Tuntuim esindaja Max Weber, organisatsioonis peaks olema: · Selge tööjaotus · Selge hierarhia · Formaalsed reeglid ja protseduurid · Süsteemne tulemuste alusel edutamine 5. Mis on "Hawthorne effect"? Nimetatakse ka publikuefektiks sotsiopsühholoogiline nähtus, mille kohaselt teiste jälgiv ja hindav kohalolek mõjutab tegevuse tulemusi. 6. Milline oli Douglas McGregori panus juhtmisteadusesse, millised olid tema põhilised seisukohad? Ta eristas juhtimiskontseptsioone X teooria ja Y teooria (olemas on kahte tüüpi inimesi). Neid tuleb erinevalt juhtida. · Ühed on passiivsed ja neid tuleb pidevalt kontrollida · Teised on aktiivsed ja võtavad ise initsiatiivi 3. loeng 1. Nimeta vähemalt 5 erinevat organisatsiooni liiki. 1. Avalik sektor riik ja kohalikud omavalitsused 2. Erasektor äriühingud, mittetulundusühingud 3. Usuühingud 4. Sõjavägi 5. Ülikoolid 6. Perekond 2
Algul kasutati struktureeritud intervjuud, kus kõigilt küsiti ühesuguseid küsimusi. Hiljem kindlad küsimused kaotati ja küsitleja ainult suunas vastajat. Inimeste rahulolu suurenes, nad muutusid avatumaks ja rääkisid isegi oma perekonnast. Järeldus, et vabas vormis vestlused on efektiivsemad (Mayo, 1970: 394). Douglas McGregor (1906 1964) avaldas 1960. a. raamatu The Human Side of Enter- prise (McGregor, 1986: 351). Ta eristas juhtimiskontseptsioone X teooria ja Y teooria. X teooria · Enamik inimesi on laisad ja võimaluse korral väldivad töö tegemist; · Inimesi tuleb vahetult suunata; · Enamik inimesi väldib vastutust ja neil puuduvad ambitsioonid. Peamine on turvali- sus. · Inimesed on teatud mõttes robotid, enamik neist ei ole võimeline loominguliseks ja loovaks tööks. Y teooria · Töö on inimese jaoks loomulik tegevus nagu puhkus või mäng;
P.Folett. M.P.Folett – juhid peaksid töötajaid kohtlema, kui emotsioonide, arusaamade, suhtumiste jne kogumit. Kui juht motiveerib töötajat ja tagab tema rahulolu, siis on ka tootlikus optimaalne. Määrav on meeskonnatöö ja enesekontrolli võimalus (töötaja hindab ise oma tööd, mitte ainult juht). Kolmas antud koolkonna esindaja oli D.McGregor. 7 D.McGregor eristas juhtimiskontseptsioone X ja Y teooria järgi. X teooria Y teooria Enamik inimesi on laisad ja võimalusel Töö on inimeste loomulik tegevus nagu viilivad tööst puhkamine ja mäng Inimesi tuleb suunata. Nad hakkavad tööle Kui inimene on oma jõupingutused suunanud vaid karistuse kartuses. tulemuse saavutamiseks ja on pühendunud,
Eksperimendis osales ligi 20 000 inimest. Eksperimendid valgustusega, konveieritöölistega, intervjuudega. Mary Parker Folett (1868-1933) arvas, et juhtimine peab tuginema inimeste omadustele ja motivatsioonile. Ta arvas, et kui juht motiveerib töölist ja tagab töötaja rahulolu, on ka tootlikkus optimaalne. Määravaks pidas ta ühtset vaimu ja meeskonda, enesekontrolli võimalust. Douglas McGregor eristas juhtimiskontseptsioone X teooria ja Y teooria.Inimsuhete teoreetikute plussiks loetakse, et nad on aidanud arendada ja esile tuua tootmise sotsiaalset külge. Miinuseks on kaldumine äärmusse- tähtsaks peeti ainult inimsuhteid. · Süsteemi koolkond Küberneetikute loodud koolkond püüab tasandada teiste koolkondade puudusi Süsteemne mõtlemine võimaldab arvesse võtta teiste koolkondade kogemusi ja seisukohti.
