· Riski tasemehindamine (kaalumine) Hädaolukord ja kriisireguleerimine · Hädaolukord on sündmus või sündmuste ahel või elutähtsa teenuse katkestus, mis ohustab paljude inimeste elu või tervist, põhjustab suure varalise kahju, suure keskkonnakahju või tõsiseid ja ulatuslikke häireid elutähtsa teenuse toimepidevuses ning mille lahendamiseks on vajalik mitme asutuse või nende kaasatud isikute kiire kooskõlastatud tegevus, rakendada tavapärasest erinevat juhtimiskorraldust ning kaasata tavapärasest oluliselt rohkem isikuid ja vahendeid. · Hädaolukorra oht on olukord, kus ilmnenud asjaoludele antava objektiivse hinnangu põhjal võib pidada tõenäoliseks, et sündmus või sündmuste ahel või elutähtsa teenuse häire võib lähitulevikus laieneda hädaolukorraks. · Kriisireguleerimine on meetmete süsteem, mis hõlmab hädaolukorra ennetamist, hädaolukorraks valmistumist, hädaolukorra lahendamist ning hädaolukorrast põhjustatud tagajärgede leevendamist
Inimkeskne jätkusuutliku arengu määratlus: jätkusuutlik areng on sihipäraselt suunatud areng, mis tagab inimeste elukvaliteedi paranemise kooskõlas ökosüsteemide 4 taluvusvõimega, taotleb tasakaalu sotsiaalsfääri, majanduse ja keskkonna vahel ning täisväärtusliku ühiskonnaelu pikaajalist jätkumist praegusele ja tulevastele põlvedele. Jätkusuutliku arengu kui sotsiaalse ideaali teostumine eeldab avalikkuse osalemist, sidusat juhtimiskorraldust, täiustuvat seadusandlust, säästvale arengule suunatud majandushoobade rakendamist ning keskkonnateadliku tarbimiskultuuri kujundamist. Tasakaalukeskse jätkusuutliku arengu määratlus rõhutab inimese vajaduste rahuldamise kõrval ka keskkonna omi. Eetilise suhtumise alus laieneb inimeselt elukeskkonnale, kõigile elus- ja elututele olenditele ning ökosüsteemidele, lõppkokkuvõttes planeedile Maa tervikuna. (Peedel 2016) 5
3 mittejälgmine ja mitte austamine. Tänu sellele ei pruugi säilida meile omane kultuur ning hävivad just meile omased iseloomuomadused ning väärtused. Riigil tuleb siduda majandus keskkonnaga, mis arvestaks otsuste tegemisel nende mõju ka keskkonnale ning arvestama nende otsuste pikaajalisi ökoloogilisi efekte. Nii kultuuris, sotsiaalsfääris, majanduses ja poliitikas eeldatakse avalikkuse osalemist, sidusat juhtimiskorraldust, täiustuvat seadusandlust, keskkonnateadliku nõudlus- ja tarbimiskultuuri kujundamist. Jätkusuutlik areng maailmas Rio de Janeiros 1992. aastal 14. juunil toimunud konverentsil avaldati Agenda 21 sisu. Programm sai heakskiidu 179 riigi valitsuselt. Ka Eesti on ühinenud programmiga. Maailma jätkusuutlikuse programm Agenda 21 sisaldab valitsuste, rahvusvaheliste
Otsustati rahaühikuna euro käibelevõtt. 2007.a preabula muudatus. See oli mittevajalik muudatus, sest sel pole regulatiivset sisu. Selle muutatusega öeldi, et riik peab tagama eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise läbi aegade. Tegelikult oli juba varem Riigikohus otsustanud, et eesti keel on eesti kultuuri lahutamatu osa. Võeti vastu kahe järjestikuse Riigikogu koosseisu poolt. 2011.a põhiseaduse muutus. Kaitseväe juhtimiskorraldust käsitlevate sätete muutmine. Selles muudatuses nähakse ette kaitseväe juhataja ja ülemjuhataja väljajätmine Põhiseaduse tekstist, allutamaks kaitseväe juhtimise selgemalt Vabariigi Valitsusele. Muudeti kahe järjestikkuse Riigikogu koosseisu poolt. 7. Amnestia ja armuandmise vahe. V: Amnestia on juriidiline toiming, millega riigi kõrgeim võimuorgan vabastab isikute grupi või üksikisiku karistuse kandmisest. Armuandmine on
vahevalimiste võimaldamine. Menetleti kiireloomulisena. 2. PS täiendus 14.09.2003 jõustus 2004- täiendus oli seotud Euroopa Liiduga ühinemiseks ja euro käibele võtuga- vastu võetud rahvahääletusel. 3. 2007 preambula muudatus- lisati juurde, et lisaks kultuurile ja rahvusele peab säilima ka keel.- vastu võetud RK kahe järjestikuse koosseisu poolt. Jõustumata- hõljuvas olekus on Kaitseväe juhtimiskorraldust käsitletavate sätete muutmine. 7. Miks on vaja erakondade rahastamist kontrollida? Et välida korruptsiooni ehk vältida selliseid olukordi, kus nt. ehitusettevõtete oamnikud abistavad rahaliselt teatud erakondi, et need siis valituna võtaksid vastu ehitusvaldkonnas soodsaid seadusi. 8. Proportsionaalse ja majoritaarse valimissüsteemi põhierinevus. Milline valimissüsteem kehtib Riigikogu valimistel?
