ischiadicus) Ülajäset innerveerivad närvid pärinevad õla põimikust, alajäset innerveerivad närvid aga ristluu põimikutest Rinnasegmentidest väljuvad närvid paiknevad roite vahel. Rinnanärvide kõhtmised harud põimikuid ei moodusta Suurim ja võimsam närv inimkehas on ajukoor Peaaju asub koljuõõnes. kaal täiskasvanutel on keskmiselt 1245 - 1375 g ( meestel on aju kaal suurem ) Vastsündinul 370 - 400 g. Kõik peaaju osad ja seljaaju on omavahel ühenduses juhteteedega, Aju osad: PIKLIKAJU (m e d u l l a o b l o n g a t a) IX, X, XI, XII- peaajunärvi tuumad - hingamis-, südametegevus- ja vasomotoorsed keskused, - tingimatute seedereflekside (süljeeritus, imemine, neelamine, seedemahlade eritumine) -kaitsereflekside (köha, aevastamine, oksendamine) keskused. TAGAAJU ajusild (pons) - V, VI; VII; VIII - Peaajunärvi tuumad, läbivad juhteteed VÄIKEAJU (cerebellum) - kaalub 120-150 g
Peaaju encephalon Täiskasvanud 1245-1375 g Vastsündinul 370-400 g 1-aastasel 2x sünnikaal 6-aastasel 3x sünnikaal Seejärel aeglane juurdekasv kuni 20(25) aastani. Topograafiliselt/asendi järgi eristatakse kolme osa: Ajutüvi (piklikaju, ajusild, keskaju, vaheaju) Väikeaju Suuraju poolkerad Piklikaju osad: Piklikaju Tagaaju Keskkaju Vaheaju Otsaju/suuraju Kõik aju osad on omavahel ühenduses juhteteedega Piklikaju medulla oblongata Seljaaju jätk koljuõõnes, välisehitus sarnane seljaajuga. Piklikajus on tuumad, mida seljaajus ei ole. Läbivad juhteteed. Paljude eluliselt tähtsate funktsioonide reflektoorse regulatsiooni keskused: hingamine ja südame töö; veresoonte valendiku regulatsioon; neelamine ja seedenõrede reflektoorne nõristus; oksendamine , köha, aevastamine. Tagaaju Ajusild pons Ehitus sarnane piklikajuga: seespool hallollus ja perifeerselt valgeollus
peaaju posttsentraalvagusse. 2. Millist teed mööda liigub info varvastest kontrollima basseini vee temperatuuri tuleb ristluupõimikusse, ristluu segmentidesse(+ 1 nimme), liigub mööda valgeainevääte - kulgevad alt üles peaaju posttsentraalkääru. Posttsentraalkäär võtab vastu tundmuse. (otsus kas külm või soe, keeruline kust tuleb). Kortikaalne ja subkortikaalne on seotud ainult alanevate juhteteedega. ,,1+1" ja ,,Armastus" recommended films Meeleelundid 71. Analüsaatori mõiste, nimeta analüsaaroti osad. Analüsaator ühtne funktsionaalne süsteem. Koosneb; * retseptoorne ehk vastuvõetav osa * juhtiv osa pea-või seljaaju närvi sensoorne osa kõik, toovad koguaeg signaale * tsentraalne osa - suuraju poolkerade koore vastav väli. Iga vastuvõtja on spetsiifilised orienteeritud.
rakkude kiht. Püramiidrakud on need närvid, mis juhivad tahtelisi liigutusi ja nendelt rakkudelt alguse saav närvikulgla kannab püramiidkulgla nimetust. See kulgla kulgeb seljaaju eesmiste sarvede alfamotoneuroniteni. Ekstrapüramidaalsüsteem saab alguse ajupõhimiku (basaalganglionite) tuumadelt. Nende kaudu juhitakse lihaste toonust, koordinatsiooni, liigutuste sujuvust. Nemad läbivad oma teel keskaju. Ajukesest pärit närviimpulsid liituvad ka ekstrapüramidaalsüsteemi juhteteedega. Ajukoore neuronite ehituslike tunnuste paigutuste tiheduse järgi koostas Brodman ajukoore kaardi, kus ta jagas ajukoore umbes 50 erinevaks väljaks ja nendel väljadel on ehituslik ja funktsionaalne omapära. Neid väljasid nim. brodmani väljadeks. Teine, kes on proovinud klassifitseerida ajukoort, Economo , jagas viieks rühmaks, neist kolm on homotüüpilised, kus on olemas kõik kuus võimalikku rakukihti, aga kaks on heterotüüpsed ja seal on alla kuue kihi