Tuntuim esindaja Max Weber, organisatsioonis peaks olema: Selge tööjaotus Selge hierarhia Formaalsed reeglid ja protseduurid Süsteemne tulemuste alusel edutamine 5. Mis on ,,Hawthorne effect"? Nimetatakse ka publikuefektiks sotsiaalpsühholoogiline nähtus, mille kohaselt teiste jälgiv ja hindav kohalolek mõjutab tegevuse tulemusi. 6. Milline oli Douglas McGregori panus juhtimisteadusesse, millised olid tema põhilised seisukohad? Ta eristas juhtimiskontseptsioone X teooria ja Y teooria (olemas on kahte tüüpi inimesi). Neid tuleb erinevalt juhtida. Ühed on passiivsed ja neid tuleb pidevalt kontrollida Teised on aktiivsed ja võtavad ise initsiatiivi XIII loengu kordamisküsimused 1. Mille poolest erineb coaching traditsioonilisest juhtimisest? Coaching arendab teadlikkust ja vastutust. See suurendab inimestes emotsionaalset intelligentsi (EQ) (tunnustus jms). Seevastu traditsiooniline juhtimine rõhub tulemusele ning teadmistele (IQ) 2
täisliige. EOQ asutati 1956. aastal ja tema liikmeteks on 31 rahvuslikku kvaliteediorganisatsiooni Euroopast, lisaks veel institutsioone, ettevõtteid ja üksikliikmeid kogu maailmast. 9.3.2. Eesti Juhtimiskvaliteedi auhind Eesti Juhtimiskvaliteedi auhind on tunnustus organisatsioonile, kes on saavutanud väljapaistvaid tulemusi organisatsioonide arendamise ja tulemuste alal, rakendades - 65 - kaasaegseid juhtimiskontseptsioone. Konkursi peamiseks eesmärgiks on riigi poolt tunnustada edukaid organisatsioone ning toetada kaasaegsete juhtimiskontseptsioonide rakendamist Eestis. Kaugemaks eesmärgiks on Eesti ettevõtete ja ühiskonna konkurentsivõime strateegiline edendamine. Kvaliteediauhinna konkursi puhul on tegemist koostööprojektiga, mille osapoolteks on majandusministeerium kui projekti algataja ja seni suurim finantseerija, EAS
kõik põhiosad ja tasandid (loeng). Inimsuhete koolkond - aluse pani Wagneri seadus, mille kohaselt ametiühingud said õiguse pidada läbirääkimisi tööandjatega palkade ja töötingimuste üle. Omanikud olid valmis töötajate vajadustega senisest rohkem arvestama. Elton Mayo eksperimendid, mille eesmärgiks oli selgitada välja töötingimuste mõju töö tulemustele. Mary Parker Folett arvas, et juhtimine peab tuginema inimeste omadustele ja motivatsioonile. Douglas McGregor eristas juhtimiskontseptsioone X ja Y teooriale. Inimsuhete teoreetikute plussiks on see, et nad on aidanud arendada ja esile tuua tootmise sotsiaalset külge. Miinuseks on kaldumine äärmusesse - tähtsaks peeti ainult inimsuhteid. Süsteemi koolkond - Organisatsiooni võib vaadelda kui süsteemi, mida iseloomustavad entroopia, sünergia ja allsüsteemide olemasolu. Süsteemid jagunevad avatud ja suletud süsteemideks. Avatud süsteemi talitlus sõltub väliskeskkonna mõjutustest. Kõik
õigem nimetus on enesejuhtimine. Nimetatud juhtimisala on üks juhtimisteaduse arenevatest valdkondadest, mida on põhjalikult uuritud saksa keeleruumis30. Suunitluse all on siinkohal mõistetud juhtimisõpetust ja praktikat (raamatu ,,Juhtimine" autorite arvates on selles mitmeid küsitavusi). See mõõde sisaldab31: 1) Juhtimisstiile (näiteks autoritaarne- või ,,las-minna" juhtimisstiil); 2) Juhtimiskontseptsioone (näit. ühe- või mitmemõõtmelised juhtimiskontseptsioonid); 3) Juhtimismudeleid (näiteks situatsioonile või mänedzmendile orienteeritud juhtimismudelid); 4) Juhtimispraktikat (näiteks konkreetne juhtimissündmus ettevõttes). Küsitavusteks on siin nii mõõtme nimetus kui ka juhtimisõpetuse mõiste kasutamine juhtimispraktika ,,vastandina" (juhtimisõpetuse asemel võiks kasutada paremini juhtimisteadus), samuti on