omavalitsuse omandina. 5.Kohalikud omavalitsused peavad jätkuvalt toetama korteri- ja elamuühistuid ning osutama korteriomanikele vajadusel abi korteri- ning elamuühistute eesmärgipärase toimimise korraldamiseks. 6.Maakondade tasandil tuleb oluliselt suurendada omavalitsuste liitude rolli ning hoogustada regionaalset koostööd. Tasakaalustamaks ametkondliku juhtimise domineerimist maakondades, tuleb tugevdada territoriaalse juhtimise mõõdet ning muuta vastavalt juhtimiskorraldust. 7.Omavalitsuste ühinemine kiirendab külade eneseteadvuse tugevnemist. Keskerakond taotleb küla ja külavanema rolli selgemat teadvustamist ühiskonnas ning vastava õigusliku regulatsiooni elu vajadustega vastavusse viimist. 8.Valla ja linna juhtimine on järjepidevam ja arenguväljavaated stabiilsemad, kui valimistel võistlevad programmilisel alusel tegutsevad erakondliku vastutusega nime kirjad ja üksikkandidaadid. REGIONAALARENG 1
struktuurifondide vahendite mahu vähemalt kahekordistamist järgmiseks perioodiks (2007 2013) ning intensiivset osalemist ja koostööd Euroopa Liidu institutsioonidega. 11. Maakondade tasandil tuleb oluliselt suurendada omavalitsuste liitude rolli ning hoogustada regionaalset koostööd. Tasakaalustamaks ametkondliku juhtimise domineerimist maakondades, tuleb tugevdada territoriaalse juhtimise mõõdet ning muuta vastavalt juhtimiskorraldust. 12. Peame otstarbekaks väikeste ning rõngasvaldade liitumist. See eeldab kohalike elanike nõusolekut ühinemiseks ning nende aktiivset osalust ühinemise ettevalmistamisel. Ühinemine peab lähtuma elanike teenindamise parandamise vajadusest ega tohi kahjustada nende huve ja piirkonna arenguväljavaateid. 13. Omavalitsuste ühinemine kiirendab külade eneseteadvuse tugevnemist. Keskerakond taotleb küla ja külavanema rolli selgemat teadvustamist ühiskonnas ning vastava õigusliku
või volikogu tegutsemisvõimetuse puhul) - 14. septembri 2003 täiendus (jõust 06. I 2004) ühinemine EL-iga, (EL õiguse ülimuslikkuse põhimõte) - 12. aprilli 2007 muudatus (jõust 21.VII 2007) lisati PS preambulisse keele säilimine läbi aegade; eesti keel on eesti kultuuri lahutamatu osa; sisuliselt mittevajalik muudatus, sest sel pole regulatiivset sisu - 13. aprilli 2011 muudatus (jõust 22.VII.2011) Kaitseväe juhtimiskorraldust käsitletavate sätete muutmine; muudatuses nähakse ette kaitseväe juhataja ja ülemjuhataja väljajätmine Põhiseaduse tekstist, allutamaks kaitseväe juhtimise selgemalt Vabariigi Valitsusele. Põhiseaduse Riigikaitse peatükk koostati lähtudes 1938. aastal jõustunud Põhiseaduse vastavast peatükist, too aga sobis II Maailmasõja eelsesse aega ja poolpresidentaalsesse riiki, ei sobi aga NATO liikmesriigis, mille valitsemiskorraldus on
25. Süsteemiõpetus organisatsioonist ja juhtimisest iga organisatsioon koosneb osadest (NB! organisatsioon on süsteem!) need osad on organisatsiooni sisemiseks ülesehituseks organisatsiooni ülesehitus on tema koostisosade põimik (seosed) organisatsioonid on kui elavad süsteemid; nad on sõltuvuses ümbritsevast keskkonnast · bürokraatlikud organisatsioonid töötavad paremini stabiilsetes keskkondades · edukad organisatsioonid ühildavad tootmistehnoloogiat ja juhtimiskorraldust · organisatsiooni areng ning püsimajäämine sõltub seal töötavatest inimestest ja nende Kompetentsusest (ka juhid) · organisatsioonide struktuurid on pidevas muutumises Allikas: loengu slaidid Vt. Ka süsteemiteooria slaide!! Näide ehitussektorist: Allikas: A.Griffith & P. Watson, Construction Management, Principles
annaabi.ee 
