraktsest ja konkreetsest (empiirilisest). Nende kahe lähenemisviisi süntees, mis seisneks ühelt poolt otsustusteooria abstraktsete seisukohtade ja skeemide konkretiseerimises ning teiselt poolt empiirilise majandusanalüüsi metoodikate üldistamises otsuste ettevalmistamiseks vajalikule tasemele, tooks kaasa kvalitatiivse hüppe juhtimisteaduses ning majanduse juhtimise praktikas. - Majandusanalüüsis vaadeltakse majanduse üldistatud näitajaid iseloomustamaks konkreetseid juhitavaid protsesse majanduspraktikas. Sarnaselt otsustusteooriale on majandusanalüüsi eesmärgiks juhtimisotsuse tegemiseks vajaliku informatsiooni töötlemine, et välja selgitada parimat alternatiivi. Majandusanalüüsis tegeletakse aga konkreetsele juhtimisprobleemile lahenduse
annaabi.ee 
