Leidsid 12 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Juhtimissüsteem". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
ajam, andurid, juhtimissüsteem, täitur, pneumo, lülitid, kontroller, protsessor, silinder, motor, diskreetse, automatiseeritud, võimendid, täiturid, ajamite, hüdroajam, open, direct, currentlectrical, java, degree, tajurid, põhikomponendid, keevitamine, kuumutamine, katel, valgusti, infoallikad, mõõteseadmed, pidevad, diskreetsed, regulaatorid......................................................................... 59 6.9.1. Kliimaseadme ventilaator ............................................................................................... 59 6.9.2. Tõstemehhanism............................................................................................................. 60 6.10. Arvutusnäide ................................................................................................................... 60 7. Sujuvkäivitiga ajam ........................................................................................................... 62 7.1. Sujuvkäiviti ja tema tööpõhimõte ..................................................................................... 62 7.2. Sujuvkäiviti ühendamine ................................................................................................... 64 7.2.1. In Line ............................................................................................................
Kontrolltöö nr.1D 1.Põhimõisted (defineeri): Andur. Tajur. Reguleeriv organ. Võimendi. Täitur. Andur on automaatsüsteemi osa, mis muundab kontrollitava füüsikalise suuruse (parameetri) teiseks suuruseks, mida on parem võimendada, mõõta või juhtimiseks kasutada. Tajur on välistoimele tundlik ning sellele vahetult reageeriv anduri osa Reguleeriv organ element, mis vahetult mõjub reguleerimisobjektile reguleeritava suuruse hoidmiseks nõutud tasemel. Võimendi on seade milles teostatakse sisendsignaali
PNEUMOAUTOMAATIKA Eksamiküsimused 1. Pneumoautomaatika kasutusealad kasutatakse pneumo pihusteid,pressid, suruhaamreid, pidureid, pneumovõrgud, erinevat sorti pumbad,mootorid, pneuo post, pneumo püstolid. 2. Pneumoautomaatika süsteemide eelised, puudused Plussid Miinused Kättesaadavus: Õhku leidub maakeral igal Õhu ettevalmistus: pool, seega on suruõhu saamine võimalik Kasutatav suruõhk peab olema puhas ja kuiv. kõikjal. Vastasel korral põhjustab ta suruõhuseadmete kulumist ja rikkeid. See eeldab heade
5. Diskreetandurid ......................................................................... 89 3.5.1. Kiiruseandurid ............................................................... 89 3.5.2. Asendiandurid ................................................................ 91 IV. Alalis- ja vahelduvvooluajamite suletud juhtimissüsteemid .................. 94 4.1. Elektriajamite suletud juhtimissüsteemide struktuurid ............................ 94 4.2. Alalisvooluajami suletud juhtimissüsteem negatiivse tagasisidega kiiruse järgi .............................................................................. 98 4.3. Alalisvooluajami suletud juhtimissüsteem mittelineaarse negatiivse tagasisidega voolu järgi ............................................................... 101 4.4. Alalisvooluajami suletud juhtimissüsteem mittelineaarsete negatiivsete tagasisidedega kiiruse ja voolu järgi ................................................ 103 4.5
..................................................................................... 4 Radiaator................................................................................................................................. 5 Siseneva ja väljuva vedeliku ja õhu temperatuurid.................................................................5 Jahutusvedelik.........................................................................................................................6 Veepumba ajam.......................................................................................................................6 Salongi küttesüsteem...............................................................................................................6 Jahutussüsteemi inglise keelsed nimetused.............................................................................6 Küsimused............................................................................................................