suurajujalakesed 4. tagaaju ajusild (ja väikeaju) 5. piklik aju 3. VÄIKEAJU väikeaju poolkerad (2) uss Kõik peaaju osad ja seljaaju on omavahel ühenduses juhteteedega, kusjuures KNS-i madalamal asuvate osade funktsioon on allutatud kõrgemal asuvatele osadele. Ajutüve hulka kuuluvad piklikaju, ajusild, keskaju ja vaheaju. See on arenguliselt kõige vanem aju osa. Enamus selle moodustistest on mõnevõrra sarnased seljaajuga. Ajutüves paiknevad peaajunärvide tuumad, mis osalevad enamiku siseelundite ja meeleelundite innervatsioonis. Funktsioonilt on ajutüve tuumad tingimatute reflekside keskuseks, mille vahendusel toimub organismi
saav närvikulgla kannab püramidaalkulgla nime. See kulgla kulgeb mööda seljaaju eesmiste sarvede alfamotoneuronite ... . Püramidaalsüsteem saab alguse närvirakkudest. Ekstrapüramidaalsüsteem saab alguse aju põhimiku tuumadelt. Selle süsteemi kaudu juhitakse lihaste toonust, koordinatsiooni, liigutuste sujuvust. Nemad läbivad oma teel keskaju mustainet punatuuma. Väikeajust ehk ajukesest pärit närviimpulsid liituvad ka ekstrapüramidaalsüsteemi juhteteedega. Ajukoore neuronite ehituslike tunnuste paigutuse tiheduse järgi. Koostas Brodman ajukoore kaarti, kus ta jagas ajukoore umbes 50ks erinevaks väljaks. Nendel erinevatel väljadel on nii ehituslik kui ka talituslik ehk funktsionaalne omapära. Neid väljasid kutsutaksegi Brodmani väljadeks. Peale Brodmani ka teisi autoreid, kes püüdnud luua ajukoore .... . Üks neist on Economo, kes jaotas ajukoore 5 rühma. Neist 3 rühma on homotüüpilised, kus
peaaju vahel. Igast segmendist lähtub paar spinaalnärve, mille dorsaalses juures paiknevad sensoorsed aferentsed kiud ja ventraalses juures motoorsed eferentsed kiud (ühinevad pärast lülidevahemulgust väljumist). Spinaalnärvide arv varieerub eri liikidel. Pikad nimme- ja ristluunärvide juured moodustavad lülisambakanalis seljaajust allpool tiheda hobusesaba meenutava kimbu – cauda equina. Seljaajus tsentraalselt hallaine – neuronite kehad. Perifeerselt valgeaine – kimpude ja juhteteedega seotud müeliinkestad 3.18. Refleksikaar. /var/www/html/annaabicron/doc/14490998629056.doc 13 Tee, mda mööda kulgeb erutuslaine refleksi ajal. Osad: retseptor - võtab vastu ärrituse. Aferentne e sensoorne närv - annab erutuse AP näol KNS-i. Refleksikeskus: paikneb KNS-is, sisaldab 1 või mitu neuronit. Eferentne e. motoorne närv - kannab erutuse KNS-ist lõpp- organisse e efektorisse. Efektor e. sihtorgan (skeleti- või silelihas). 3.19
➔ seoses liigutuste kujunemisega kiud müeliniseeruvad 8 PEAAJU OSAD: piklikaju, tagaaju, keskaju, vaheaju, otsaju/suuraju Peaaju jaotub topograafiliselt (asendi järgi) kolmeks osaks: 1. AJUTÜVI (piklikaju, ajusild, keksaju, vaheaju 2. VÄIKEAJU 3. SUURAJU POOLKERAD ● arenguliselt viieks osaks ● Kõik peaaju osad ja seljaaju on omavahel ühenduses JUHTETEEDEGA ★ KNS-i madalamal asuvate osade funktsioon on allutatud kõrgemal asuvatele osadele! topograafiline jaotus: arenguline jaotus: ajuosad: OTSAJU - suuraju poolkerad (2) SUURAJU VAHEAJU - taalamused - hüpotaalamus - põlvikkehad KESKAJU - kateeplaat e nelikküngastik
Püramiidrakud on need närvid, mis juhivad tahtelisi liigutusi ja nendelt rakkudelt alguse saav närvikulgla kannab püramiidkulgla nimetust. See kulgla kulgeb seljaaju eesmiste sarvede alfamotoneuroniteni. Ekstrapüramidaalsüsteem saab alguse ajupõhimiku(basaalganglionite) tuumadelt. Nende kaudu juhitakse lihaste toonust, koordinatsiooni, liigutuste sujuvust. Nemad läbivad oma teel keskaju. Ajukesest pärit närviimpulsid liituvad ka ekstrapüramidaalsüsteemi juhteteedega. Ajukoore neuronite ehituslike tunnuste paigutuste tiheduse järgi koostas Brodman ajukoore kaardi, kus ta jagas ajukoore umbes 50 erinevaks väljaks ja nendel väljadel on ehituslik ja funktsionaalne omapära. Neid väljasid nim. brodmani väljadeks. Teine, kes on proovinud klassifitseerida ajukoort, Economo , jagas viieks rühmaks, neist kolm on homotüüpilised, kus on olemas kõik kuus võimalikku rakukihti, aga kaks on heterotüüpsed ja seal on alla kuue kihi
annaabi.ee 