E Uv Ua Ue E22 α I22 Joonis 4.19. Ühefaasilise keskväljavõttega alaldiga ajam 123 Aktiiv-induktiivkoormusel (joonis 4.20) sõltub alaldatud pinge keskväärtus koormusvoolu iseloomust. Eristatakse katkevvoolutalitlust ja pidevvoolutalitlust. Katkevvoolutalitluse puhul koosnevad nii pinge- kui ka voolukõver üksikutest impulssidest, mille kestus sõltub koormusahela induktiivsusest. Pidevvoolutalitluse korral silub koormusahela induktiivsus voolu sedavõrd, et voolukõver osutub pidevaks
10. 11.Torude tugevusarvutus Mistahes toru teljega risti olevas suunas on jõud võrdne rõhu ja toru pooliku projektsiooni korrutisega: 12.Jõu ülekanne vedelikes (seletus) Toimub pinna kaudu suletud anumas •Välisjõu toimel tekitatakse rõhk •Rakendades eelnevalt tekitatud rõhku täiturile tekib viimase pinnal liikuma-panev jõud •Üldine loogika: pump = rõhk ja vooluhulk; rõhk ja vooluhulk = hüdrauliline energia hüdrauliline energia -> täitur täitur -> mehaaniline energia mehaaniline energia = kasulik töö 13.Hüdrovõimendi 14.Rõhuvõimendi 15.Kahetoimelise silindri dimensioneerimine (seletada erinevused suundade vahel) 16.Ühetoimelise silindri dimensioneerimine 18.Mahuline ja massiline vooluhulk 19.Voolupidevus (valemid, joonis, seletus) •Muutuva ristlõikepindalaga vedeliku voolus, kus vedeliku kogus ei muutu, on vooluhulk igas ristlõikes konstantne. 20.Kirchoffi seadus (idee, valem)
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ELEKTRIAJAMITE JA JÕUELEKTROONIKA INSTITUUT ROBOTITEHNIKA ÕPPETOOL MIKROPROTSESSORTEHNIKA TÕNU LEHTLA LEMBIT KULMAR Tallinn 1995 2 T Lehtla, L Kulmar. Mikroprotsessortehnika TTÜ Elektriajamite ja jõuelektroonika instituut. Tallinn, 1995. 141 lk Toimetanud Juhan Nurme Kujundanud Ann Gornischeff Autorid tänavad TTÜ arvutitehnika instituudi lektorit Toomas Konti ja sama instituudi dotsenti Vladimir Viiest raamatu käsikirjas tehtud paranduste ja täienduste eest. T Lehtla, L Kulmar, 1995 TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut, 1995 Kopli 82, 10412 Tallinn Tel 620 3704, 620 3700. Faks 620 3701 ISBN 9985-69-006-0 TTÜ trükikoda. Koskla 2/9, Tallinn EE0109 Tel 552 106 3 Sisukord Saateks
induktiivsus)2.generaator andur,väljundsuuruseks emj. termopaarid. Seadist, mis dünaalilises reziimis.Elastne .Mõjub ainult siis kui väljund signaal muutub.St muundab mõõdetava füüsikalise suuruse(nt. rõhu, kiiruse vms.)teiseks siirdeprotsessi ajal.Saavutatakse sel teel,et tagasiside ahelasse paigutatakse suuruseks (signaaliks), mida on parem võimendada, mõõta, edastada või diferenseeriv lüli. töödelda, nimetatakse anduriks. Andurid on automaatikasüsteemi väga Reguleerimis kvaliteedi näitajad?-Süsteemi poriekteerimisel tuleb esmalt vastustusrikkad kontrolida süsteemi stabiilsust.Kui süsteem on stabiilne siis kontrollitakse kas ta elemendid, sest anduri viga mõjutab kogu süsteemi töödReostaat tajur ehk reageerib nõutava kvaliteediga.Selleks arvutatakse reguleerimise kvaliteedi Takistus- ja potentsiomeetertajurid
Autode jõuülekanded 4 Üldandmed 4 Jõuülekannete otstarve ja tüübid 4 Ülekande tüübid: 5 Mehaanilised jõuülekanded 8 Sidur 11 Üldandmed 11 Mehaaniline ajam 13 Hüdrauliline ajam 13 Sidurite tüüpskeeme 15 Väändevõnkesummutid 17 Mehaanilise või hüdroajamiga lamellsidurid 18 Mehaanilise ajami ja pneumo- või hüdrovõimendiga sidurid 24 Käigukastid, jaotuskastid ja käiguaeglustid 26
7 mm. Kolmanda silindri ülaosas esineb samuti ovaalsus (0,05 mm) ning vertikaaltelje maksimaalne hälve on 0,04 mm. Neljas silindri maksimaalne ovaalsus on 0,045 mm ning vertikaalteljes maksimaalne hälve 0,03 mm. Tabel 1. Kolvisõrme telje suunalised silindri läbimõõdu mõõtetulemused (baasmõõde 87,00 mm) Mõõtekõrgus Esimene silinder, Teine silinder, Kolmas silinder, Neljas silinder, silindri ülemisest mm mm mm mm servast, mm 0-5 +0,005 -0,05 -0,015 -0,01 10 +0,005 -0,035 -0,01 -0,005 45-50 +0,02 +0,02 +0,02 +0,02
Iseliikuvad teehöövlid jagunevad: • Kergeteks (mootori võimsusega 30-40hj, hõlma pikkus 250-300cm) • Keskmisteks (50 – 60hj, hõlma pikkus 300-360 cm) • Rasketeks (60 – 140hj, hõlma pikkus 360-450 cm) Teehöövli hõlma kõrgus on keskmiselt 50-55cm. Autogreideri põhielemendid on: • mootor • kabiin • pearaam • tööraam • hõlm • hõlma pöördemehhanism • hõlma tõstesilindrid • hõlma küljele väljaviigu silinder • tagasilla balansiirid ja tagarattad, esisilla rattad Peale põhitööorgani võib autogreider olla varustatud lisa tööorganitega: • kobesti • vanade katete lõhkuja, mis paigutatakse kas esisillast ette või tahapoole • buldooseri hõlm, mis kinnitatakse reeglina esisilla ette. Liigitatakse: 1. Raami konstruktsioonilt: a) jäiga raamiga b) šarniir- liigendraamiga 2. Transmissiooni tüübilt: a) mehhaaniline, astmeline
annaabi.ee 
